Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja Lennuabi OÜ (reg.kood 14065010), lepinguline esindaja nimi esindajad Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (reg.kood 12264460), lepinguline esindaja nimi Kai Villemson Kohtuistungi toimumise aeg 25.10.2023 Kohtuasi
Tsiviilasja hind
5 400 eurot
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt põhinõue 5200 eurot Lennuabi OÜ kasuks.
3.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt sissenõudmiskulud summas 520 eurot Lennuabi OÜ kasuks.
4.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt viivis 427.85 eurot alates 17.02.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.11.2023 ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.10.2023 kuni kohustuse täitmiseni Lennuabi OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt menetluskulud 2451,25 eurot Lennuabi OÜ kasuks.
3.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Lennuabi OÜ (edaspidi: hageja) esitas 22.03.2023 hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ (edaspidi: kostja) vastu võla ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt reisisid E. S. ja A. A. 18.06.2022 kostja opereeritaval lennul MYX538 suunaga Antalya – Tallinn. Lennu vahemaa 2,513 km. Lend pidi väljuma 18.06.2022 kell 10:50, kuid lükkus edasi. Seejärel pidi lend väljuma 18.06.2022 kell 16:10, kuid väljus alles kell 17:42 ning pidi saabuma kell 20:38, kuid saabus alles kell 21:27 järelikult hilines lend enam kui 6,5 tundi. A. M., V. V., J. O., K. O., T. O., A. O., L. V., M. V., T. V., K. V. ja E. S. reisisid 17.06.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul MYX540 suunaga Antalya – Tallinn. Lennu vahemaa 2,513 km. Lend pidi väljuma 17.06.2022 kell 10:50, kuid lükkus edasi. Seejärel pidi lend väljuma 18.06.2022 kell 06:40, kuid väljus alles kell 07:24 ning pidi saabuma kell 11:01, kuid saabus alles kell 11:12. Järelikult hilines lend enam kui 20 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7 b) alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.
3.Kõik eelnimetatud reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale. Hageja teavitas kostjat hagiavalduses toodud lennu MYX538 ja MYX540 hilinemisest tulenevatest nõuetest. E. S. ja A. A. nõudest summas 800 eurot 04.07.2022. A. M. ja V. V. nõudest summas 800 eurot 30.07.2022. J. O., K. O., T. O., ja A. O.t nõudest summas 1600 eurot 04.07.2022. L. V., M. V., T. V. ja K. V. nõudest summas 1600 eurot 12.08.2022. E. S. nõudest summas 400 eurot 27.07.2023. Nõudest teavitamise aega peab hageja ka viivise arvestuse alguseks. Kostja ei ole lennuhüvitist tasunud ja hageja palub välja mõista kostjalt lennuhüvitis, sissenõutavaks muutunud viivis alates nõude loovutusest, sissenõudmiskulu 40 eurot iga reisija kohta. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, sest vastavalt lepingu punktile 11 jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel. Hageja ei ole esitanud hageja esindaja poolt allkirjastatud lepinguid. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi volitust, mis tõendaks, et neil on õigus lennureisijate nimel lennuhüvitise nõue esitada. Menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses hageja kanda.
5.Juhul, kui kohus leiab, et nõude loovutamise lepingud on sõlmitud, vaidleb kostja vastu kõikide reisijate osas esitatud viivisenõude suurusele. Määrus ei näe ette tähtaega lennuhüvitise tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on lennuhüvitise täitmise nõuded kostjale enne maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamist esitanud.
Menetluse käik
6.Hageja esitas 26.01.2023 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõudes 5582 euro hüvitamist. Kostja esitas 09.02.2023 hagejale kompromissi ettepaneku, mille järgi tasub kostja lennuhüvitist kokku 5200 eurot; hüvitab 50% riigilõivust summas 81 eurot ja menetluskulud summas 20 eurot; kokku tasub kostja hüvitist summas 5301 eurot, mis tasutakse 60 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamisest. Hageja nõustus kostja pakutud kompromissiga, kuid kompromissilepingut, mille kohus saaks asja hagimenetlusse üleandmisel kinnitada, ei allkirjastatud. Kostja esitas 16.02.2023 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses ning 01.03.2023 anti asi üle hagimenetlusse. Hageja muutis oma 21.04.2023 menetlusdokumendis viivise arvestuse aega ning palus kohtul arvestada viivist põhisummalt 5200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest 26.01.2023. Kohus andis poolte tähtaja kompromissi sõlmimiseks, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohtu põhjendused
7.Kohtu hinnangul on hageja nõuded põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
8.Kostja ei vaidlusta iseenesest asjaolu, et reisijatel on õigus nõuda hüvitis lennu hilinemise eest. Pooled vaidlevad selle üle, et kas reisijate nõuded on kehtivalt hagejale loovutatud ning millisest ajast tuleb arvestada viivist. Esmalt võtab kohus seisukoha reisijate hüvitisnõude olemasolu, seejärel nõude loovutuse ning viivise arvestamise aja osas. Reisijate hüvitise nõue
9.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, 11. veebruar 2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91EMPs kohaldatav tekst (edaspidi: määrus), artikkel 7 (1) b alusel on reisijal õigus nõuda hüvitist 400 eurot reisija kohta lennu hilinemisel, kui lennu pikkus on 1500-3000 kilomeetrit. Määrus on määruse artikli 3 (1) a ja b ning lõige 6 alusel otsekohalduv.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et E. S. ja A. A. reisisid 18.06.2022 kostja opereeritaval lennul MYX538 suunaga Antalya – Tallinn (dtl 30-33), lend pidi väljuma kell 10:50, kuid väljus tegelikult 17:25, seega lend hilines kuus ja pool tundi (dtl 34). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et A. M., V. V., J. O., K. O., T. O., A. O., L. V., M. V., T. V., K. V. ja E. S. reisisid 17.06.2022 kostja opereeritaval lennul MYX540 suunaga Antalya – Tallinn (dtl 35-37). Lend pidi väljuma kell 10:50, kuid lükkus edasi ja väljus 18.06.2022 kell 07:24, seega hilines lend 20 tundi (dtl 40). Lennu pikkus oli mõlemal juhul 2,513 kilomeetrit, mille üle ka pooled ei vaidle. Kohus järeldab sellest, et reisijatel oli nõudeõigus kostja vastu lennu hilinemise tõttu summas 400 eurot reisija kohta. Nõude loovutus
11.Hageja väitel on ta omandanud reisijatelt kostja vastu lennu hilinemisega tekkinud nõuded loovutamisega. Kostja vaidleb eelnimetatud asjaolule vastu. Hageja esitas loovutuse tõendamiseks kohtule reisijate poolt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud (dtl 41-59). Kostja esitas vastuväite, et lepingud on allkirjastatud üksnes reisijate poolt ning lepingu p 11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel.
12.VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata loovutada. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja on sellest võlgnikule teatanud. VÕS § 171 lg 1 ja 2 järgi võib võlgnik esitada uuele võlausaldajale vastuväited nii esialgsele nõudele kui ka nõude loovutusele.
13.Lepingu sisu tuleb VÕS § 29 lg 1 järgi tõlgendada lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohtule esitatud nõude loovutamise lepingust on üheselt selge, et reisija soovis loovutada oma lennuhüvitise nõude hagejale. Nõude loovutamise kokkuleppele ei ole sätestatud seadusega vorminõudeid, seega ei ole seadus sidunud vorminõude olemasolu või puudumist lepingu kehtivusega. Lepingu pooled on küll kokku leppinud, et leping jõustud lepingu p 11 järgi mõlema poole poolt allkirjastamisega, kuid kohus asub seisukohale, et vorminõude minetus st hageja poolt lepingu allkirjastamata jätmine, ei muuda lepingut kehtetuks ega tühiseks. Ka on hageja esitanud 21.04.2023 kohtule hageja esindaja poolt allkirjastatud lepingud. Lepingud on küll allkirjastatud 06.04.2023, seega pärast hagi esitamist, kuid see ei muuda kohtu seisukohta lepingute kehtivuse osas.
14.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on ka ise pidanud eelnevalt loovutust kehtivaks, sest pidas hagejaga kompromissläbirääkimisi. Kohtu hinnangul on reisijad oma nõuded kehtivalt hagejale loovutanud ja järelikult on hagejal nõudeõigus kostja vastu. Viivise nõue
15.Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 367 alusel võib nõuda edasiulatuva viivise välja mõistmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab õiguse nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja pöördus kostja poole nõudega esmakordselt maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Pooled vaidlevad selle üle, millal muutus viivsenõue sissenõutavaks. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 26.01.2023, kohus on teinud makseettepaneku 30.01.2023 ning see on kostjale kättetoimetatud 01.02.2023 e-toimiku kaudu ning 02.02.2023 kostja esindajale tavapostiga. Makseettepanekus on kohus andnud kostjale 15 päevase tähtaja kohustuse täitmiseks.
17.Kohtu hinnangul tuleb viivise sissenõutavaks muutumise ajaks makseettepanekus nimetatud tähtaja möödumist, seega hakkas kohustuse täitmise tähtaeg kulgema TsÜS § 135 lg 1 järgi 02.02.2023 ning lõppes 16.02.2023, seega viivise nõue muutus sissenõutavaks 17.02.2023. Kohtu hinnangul ei ole vaja eraldi analüüsida iga nõude loovutaja poolt nõude sissenõutavaks muutumist, sest kõikide loovutajate nõuete osas muutus kohustus sissenõutavaks samaaegselt.
