R Fi hagi R Bi vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
1 634,17 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nende Hageja: R F (isikukood xxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat K R, jurist T D Kostja: R B (isikukood xxx), lepingulised esindajad juristid
M J, I B
Kohtuistungil 06.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R Fi hagi R Bi vastu.
2.Mõista R Bilt (isikukood xxx) R Fi (isikukood xxx) kasuks välja põhinõue summas 1 513,12 eurot.
3.Mõista R Bilt R Fi kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 10.11.2023 seisuga summas 160,87 eurot. Samuti mõista R Bilt R Fi kasuks viivis põhinõudelt summas 1 513,12 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
5.Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista R Bilt R Fi kasuks välja menetluskulud summas 3 514,50 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-22-144215 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Hageja R F esitas 14.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 565 euro saamiseks. Võlgniku R B esindaja I B esitas 22.11.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu ehitusremonditööde teostamiseks hagejale kuuluvas eluruumis, asukohaga xxx. Pooled leppisid kokku teostatavate tööde mahus ja hinnas 7800-8000 eurot. Tööde teostamise tähtajaks leppisid pooled kokku 1 kuu + 1 nädal. Kogu Tööde maht on 60 m2 pinnal (põrandatööd, seinad, santehnika). Hageja võttis pakkumise vastu ning töödega alustas kostja 02.05.2022. Seega tööd pidid olema vastavalt kokkuleppele lõpetatud 10.06.2022. Hageja tasus kostjale ettemaksuna 5 600 eurot, millest 1 800 eurot tasus hageja otse maalrile ehk kostja alltöövõtjale.
3.Kostja teostas töid 6,96% üldmahust ehk 542,88 euro eest, samuti lisatöid summas 1 744 eurot, mille osas hagejal ei ole pretensioone. Kostja töid täies mahus ei teostanud, mistõttu kohustub ta tagastama hagejale 3 800 – 542,88 – 1 744 = 1 513,12 eurot.
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei eita töövõtulepingu sõlmimist ega 3 800 euro saamist hagejalt, kuid leiab, et tegemist ei olnud ettemaksuga, sest kostja oma tööalastes tegemistes ettemaksu ei rakenda ning tasu küsib kostja konkreetse töö etapi lõppedes ja tasu on seega teostatud tööde eest.
5.Kostja ei vaidle, et poolte vahel on leping lõppenud, kuid vaidleb vastu lepingu lõppemise põhjustele, leides, et hageja ei soovinud tasuda kostjale järjekordsete tööde eest ja seetõttu lõpetas lepingu.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
2-22-144215
8.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab hagi.
9.Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele ja hageja nõue on töövõtulepingu järgse tasu nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
10.VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
11.Kohus selgitas kostjale 14.06.2023 kohtuistungil, et juhul kui kostja väidab, et on teinud tööd ja hagejal tekkis nende tööde eest tasumise kohustus, ehk kostjal on õigus see raha endale jätta, on kostja tõendada, et need tööd on tehtud, tehtud lepingu kohaselt ja need tööd tuli lugeda vastu võetuks. Kohus selgitas, et kui kostja väidab, et tema on saanud tasu selle eest, et tööd on valminud ja kuna akte ei ole, siis tuleb tööd vastu võetuks lugeda, siis kõik need asjaolud on kostja tõendamiskoormis. Kostja selgituse kohaselt on töö vastu võetud sellega, et peale töö valmimist maksis hageja raha.
12.Kohus tuvastab ja pooled ei vaidle, et tööde üleandmist ja vastuvõtmist aktiga ei ole toimunud. Järgmisena hindab kohus, kas hageja väited, et tööd on teostatud ja tuleb lugeda vastuvõetuks ning et tasutud on teostatud tööde eest, on tõendatud.
13.Esiteks kinnitas kostja vande all antud seletustes (dtl 168), et kõik tööd ei saanud valmis. Tunnistaja N R ütlustega (dtl 169) on tõendatud, et mingeid töid kostja tegi ja mingi osa jäi tegemata, sh loetles tunnistaja, millised tööd jäid tegemata (dtl 170).
14.Samuti kinnitas kostja vande all, et tööde maksumuse täpsemat jaotust ei olnud ja kõik tööd tehti ühtsena.
15.Eeltoodust kogumis tuvastab kohus, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et kokkulepitud ehitustööd maksumusega 3 800 eurot oleksid kostja poolt teostatud ja et kostjal tekkis õigus tasule summas 3 800 eurot.
