Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
5.Jätta vastu võtmata A.A. apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendid. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.S.M. (hageja, lapse isa) esitas 26. aprillil 2022 hagi B.B. (kostja, laps) vastu ning palus mõista kostjalt tema kasuks välja alusetult saadud 1618 eurot 72 senti ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tunnistati Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-5882 sundtäitmine täiteasjas nr 189/2019/266 lubamatuks. Selles täiteasjas oli täitmisel Tartu Maakohtu 2. mai 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-3171, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatisevõlg 500 eurot ajavahemiku 2018. a augustist kuni 2019. a veebruarini eest. Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2022. a otsusega tunnistati tsiviilasjas nr 2-2118373 lubamatuks ka sundtäitmine täiteasjas nr 084/2020/4763. Selles täiteasjas oli täitmisel kostja elatise nõue ajavahemiku 1. märtsist 2019 kuni 16. augustini 2021 eest. Mõlemal vaidlusalusel perioodil viibis laps suhtluskorra alusel hageja kui lahus elava vanema juures olulise osa ajast ning sel ajal pidas hageja last vahetult ülal ja täitis ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Hageja kandis ajavahemikus 6. maist 2019 kuni 31. oktoobrini 2019 kostjale elatisena 1200 eurot. 26. märtsil 2019 ja 28. märtsil 2019 on hageja kontolt kinni peetud lisaks 320 eurot 59 senti ning 2020. a juunis veel 98 eurot 13 senti. Kokku on kostja saanud hagejalt alusetult 1618 eurot 72 senti ja peab selle hagejale tagastama. Elatise maksmine ei ole mittetäielik kõlbeline kohustus. Kohtutäitur teostas kinnipidamisi hageja kontolt ja lisaks tasus hageja otse lapse emale elatise katteks raha, et vältida lisanduvate täitekulude kandmist. Kuna laps elab võrdse aja mõlema vanemaga, siis kannab hageja ka praegu lapse ülalpidamiskulusid vahetult. Kostja esitatud tõendid ei kinnita, et ema tegi lapse ülalpidamiseks suuremaid kulutusi. Hageja teeb samuti kulutusi kostja vajaduste rahuldamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja on täitnud mittetäieliku kõlbelise kohustuse, mille täitmisena üleantut ei saa tagasi nõuda. Üldise arusaama kohaselt katab vanem alaealise lapse kulusid lapse huvides ka sellisel juhul, kui hiljem selgub, et õiguslikku alust elatise nõudmiseks ei ole. VÕS § 4 lg 3 kohaselt ei saa mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut tagasi nõuda. Hageja on tasunud kostjale elatist alguses vabatahtlikult ja seejärel sundtäitmise teel märtsist 2019 kuni 6. maini 2020 kokku 1618 eurot 72 senti. Hageja tagasinõutav elatis ei puuduta ajavahemikku 2018. a augustist kuni 2019. a märtsini. Kostja ei ole hageja tasutud elatise arvel rikastunud. Ajavahemikus 1. märtsist 2019 kuni
16.augustini 2021 kandis ema kõik lapsega seotud suuremad kulud ise. Kostja ema on tasunud kommunaalkulusid korteriühistule ja lasteaiamaksu muu hulgas ka ajavahemiku eest, mil laps oli hageja juures. Samuti on kostja ema kandnud muud eluaseme kulud, kulud lapse transpordile Tartusse ja tagasi, nagu ka kulud eluruumi kindlustamisele, lapse mänguasjadele, liikumisvahenditele ja meelelahutusele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 8. septembri 2022. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1618 eurot 72 senti ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.
Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 1. märtsist 2019 kuni
16.augustini 2021 elas kostja hageja juures olulise osa ajast ning hageja kandis lapse ülalpidamiskulusid vahetult. Tsiviilasjas nr 2-21-18373 võttis kostja ema hagi õigeks ja poolte vahel ei olnud vaidlust, et mõlemad vanemad pidasid eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elas kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Seega ei pidanud hageja eelviidatud ajal pidama kostjat üleval nii, nagu selle nägi ette Tartu Maakohtu 2. mai 2018. a määrusega kinnitatud kompromiss. Hageja kandis ajavahemikus 6. maist 2019 kuni 31. oktoobrini 2019 kostjale 1200 eurot. 26. märtsil 2019 ja 28. märtsil 2019 on hageja kontolt kinni peetud 320 eurot 59 senti ja 2020. a juunis 98 eurot 13 senti. Kokku on hageja maksnud 1618 eurot 72 senti ja seda summat nõuab ta kostjalt tagasi. Maakohus leidis, et hageja ei täitnud seda raha makstes mittetäielikku kohustust, mille tagasitäitmist ei saa nõuda. Mittetäielik kohustus on täidetav ainult vabatahtlikult ja seda ei saa sundtäita (VÕS § 4 lg 1). Kui kostja on hagejalt sundtäitmise teel saanud elatist aja eest, mille eest elatisenõude sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks, siis on hagejal õigus esitada tagasinõue alusetu rikastumise sätete alusel. Kui vanem katab alaealise lapse kulusid lapse huvides ja hiljem selgub, et õiguslikku alust elatise nõudmiseks ei olnud, on vanemal õigus nõuda alusetult makstu lapselt tagasi ja hagi tuleb rahuldada. See, et kostja on alaealine, ei välista nõude maksmapanekut.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus arvestamata asjaoluga, et ajavahemikus, mil hageja kostjale elatist maksis, kandis kostja ema kõik suuremad lapsega seotud kulud. Maakohus kohaldas valesti VÕS § 4, kui leidis, et olukorras, kus elatise tasumise alus on hiljem ära langenud, ei saa olla tegemist mittetäieliku kohustusega. Elatise maksmine miinimummäärast suuremas määras või olukorras, kus hiljem selgub, et õiguslik alus elatise maksmiseks langeb ära, on kõlbeline kohustus VÕS § 4 mõttes. Vanem katab alaealise lapse kulusid lapse huvides ka sellisel juhul, kui hiljem selgub, et elatise nõudmiseks ei olnud õiguslikku alust. Kostja on praegu kuue aastane ja ajavahemikus 2019. a maist kuni oktoobrini maksis hageja lapsele 200 eurot kuus. Samal ajal kandis ema kui lapsega koos elav vanem kõik lapsega seotud olulised kulud, mis olid kohati suuremad kui 400 eurot kuus. Maakohus jättis hindamata tõendid, mis kinnitavad, et ema kandis kõik lapsega seotud kulud. Maakohtu otsus on raskesti täidetav ja viib uute vaidlusteni. Kostja vanematel on ühine hooldusõigus ja nad vastutavad mh ka ühiselt lapse kohustuste eest. Arusaamatu on, kuidas peaksid vanemad maakohtu otsust täitma. Kostja on alaealine, kellel ei ole oma vara. Olukorras, kus lapse isa leiab, et laps peab talle hüvitama lapsele tasutud söögiraha ja ülalpidamiskulud, peab pool hageja nõudest jääma isa enda kanda.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja vastuse kohaselt leidis maakohus õigesti, et tegu ei olnud mittetäieliku kohustusega. Kohustus elatist maksta tulenes kohtulahendist. Kostja väide, et maakohtu lahend pole täidetav, kuna kohustatud isikuks on laps, ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Maakohus ei pidanud hindama kostja tõendeid, kuna asjaolud olid muude tõenditega tuvastatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis lapse kasuks ja hageja on seda elatist ka maksnud (sh on osa elatisest hagejalt kinni peetud täitemenetluses), kuid seejärel tunnistatakse elatise nõude sundtäitmine lubamatuks, saab hageja nõuda enamtasutud elatist lapselt tagasi.