18.Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis. Viivise suurus on perioodi 17.02.2023- 10.11.2023 eest kokku 427.85 eurot, millest 17.02.2023-30.06.2023 (5200 eurot*134 päeva*10,5%) 200,45 eurot ja 01.07.2023-10.11.2023 (5200 eurot*133 päeva*12%) 227,40 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sissenõudmiskulu
19.Hageja nõuab kostjalt ka iga reisija kohta sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
20.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 520 eurot. Sissenõudmiskuludeks peab hageja nõudekirjade esitamist ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamist. Kostja ei ole vaidlustanud sissenõudmiskulude nõuet.
Kohtule ei ole esitatud nõudekirja, sest nõudekirjade saatmist käesolevas vaidlusesse ei toimunud, samas on hageja pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse ning pooled on maksekäsu kiirmenetluse ajal pidanud läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. Järelikult on hageja teinud kulutusi sissenõudmiseks ning need tuleb talle hüvitada. Tsiviilasja hinna määramine
21.TsMS § 122 lg-s 1 sätestatu kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Vastavalt TsMS § 133 lg-le 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Seega on käesoleva hagi hinnaks 5400 eurot (põhinõue 5200 eurot + viivis kuni 22.03.2023 summas 311,41 eurot + sissenõudmiskulud 520 eurot + ühe aasta viivis 547,16 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotust ei mõjuta kohtu hinnangul ka asjaolu, et kohus määratles viivise sissenõutavaks muutumise aja erinevalt sellest, mis hageja oma hagiavalduses välja tõi. Kohus rahuldas viivise nõude. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulud kokku 3183,75 eurot, mis sisaldab õigusabiteenust kokku mahus 15,75 tundi ning riigilõivu summas 630 eurot. Kostja leiab, et arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, mis ei ole oma sisult keeruline, siis tuleb hageja esindajakulude suurust vähendada. Samuti toimus kohtuistung üksnes hageja soovil.
24.Hageja esindaja N. Malsi tunnitasu määr oli 21.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt 100 eurot ning teenuse maht 1,5 tundi, seega kokku 150 euro. Lepingulise esindaja AB Cobalt vandeadvokaat L. Tedder õigusabikulu 9,75 tundi tunnihinnaga 265 eurot (ilma käibemaksuta) kogusummas 2 583,75 eurot.
25.Kostja on seisukohal, et hageja majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Tegemist on tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi, menetlusdokumendid on standardiseeritud. Hageja on esitanud kulu seoses kompromissi sõlmimisega. Pooled kompromissi ei ole sõlminud ja kohus otseselt poolte kompromissi läbirääkimistes ei ole osalenud. Mõistlikuks ei saa pidada hageja lepingulise esindaja kulusid kolmeks istungiks ettevalmistamisel ja/või osalemisel. Nimelt on kostja lepinguline esindaja väidetavalt kulutanud (i) 2,5 h 16.05.2023 kohtuistungiks ettevalmistamiseks, kohtuistungil osalemiseks ja transpordiks; (ii) 1 h 25.09.2023 istungiks ettevalmistumiseks, mis tühistati ning (iii) 2,5 h 25.10.2023 istungiks ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks ja transpordiks. Arusaamatuks jääb, miks kulus hageja esindajal samaks istungiks valmistumiseks topelt aeg, seda enam, et 25.10.2023 istung kestis kaheksa (!) minutit. Seejuures märgib kostja, et kohus andis pooltele juba maikuus peetud istungil mõista, et on valmis menetluses otsuse tegema ning sisulist vaidlust asjaolude üle ei ole. Sellest hoolimata määrati hageja esindaja nõudmisel istung, mis lõppkokkuvõttes kostja hinnangul raiskas ennekõike kohtu aga ka teiste menetlusosaliste ressursse. Eeltoodust johtuvalt taotleb kostja 25.10.2023 istungiga seotud menetluskulude väljamõistmist hagejalt.
26.Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 630 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 630 eurot.
27.Kohus nõustub kostja taotlusega esindajakulu vähendamiseks. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et tegemist on tüüphagiavaldusega, hageja menetlusdokumendid on standardiseeritud vormis ja nende vormistamine ei ole ajakulukas. Hageja oleks saanud hagi esitamisel kõrvaldad ka tõenditel lasuvad minetused (allkirjade puudumine). Kompromissi arutamisele kulunud aeg tuleb hagejale hüvitada sissenõudmiskulude näol ning seetõttu tuleb esindaja kuludest nimetatud ajakulu,
poole tunni osas, maha arvata. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud nii hageja esindaja 25.10.2023 kohtuistungil osalemisele kulunud ajahinnang kui ka puudus tegelik vajadus kohtuistungi pidamiseks. Kohus tegi pooltele ettepaneku kirjalikus menetluse asja lahendmaiseks, kuid hageja nõudis kohtuistungi pidamist.
28.Kohtu hinnangul tuleb kostjalt välja mõista esindajakulu 1821,25 eurot (2583,75-50-662,5).
21.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.