lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-4944/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-4944/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1271
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4944

Tsiviilasi

X hagi Y vastu võla ja viivise nõudes 15 178,26 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Hannes Olli, e-post: [email protected] Kostja: Y (isikukood xxxx), registrijärgne elukoht xxxx, e-post: xxxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSION

Rahuldada hagi.

Mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 15 030 USD.

Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 462,18 USD ja edasiulatuv viivis põhinõudelt (15 000 USD) määras 5,33 % aastas kuni nõude täieliku tasumiseni.

Avalikustada lahend peale jõustumist selliselt, et kostja nimi asendatakse initsiaalide või tähemärkidega ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, aadressi ega e-postiaadressi.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 3 020 eurot.

Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 020 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja esitas kohtule järgmised nõuded:

•

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 15 030 USD;

•

mõista kostjalt hageja kasuks välja kõrvalnõudena sissenõutavaks muutunud viivis 462,18 USD ja edasiulatuv viivis määras 5,33 % aastas kuni nõude täieliku tasumiseni.

Hageja tugines järgmisele. Hageja laenuandjana ja kostja laenusaajana sõlmisid 17.06.2022 laenulepingu, mille alusel kostja sai hagejalt 15 000 USA dollarit laenu intressimääraga 1% tagastamata laenujäägilt aastas.

Laenulepingu p 2 kohaselt kohustus kostja hagejale laenu tagastama 01.09.2022.

Laenulepingu p-s 4 lepiti kokku, et tähtajaks tagastamata laenujäägilt kuulub tasumisele viivis seadusjärgses määras, kuni võlgnevusi enam ei ole. Laenulepingu p-s 5 lepiti kokku, et kostjalt hagejale tehtud maksetega loetakse kaetuks esmalt tasumata viivised, siis intress ja alles seejärel laenujääk. Lepingu p 8 kohaselt laenusaaja tasub kõik kulud, mis tekivad laenuandjale käesoleva veksli alusel tasumisele kuuluvate summade sissenõudmisel pärast võlgnevuse tekkimist, sealhulgas põhjendatud advokaaditasud.

Laenulepingu p 17 kohaselt kohaldatakse lepingule Singapuri õigust.

Hageja andis laenulepingu järgse laenusumma kostjale üle 21.06.2022 maksekorraldusega, kandes laenusumma kostja kontole. Kostja hagejale laenu tagastanud ei ole.

Kostja vastus hagile

Kostja aktsepteerib nõuet põhiosa ulatuses, hageja poolset intressi nõuet perioodi ulatuses alates laenulepingu sõlmimisest kuni selle sissenõutavaks muutmise hetkeni ja hageja poolset viivise arvestust hageja poolt esitatud protsendi ulatuses alates selle sissenõutavaks muutumise hetkest.

Samas selgitab kostja, et lähtudes tema tänasest majanduslikust seisundist (ei tööta hetkel ja on kaks ülalpeetavat, millele lisanduvad ka teiste võlausaldajate nõuded, mis on osaliselt täitemenetluses) on kostja valmis hetkel leppima kokku maksegraafikus 150 eurot ühes kalendrikuus alates september 2023 aastamaksena 12 kuu möödudes perioodi arvestamise algusest.

Kohus tegi pooltele kompromissettepaneku vastavalt kostja poolt välja pakutule. Kostja palub raha temalt välja mõista selle kompromissettepaneku kohaselt.

Kohtuotsuse põhjendav osa

10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Kostja ei vaielnud vastu põhinõudele ega kõrvalnõuetele. Kuivõrd kostja aga palus raha temalt välja mõista osadena, on kohus seisukohal, et selles asjas ei ole võimalik teha õigeksvõtul põhinevat otsust.
12.TsMS § 231 lg-s 2 on sätestatud, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuivõrd kostja ei vaielnud vastu ei põhivõlgnevusele ega kõrvalnõuetele, on ta hagis võlgnevuse kohta avaldatud asjaolud omaks võtnud ja kohus ei pea vajalikuks iga nõuet eraldi analüüsida. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal tekkis hageja ees põhivõlgnevus 15 000 eurot, millele lisandub intress 30 eurot ning alates 01.09.2022 on sissenõutavaks muutunud viivis 462,18 USD, millel lisandub jooksev viivis.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuginedes hagis esitatud põhjendustele ja hagis viidatud kohalduvale õigusele kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele.
14.Kostja palus rahuldada hagi selliselt, et ta tasuks võlga osadena - 150 eurot kuus. Kohus saab summa osadena tasumist võimaldada vaid juhul, kui pooled sõlmivad kompromissi või erandjuhul otsuse täitmise korrana. Käesoleval juhul pooled kompromissi ei saavutanud ja kohtu hinnangul ei esine ka sedavõrd erandlikke asjaolusid, et see õigustaks määrata võlgnevuse osadena tasumist otsuse täitmise korrana.
15.TsMS § 462 lg-s 2 on sätestatud, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kostja on esitanud taotluse, kus palub antud kohtuasja raames kaitsta kostja ja tema laste privaatsust kohtuotsuse avaldamise käigus maksimaalsel võimalikul viisil. Kohus rahuldab taotluse ja asendab jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, aadressi ega e-postiaadressi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
17.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 13.10.2023 menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude suuruseks on 3 020 eurot.
18.Hageja palub hüvitada riigilõivu 980 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks ja rahuldab selle.
19.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks (st koos käibemaksuga 204 eurot/tund). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, on kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud ajakuluks 10 x 204 = 2 040 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 980 eurot (riigilõiv) + 2 040 eurot (õigusabi kulud) = 3 020 eurot.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja