Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 7. november 2023, Narva kohtumaja 2-23-119552 Aktiva Finance Group OÜ hagi M P vastu võlgnevuse nõudes 6965,29 eurot Kirjalik menetlus Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, postiaadress A. Weizenbergi tn 20, 10150, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja M P (isikukood XXX, registrijärgne aadress XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi M P vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Asjas puuduvad M P hüvitatavad menetluskulud.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. 1/5
2-23-131976 Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 11.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4924,47 euro saamiseks. Kohus tegi 17.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus 24.08.2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14.09.2023 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus 20.09.2023 kohtunõudega kohustas hagejat esitama asjaolud, mis puudutavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas 16.10.2023 täiendavad selgitused.
3.Hagiavalduse kohaselt P OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 18.12.2018 krediidikontolepingu nr KK3354985 ning 20.01.2020, 24.01.2020 ja 26.02.2020 lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millede alusel sai kostja krediiti. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49%. Kostjale võimaldati krediiti summas 3900 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja ütles 4.09.2022 lepingu üles ja loovutas 6.09.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivis, kahjuhüvitis ja muid kõrvalnõudeid. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 4.09.2022 oli kostjal tagastamata krediit summas 3899,39 eurot, mille katteks on kostja teostanud makseid summas 300 eurot. Põhivõla nõue on 3599,38 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 39,98% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga s. oli kostjal tagastamata juuni 2022, juuli 2022 ja augusti 2022 intressid kokku summas 398,42 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue on hagiavalduse esitamise päeva seisuga summas 1478,46 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 3599,38 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 15.09.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 39,98% aastas. Hageja sissenõudmiskulud on 50 eurot.
4.Viru Maakohus 16.10.2023 võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagiavaldus koos lisadega toimetati kostjale kätte 20.10.2023 tema eluruumi juurde kuluvasse postkasti panekuga. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul (14 päeva määruse kättetoimetamisest arvates) hagile vastust esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
2/5
2-23-131976
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust – P OÜ ja kostja vahel 18.12.2018 sõlmitud krediidikontoleping nr KK3354985 ning 20.01.2020, 24.01.2020 ja 26.02.2020 lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped. Tarbijakrediidilepingu regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Sellest tulenevalt väär on hageja 16.10.2023 esitatud väide, et kui kostja väidab, et laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid eirates, peab ta seda tõendama.
7.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169- 13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
8.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
9.Kohus 24.08.2023 määruses ning täiendavalt 20.09.2023 kohtunõudes andis hagejale võimaluse esile tuua asjaolud, mis kinnitavad, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
3/5
2-23-131976
10.Hagiavalduse punktis 2.6 selgitas hageja, et kostja krediidivõimelisuse hindamiseks võttis krediidiandja aluseks kostja laenutaotluses esitatud andmed, mille kohaselt oli kostja igakuiseks sissetulekuks 550,88 eurot, igakused väljaminekud 135,88 eurot ja elamiskulud 150 eurot. Lisaks teostas krediidiandja päringud maksehäireregistritesse. Kostjal maksehäired puudusid. Krediidiandja rahuldas krediidikonto taotluse põhjusel: reserv 214,59 eurot ja taustakontroll korras. Vastuseks kohtu nõudele märkis hageja 16.10.2023, et laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient.
11.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus oli selgitanud hagejale, et lisaks esialgsele lepingule peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 9 järgi ajakohastama tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist.
12.Hageja on esitanud esialgse võlausaldaja vastuse, milles on andmed krediidikonto lepingu nr KK3756146 sõlmimisel tehtud krediidivõimekuse kontrollist. Krediidiandja märgib, et krediidivõimekust kontrolliti ainult lepingu sõlmimisel 29.12.2021 kuna lepingule ei sõlmitud ühtegi lisa ega suurendatud krediidi ülempiiri mis tahes teisel viisil. Kohus märgib, et hageja nõude aluseks on krediidikonto leping numbriga KK3354985, mille viimane muutmise kokkulepe oli sõlmitud 26.02.2020. Seega ei tõenda eelmärgitud andmed krediidivõimekuse hindamist krediidikonto lepingu nr KK3756146 sõlmimisel.
14.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja esialgset lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud laenutaotlusel ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma iga järgneva 20.01.2020, 24.01.2020 ja 26.02.2020 laenulepingu sõlmimise eelselt (so enne täiendavate laenusummade andmist) pangakontoväljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta. Krediidiandja ei ole kostjalt pangakontoväljavõtet küsinud ja kostja tegelikke sissetulekuid ning kohustusi hageja kontrollinud ei ole. Seega on hageja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.Kohtu hinnangul ei ole hageja, kui krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et ka nõue ei ole selge. Kohus andis hagejale 24.08.2023 puuduste määruses ja veelkordselt 20.09.2023 kohtunõudes võimaluse teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Hageja ei esitanud nõude ümberarvestust. 4/5
2-23-131976
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 tsiviilasjas nr 2-22-147995 otsuse punktis 12.2 osundanud, et: „Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka ringkonnakohus“. Kuivõrd hageja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning ei esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevalt tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal asjas menetluskulusid ei esine, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.