Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 7. november 2023
Tsiviilasja number
2-22-5952
Tsiviilasi
S.M. hagi A.A. vastu alusetult saadu tagasi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. augusti 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.M.i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): S.M. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver
esindajad
Vastustaja (kostja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Karin Lehari
Edasikaebamise kord
Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1223 eurot 75 senti. Esindaja tunnihind on 55 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Hageja taotlusel nõudis kohus kostjalt välja õigusabi arved (TsMS § 176 lg 6). Menetluskulude nimekirja juurde esitatud arvetel (tl 100-104) on kajastatud ka teiste tsiviilasjade raames osutatud õigusabi eest teostatud tasumisi, kuid kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas viidatud summa ja toimingud on kooskõlas arvetel kirjendatud tegevustega, mis on seotud tsiviilasja nr 2-22-5952 menetlemisega. Maakohus leidis, et kostja esindaja ajakulu (22,25 tundi) ning esindajatasu (1223 eurot 75 senti) on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kostja esindajakulude suurus vastab tervikuna tsiviilasja olemusele, selle keerukusele ja mahule. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb pidada 1223 eurot 75 senti ning see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Maakohus rahuldas ka kostja taotluse mõista hagejalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna arved on adresseeritud kolmandale isikule, mitte kostjale. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9) (Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 16).
isikuga arvete hüvitamise kohustuse kokkuleppe, esitas hageja vastuses määruskaebusele hageja ema ja kolmanda isiku vahelise lepingu. TsMS § 662 lg 3 lubab esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb võrdsuse põhimõttest tulenevalt lubada uusi tõendeid esitada ka vastustajal määruskaebusele vastuse esitamisel. Kuigi laenulepingu kohaselt on laenusaajaks hageja ema, nähtub laenulepingu p-dest a ja 2, et laen on seotud käesoleva tsiviilasjaga ning et hageja emal on kohustus laen (s.o hagejale osutatud õigusabi teenuse eest kolmanda isiku poolt tasutu) tagastada. Kuivõrd hagejaks on alaealine laps, siis ongi eelduslikult tema menetluskulude kandjaks tema seaduslik esindaja, s.o eelkõige vanem. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et hageja ema ja kolmanda isiku vahel on kokkulepe, mille kohaselt kolmas isik tasub hagejale osutatud õigusabiteenuse arved, kuid hageja ema on kohustatud need kulud kolmandale isikule hüvitama. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Hageja on viidanud ka sellele, et alternatiivselt tekib tal kulude hüvitamise kohustus kolmanda isiku ees käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.