8.Kostja on seisukohal, et elatise maksmine olukorras, kus hiljem selgub, et õiguslik alus elatise maksmiseks langeb ära, on mittetäielik kõlbeline kohustus VÕS § 4 mõttes. Ringkonnakohus ei nõustu sellega ja leiab, et maakohus jättis VÕS § 4 põhjendatult kohaldamata. Mittetäielik on VÕS § 4 lg 1 kohaselt kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seega on mittetäielik kohustus täidetav ainult vabatahtlikult ja seda ei saa sundtäita. Elatise maksmise kohustus seevastu on vanema seadusest tulenev ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ja laps saab sellise kohustuse täitmist oma vanemalt nõuda ning see nõue on ka sundtäidetav.
9.Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et hageja saab praegusel juhul nõuda kostjalt kui oma lapselt alusetult tasutud elatise tagasimaksmist.
10.VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1033 lg 1 kohaselt ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles saaja ei ole saadu äratarvitamise tõttu rikastunud. Viidatud sätetest tuleneb, et elatist liigselt maksnud vanem saaks lapselt liigselt makstud elatise tagastamist nõuda üksnes juhul, kui laps oleks tema arvel rikastunud.
11.Kostja on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et ta ei ole hageja makstud elatise arvel rikastunud. Ta on selgitanud, et kostja ema on ka sel ajal, kui kostja viibis hageja juures, kandnud kostja eluasemega seotud kulud, transpordikulud, lasteaiakulud, riiete kulud ja meelelahutusega seotud kulud. Selle tõendamiseks on kostja esitanud ka kulusid tõendavad dokumendid. Kostja on seega sisuliselt väitnud, et isegi kui hageja maksis elatist rohkem, kui ta seaduse järgi pidanuks maksma, on see raha kulunud kostja ülalpidamisele.
12.Hageja ei ole menetluses kordagi väitnud, et lapse ema kontole makstud ja hagejalt täitemenetluses kinni peetud elatist oleks kasutatud millekski muuks kui lapse vajaduste rahuldamiseks. Sellises olukorras on rikastumine VÕS § 1033 lg 1 alusel ära langenud, st kostja ei ole hageja arvel rikastunud ja hageja põhinõude rahuldamiseks ei ole alust. Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivise nõue.
13.Ringkonnakohus märgib siiski, et kui vanem on maksnud elatist rohkem, kui ta tulenevalt oma ülalpidamiskohustusest oleks pidanud maksma, võib ta olla täitnud ülalpidamiskohustust teise vanema eest kolmanda isikuna ja sel juhul võib tal olla nõue teise vanema vastu. VÕS § 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, sh alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Riigikohus on selgitanud, et kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa PKS § 105 lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (VÕS § 78 lg 4) (RKTKo 12. mai 2021. a nr 2-18-6491/96, p 14.2). Hageja võib olla ajanud käsundita lapse ema asja või täitnud kolmanda isikuna lapse
ülalpidamiskohustust lapse ema eest, mistõttu tal võib olla lapse ema vastu käsundita asjaajamisest (VÕS § 1018 jj) või alusetust rikastumisest (VÕS § 1028 jj) tulenev nõue.
14.Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka lisatõendid: hageja ja kostja ema e-kirjavahetuse 6. ja 11. augustist 2021, Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2019. a otsuse kriminaalasjas nr 1-19-6876 ning hageja ja kostja ema sõnumivahetuse.
15.TsMS § 652 lg 3 kohaselt hindab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Lisaks tuleb arvestada, et TsMS § 238 lg 1 järgi võtab ringkonnakohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel vaid neid tõendeid, millel on asjas tähtsust.
16.Kostja põhjendab uute tõendite esitamist sellega, et neist nähtub põhjus, miks kostja ema sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid õigeks võttis. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguse asja lahendamisel ei ole oluline see, mis põhjusel kostja kõnealused hagid õigeks võttis. Kuna kostja esitatud uutest tõenditest ei nähtu asja lahendamiseks vajalikku teavet, siis jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid vastu võtmata.
17.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud kostja menetluskulusid kindlaks, siis määrab menetluskulud kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (vt RKTKo 3-2-1-142-15, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.