Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja 8. november 2023, Tallinn koht Kohtuasja number
2-23-5018
Kohtuasi
Part Capital OÜ (likvideerimisel) hagi Free Soul Media OÜ (pankrotis) vastu Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses jaotise alusel Part Capital OÜ-le (likvideerimisel) väljamaksete tegemise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. septembri 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Part Capital OÜ (likvideerimisel) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja Part Capital OÜ (likvideerimisel, registrikood esindajad ringkonnakohtus 11931440), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Kostja Free Soul Media OÜ (pankrotis, registrikood 12165798), pankrotihaldur Jüri Truuts Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22. septembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-5018 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta Part Capital OÜ (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Part Capital OÜ (likvideerimisel) kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Part Capital OÜ (likvideerimisel) esitas Harju Maakohtule 31. märtsil 2023 Free Soul
Media OÜ (pankrotis, kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja pankrotimenetluses jaotise alusel hagejale väljamaksete tegemise kohustuse.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kinnitati 14. augusti 2017. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-171429 kompromiss. Hageja loovutas 5. märtsi 2018. a lihtkirjaliku lepinguga viidatud kompromissist tuleneva nõude DunCorp OÜ-le (kustutatud). DunCorp OÜ (kustutatud) loovutas nõude edasi Viva Fuel OÜ-le, kes jätkab nõude sissenõudmist kostja pankrotimenetluses. Harju Maakohus tühistas 21. novembril 2018 varasema kohtumäärusega kinnitatud kompromissi. Hageja leiab, et kuna nõude loovutamise tehing on tühine, on ta jätkuvalt nõude omanik ning ta saab oma nõude maksma panna kostja pankrotimenetluses.
1.2.Hageja viitas täitemenetluse seadustiku § 18 lg-le 1, leides, et nõude loovutamine oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud. Vorminõude rikkumise tõttu on tegemist tühise tehinguga. Seejuures loovutati nõue ajal, mil kompromissi ei olnud tühistatud. Lisaks eeltoodule oli nõude loovutus käsutuskeeldu rikkuv tehing, kuna leidis aset ajal, mil vastav nõue oli arestitud.
2.Kostja palus 15. juuni 2023. a seisukohas jätta hagi menetlusse võtmata. Kostja hinnangul ei peaks kohus hageja esitatud tuvastushagi pankrotimenetluses võlausaldaja tuvastamiseks menetlema. Kui hageja tugineb nõude loovutamise tehingu tühisusele, siis peaks ta esitama vastavasisulise hagi, mille poolteks on tehingu teine pool ja selle õigusjärglane. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi isiku vastu, kelle õigusi ja kohustusi esitatud hagi ei puuduta. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 22. septembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-17-1429 pankrotiavaldus menetlusse võetud 7. veebruaril 2017, mistõttu tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 5 järgi nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele kohaldada PankrS § 3 lg 2, § 77 p 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 4 p 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.
3.2.Maakohus märkis, et pankrotihalduril on võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha lähtudes jaotusettepaneku kinnitamise määrusest. Seega otsustatakse kostja pankrotimenetluses jaotusettepaneku kinnitamine ja vara olemasolul jaotise alusel väljamaksete tegemine tsiviilasjas nr 2-17-1429 ning käesoleva tsiviilasja raames ei ole võimalik lahendada tsiviilasjas nr 2-17-1429 menetletava pankrotimenetlusega seonduvaid hageja taotlusi.
3.3.Maakohus leidis, et kuivõrd esitatud hagiavaldusega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, siis on tegemist ebasobiva õiguskaitsevahendiga ja hagiavaldus on perspektiivitu. Seetõttu tuleb kohtul TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.1.Hageja leiab jätkuvalt, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu on hageja endiselt nõude omanik kostja pankrotimenetluses. Hageja kordas hagis 2 (5)
esitatud asjaolusid ja seisukohti.
4.2.Täiendavalt selgitas hageja, et tal ei ole pankrotimenetluses ega ka tsiviilasjas nr 2-171429 menetletava pankrotimenetlusega seonduvaid taotlusi võimalik esitada, kuna hageja ei ole antud menetluses menetlusosaline. Selline õigus tekib hagejal alles käesolevas asjas hageja kasuks tehtava lahendi jõustumise järgselt.
5.Kostja palub 23. oktoobri 2023. a seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata ja hagi menetlusse võtmata.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus leidis, et võlausaldajatele saab väljamakseid teha jaotusettepaneku kinnitamise määruse alusel, ning kuna jaotusettepaneku kinnitamine ja sellel alusel väljamaksete tegemine otsustatakse Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-17-1429), siis ei ole käesolevas asjas võimalik hageja taotletut lahendada. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja esitatud asjaoludel ei ole tema hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mis on TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus. Lisaks nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, mille kohaselt peab hagejal olema tuvastushagi esitamisel TsMS § 368 lg 1 järgi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuid hagejal selline õiguslik huvi puudub.
9.Hageja nõude aluseks on asjaolu, et 5. märtsil 2018 sõlmitud nõude loovutamise leping, millega ta loovutas oma nõude kostja vastu DunCorp OÜ-le, kes omakorda loovutas selle Viva Fuel OÜ-le, on tühine. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis on hagejal jätkuvalt nõue kostja vastu. Kuna tsiviilasjas nr 2-17-1429 menetletakse kostja pankrotiasja, milles Viva Fuel OÜ jätkab nõude sissenõudmist, soovib hageja, et kohus tuvastaks kostja pankrotimenetluses jaotise alusel hagejale väljamaksete tegemise kohustuse. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti viidanud kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS v.r) sätetele. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt rahuldatakse võlausaldajate nõuded pankrotimenetluse kaudu pankrotiseaduses ettenähtud korras (PankrS v.r § 2). Seejuures võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning ka nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS v.r § 44). Pankrotihaldur koostab jaotusettepaneku ja esitab selle kohtule kinnitamiseks (PankrS v.r § 143).
