(Tagaseljaotsus) Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anu Talu
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2025, Pärnu
Tsiviilasja number
2-24-145235
Tsiviilasi
Meliva AS hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
389,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Meliva AS (registrikood: 10303948; asukoht: XXX-i) lepinguline esindaja Ahto Järvela
I.P
vastu
võlgnevuse
Kostja: I.P (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses ja registris: XXX, 87602, XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista I.P-lt Meliva AS kasuks hambaraviteenuse kasutamise eest tulenev võlgnevus summas kokku 330,29 eurot (millest 264,15 eurot põhivõlgnevus, 66,14 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.01.2023 kuni 4.03.2025 eest).
Välja mõista I.P-lt Meliva AS kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 264,15 eurot) perioodi eest 5.03.2025 kuni 16.12.2025 summas 21,94 eurot.
Välja mõista I.P-lt Meliva AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15% aastas) arvestatuna võla põhiosalt (s.o 264,15 eurot) alates 17.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta rahuldamata Meliva AS nõue I.P vastu sissenõudmiskulude 30,00 euro väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud I.P kanda.
Määrata Meliva AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 310,00 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot, lepingulise esindaja tasu 150 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud) ja mõista I.P-lt Meliva AS kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on I.P kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni
Tsiviilasi nr 2-24-145235 menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kostjale I.P-le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). TsMS § 44 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41). Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilasi nr 2-24-145235 arvestab viiviseid seadusjärgse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhisummalt 264,15 eurolt alates 19.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.03.2025 kokku summas 66,14 eurot. Samuti palub hageja maakohtul mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt alates 5.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja esitas ka VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude 30,00 euro väljamõistmiseks kostjalt. Kostjale saadeti pärast laenulepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja: 17.07.2023 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 25.03.2025 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 28.11.2024 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
Tsiviilasi nr 2-24-145235 muutunud sissenõutavaks. Seetõttu mõistab kohus võlgnevuse põhiosa 264,15 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
Tsiviilasi nr 2-24-145235 eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll oma lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja enam, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.