16.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja oleks pidanud tõendama, et ta on maksnud kostjale tasu ettemaksuna. Kohus selgitas kostjale korduvalt tõendamiskoormist kooskõlas VÕS § 637 lg-ga 4 ning tõendamiskoormis selle kohta, et kostjal on õigus hagejalt saadud 3 800 eurot mitte tagastada, sest see on tasu tehtud tööde eest, lasus kostjal. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud ning menetluses on nii kostja enda vande all antud seletustega kui ka tunnistaja ütlustega tõendatud, et tööd ei valminud.
17.Olukorras, kus tööd ei saanud valmis, ei ole VÕS § 637 lg-s 4 sätestatud tasu sissenõutavaks muutumise eeldus täidetud. Hageja leiab, et tegemata on tööd 1 513,12 euro ulatuses. Kuivõrd tasu ei muutunud sissenõutavaks, ei ole kostjal õigust tasu nõuda. Kostja ei ole tõendanud, et tal tekkis õigus tasule summas 1 513,12 eurot.
18.Kuivõrd kohus tuvastas, et VÕS § 637 lg 4 alusel ei muutunud kostja tasunõue sissenõutavaks, sest töö ei valminud, tuvastab kohus samuti, et hageja tasus kostjale 3 800 eurot ettemaksuna ehk tulevase kohustuse katteks.
19.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
20.Kuivõrd kostja ei ole tõendanud õigust tasule summas 1 513,12 eurot, asub kohus seisukohale, et hagejal ei ole tekkinud kohustust kostjale 1 513,12 euro tasumiseks. Seega on hageja maksnud 1 513,12 eurot alusetult ja hagejal õigus nõuda vastava ettemaksu tagastamist. Kohus rahuldab hageja põhinõude.
2-22-144215
21.Koos põhinõudega esitas hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
22.Kostja ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
23.Hageja esitas hagi (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) 14.11.2022, millisest ajast on esitatud ka viivise tasumise nõue.
24.Kohus rahuldab hageja nõude 1 513,12 euro ulatuses. Hageja põhinõudelt summas 1 513,12 eurot on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise arvestus alates nõude sissenõutavaks muutumisest 14.11.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.11.2023 järgnev. Perioodil 14.11.2022 kuni 31.12.2022 oli kostja viivituses 48 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 8% ning viivise summaks 15,91 eurot. Perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli kostja viivituses 181 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 10,5% ning viivise summaks 78,78 eurot. Perioodil 01.07.2023 kuni 10.11.2023 oli kostja viivituses 133 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 12% ning viivise summaks 66,16 eurot. Seega on kokku kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 160,87 eurot.
25.Hageja taotleb viivise väljamõistmist edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab edasiulatuva seadusjärgse viivisenõude põhinõudelt 1 513,12 eurot alates 11.11.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
28.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 315 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga.
29.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust 23 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 kuni 150 eurot (käibemaksuga) kokku summas 3 492 eurot. Kostja ei vaidlusta esindajate tunnitasu, kuid on seisukohal, et ajakulu on ülepaisutatud.
30.Kohus on seisukohal, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu, mis on 120 eurot koos käibemaksuga juristi ja 150 eurot koos käibemaksuga vandeadvokaadi teenuse eest, on põhjendatud ja turuolukorraga kooskõlas.
31.Õigusabikulude ajaline maht on kohtu hinnangul mõnevõrra ülepaisutatud:
31.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 5 tundi tunnihinnaga 150 eurot 06.09.2023 istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Istung kestis 2 tundi ja 15 minutit, ettevalmistamise mõistlikuks ajakuluks on maksimaalselt 1 tund. Seega on ajakulu 1 tunni ja 45 minuti ehk 262,50 euro ulatuses põhjendamatu.
31.2.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal T D 3 tundi 06.09.2023 istungiprotokolli ülevaatamiseks ja teeside koostamiseks. Arvestades teeside pikkust, milleks on alla 2 lk, saab põhjendatud ajakuluks pidada maksimaalselt 1 tundi. Asjaolu, et istungil osaleb üks esindaja, teese koostab ja protokolliga tutvub teine esindaja, on õigusteenuse osutamisel lubatav,
2-22-144215 kuid toiminguna dubleeriv. Istungil osalenud esindaja ajakulu protokolliga tutvumisele oleks tuntavalt lühem, sest esindajale on istungil arutatu teada vahetult. Seega vähendab kohus menetluskulu 2 tunni ehk 240 euro võrra.
32.Ülejäänud osas on kohus seisukohal, et osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Seega vähendab kohus kulusid õigusabile 502,50 euro võrra.
33.Hageja on samuti kandnud 210 eurot tõlgikulusid. Kostja ei ole tõlgikulude vastu vaielnud. TsMS § 144 alusel on kulu põhjendatud.
34.Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 3 514,50 eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
35.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.