10.Hageja on esitanud TsMS § 368 mõttes tuvastushagi õigussuhte olemasolu tuvastamiseks. TsMS § 368 lg 1 kohaselt peab tuvastushagi esitajal peab olema õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi, mis kujutab endast õiguskaitsevajaduse erivormi tuvastushagi puhul (TsMS II komm (2017) § 368, p 3.1.3.1, alap a). 3 (5)
Praegusel juhul soovib hageja, et kohus tuvastaks õigussuhte olemasolu pankrotivõlausaldaja ja pankrotivõlgniku vahel, eesmärgiga saada pankrotimenetluses võlausaldaja staatus, mis võimaldaks tal pankrotimenetluses oma õigusi teostada, ennekõike saada oma nõue pankrotivara arvel rahuldatud. Võlausaldajate nõuete rahuldamine toimub pärast jaotuskava kinnitamist kohtu poolt (PankrS v.r § 145) vastavalt nõude rahuldamisjärgule (PankrS v.r § 153) ja jaotisele (PankrS v.r § 154). Kui hageja leiab, et kõnealune nõude loovutamise leping on tühine, mistõttu saab üksnes tema pankrotivõlgniku vastu nõude maksma panna, siis on ta ka pankrotivõlgniku suhtes võlausaldaja. Kolleegium leiab, et olukorras, kus hagejal on nõue kostja kui pankrotivõlgniku vastu ja nõue on ka pankrotimenetluses tunnustatud, on hageja pankrotiseaduse mõttes võlausaldaja, mistõttu ei pea kohus seda eraldi tuvastama. Ka PankrS v.r § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Eelnevast tulenevalt puudub hagejal TsMS § 368 lg 1 mõttes tuvastushuvi.
11.Veel märgib kolleegium, et hagiavalduse kohaselt on vaidlus selle üle, kas pankrotimenetluses esitatud ja algselt hagejale kuulunud nõue on võlaõigusseaduse § 164 kohaselt loovutatud uuele võlausaldajale kehtiva lepingu alusel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagiavalduses esitatud nõue – tuvastada kostja pankrotimenetluses jaotise alusel väljamaksete tegemise kohustus hagejale – ei ole eesmärgi saavutamiseks (tuvastada nõude loovutamise tehingu kehtivus või tühisus) kohane õiguskaitsevahend.
12.Täiendavalt märgib kolleegium, et juhul, kui kohus kinnitab tsiviilasjas nr 2-17-1429 jaotuskava ja see kohtulahend jõustub, tekiks praeguse tsiviilasja menetlemisel olukord, kus ühe kohtulahendiga kujundataks ümber teises tsiviilasjas tehtav kohtulahend. Selline olukord on vastuolus TsMS § 457 lg 1 põhimõttega, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et lubamatu on selline hagi, mille ese ja alus on hõlmatud varasema kohtulahendi tegemise aluseks olnud vaidluse esemega, sest sellega taotletakse sisuliselt varasema kohtulahendi osalist ümbervaatamist (TsMS II komm (2017) § 457, p 3.1.3, alap c). Kolleegiumi hinnangul ei peaks riik andma õiguskaitset hageja nõudele, mille eesmärgiks on jõustunud kohtulahendi ümberkujundamine (TsMS § 371 lg 2 p 2).
13.Kuna ringkonnakohus ei lahenda vaidlust sisuliselt, siis ei pea kolleegium vajalikuks hinnata väiteid nõude loovutamise tehingu kehtivuse osas.
14.TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus
15.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
16.Kostja pankrotihaldur esitas 6. novembril 2023 menetluskulude nimekirja, paludes PankrS § 65 lg 14 alusel hagejalt välja mõista maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud kokku 972 eurot (koos käibemaksuga). Hageja vaidles kostja pankrotihalduri õigusabikulude hüvitamisele vastu. Kolleegium nõustub hagejaga, et praegusel juhul PankrS § 65 lg 14 ei kohaldu. 4 (5)
16.1.PankrS § 193 lg 5 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta
1.veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele PankrS § 23, § 55 lg3 p 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lg 1 redaktsiooni ning TsMS § 183 lg 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele PankrS § 3 lg 2, § 77 p 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning TsMS § 132 lg 4 p 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Viidatud sätte osas on selgitatud, et sellega reguleeritakse muuhulgas halduri tasu arvestamist juhul, kui pankrot on välja kuulutatud enne eelnõu jõustumist. Kui pankrotimenetlus juba käib, ei oleks mõistlik poole menetluse pealt kohaldada teist tasustamise süsteemi, mistõttu tuleks sellistes menetlustes arvestada tasu seni kehtinud korras (pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (195 SE), lk 161).
16.2.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja pankrotiavaldus menetlusse võetud
7.veebruaril 2017. Seega tuleb pankrotihalduri tasu arvestamisele kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31. jaanuarini 2021. Kuna PankrS § 65 lg 14, millele pankrotihaldur õigusabikulude väljamõistmisel tugineb, jõustus 1. veebruaril 2021, siis see asjas ei kohaldu. Eelnevat arvestades ei saa vastava kvalifikatsiooniga pankrotihaldur, kes osales oma ülesannete tõttu kohtuvaidluses ise, nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuludena.
17.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.