Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post x Kostja XX, isikukood x, elukoht x x x, x x
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt XX hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 1999,08 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi XX vastu intressi, viivise ja ülejäänud sissenõudmiskulude nõudes.
4.Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finants kanda.
5.Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-22-135730 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 15.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2455,59 euro saamiseks. Kohus tegi 21.09.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 08.10.2022 nõudele vastuväite, mille kohaselt on võlgnik valmis tasuma põhinõude summas 2004,08 eurot, riigilõivu 84,41 eurot ja menetluskulu summas 20 eurot kompromissina ning palub kohtul kinnitada kompromiss maksegraafikuna. Poolte poolt allkirjastatud kompromissi kohtule esitatud ei ole. Vastuväite esitamisega seoses lõpetas kohus 18.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavaldusest nähtuvalt kostja XX ja Placet Group OÜ sõlmisid 25.12.2018 krediidikonto lepingu nr. x, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 1999,08 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama esitatud arvete alusel. Kostja põhiosa katteks makseid ei teostanud. Krediidikonto lepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 34,9% aastas ning kostja kohustus tasuma intressi esitatud arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 12.05.2022 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 12.07.2022 osamakseni summas 170,44 eurot (52,22+60,08+58,14). Kostja intressi tasunud ei ole. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 27.07.2022. Placet Group OÜ loovutas 28.07.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude suurus on kokku 50 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1999,08 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.07.2022 kuni hagi esitamiseni 16.11.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 34,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 214,08 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 17.11.2022 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 34,9% aastas. Hageja täiendavate seisukohtade kohaselt laenuhaldur kontrollis analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Lisaks on laenuandja kontrollinud avalike andmebaase ja registreid. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita laenulepingut. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1999,08 eurot, intress 170,44 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 214,08 eurot, mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates
2-22-135730 17.11.2022 kuni põhinõude summas 1999,08 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,9% aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja esitatud nõuet tunnistab osaliselt. Kostja vastuväidete kohaselt hageja, andes laenu välja 25.12.2018 pidi nägema kostja arvelduskontolt, et varasemalt on sõlmitud juba laenulepingud Omaraha OÜ-ga ja TF Bank AB-ga. Lisaks on alates 2019 kostja arvelduskontolt näha, et kostja on sõlminud korduvalt uusi laenulepinguid, sh Omaraha OÜ, Holm Bank AS, Ferratum Bank, IPF Digital OÜ. Lisaks nähtusid kostja arvelduskontolt ka laenumaksed summas 395 eurot Hüpoteek Laen AS-le. Kostja töötasu selle juures on olnud muutumatu. Kostja palub kohtul arvesse võtta asjaolusid, et kostja ei planeerinud osamakseid tasumata jätta. Laenulepinguid oli kostjal sõlmida lihtne, isegi kui võttis laene erinevatelt laenuandjatelt, ei tekkinud hagejal küsimust, kas kostja võib võtta laenu üle oma võimete. Kostja arvelduskontolt on näha, et juba 2018. aastal oli kostjal sõlmitud erinevaid laenulepinguid sh. eluasemega seotud laenuleping Hüpoteek Laen AS. Kostja keskmine töötasu jääb aga 850-950 € vahele. Ainuüksi Hüpoteek Laen AS osamakse on 395,21 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
6.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 25.12.2018 krediidikonto lepingu, millega endine krediidiandja andis oma kutse- ja majandustegevuses kostjale õiguse kasutada algselt laenulimiiti 1000 eurot ning kostja kohustus tasuma raha kasutamise eest teenustasu, mh intressi 39,96% aastas (dtl 236). 04.01.2021 krediidikonto lepingu muutmisel andis krediidiandja kostja kasutada laenulimiidi 2000 eurot ning kostja kohustus tasuma intressi 34,90% aastas (dtl 237). 25.12.2018 andis hageja kostja kasutada laenu summas 800 eurot (dtl 252). 05.11.2019 andis krediidiandja kostja kasutada laenu summas 400 eurot (dtl 251). 25.04.2020 andis krediidiandja kostja kasutada laenu summas 1000 eurot (dtl 253). Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
7.Kuna Placet Group OÜ sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS
2-22-135730 § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05. 03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 ja tarbijakrediidi puhul alates 21. märtsist 2016 kehtiv VÕS § 4034. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja seoses tarbijakrediidiga kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Nimetatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1– 7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 2 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-st 13 tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab vaidluse korral tõendama krediidiandja. Kohus on eelnimetatut selgitanud ka 28.11.2022 ja 31.07.2023 määrustes.
10.13.12.2022, 20.02.2023 ja 30.08.2023 menetlusdokumentides selgitas hageja, et laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust võttes aluseks kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet, kontrollis avalike andmebaase: maksehäireregister, elamisloa register, pensioniregister, Ametlikud Teadaanded, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, e-krediidiinfo, krediidiinfo registri andmed, võimalike täiturite areste või makseid teistele laenuandjatele jms kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt. Lisaks kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Laenuandja kontrollis samuti pensioniregistrit, kus kajastub kostja sissetulek. Andmebaaside kontrolli tulemusena sai laenuandja teada, et kostja sissetulek on 2055,43 eurot ning väljaminekud 962,97 (finantskohustused 812,97+ majapidamiskulud 150,00) eurot. Hageja märkis, et kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. 30.08.2023 esitatud seisukohas märkis hageja täiendavalt, et laenuandja on enne lepingu sõlmimist teinud päringu pensioniregistrisse ning on saanud teada, et kostja keskmine sissetulek lepingu sõlmimise ajal oli 1207,31 eurot. Lepingu kohaselt oli kuumakse 80,92 eurot. 4.01.2021 taotles kostja limiidi suurendamist (1000-st 2000le). Laenuandja on analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet, mille kohaselt oli kostja sissetulek 2055,43 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 101,14 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 991,32 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Asjaolu, et kostja pea 4 aastat täitnud lepingut tõendab samuti seda, et lepingu sõlmimise ja lepingu muutmise ajal oli kostja krediidivõimeline.
2-22-135730
11.Hageja poolt väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise ja limiidi suurendamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Igakordselt limiidi suurendamisel üldsõnaliselt erinevate andmebaaside päringutele ja kostja kinnitustele viitamisel, ilma kostja sissetulekute ja väljaminekute arvulistele näitajatele tuginemata, ei ole võimalik objektiivselt hinnata tarbija tegelikku majanduslikku seisundit.
12.Hageja on küll märkinud, et laenuandja lepingut sõlmides ja limiite suurendades kontrollis andmeid kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt, kuid hageja on esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtte perioodist 07.07.2020-29.12.2020 (dtl 769-788). Vaidlusalused laenu väljamaksed aga tehti 25.12.2018, 05.11.2019 ja 25.04.2020. Selle perioodi osas ei ole hageja kostja pangakonto väljavõtet esitanud. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja andmebaasidest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55).
13.Kostja taotluseid laenu saamiseks kohtule esitatud ei ole. Krediidianalüüsis on toodud andmed kostja sissetulekute osas perioodist veebruar 2020 kuni jaanuar 2021, mistõttu järeldab kohus, et tegemist on krediidianalüüsiga, mis ei ole tehtud seoses vaidlusaluste väljamaksetega (dtl 415425). Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli kostja 6 kuu keskmine sissetuleku suurus detsembris 2018 954 eurot, olemasolevate laenukohustuste suurus oli keskmiselt 684,30 eurot ning igakuiste muude kulutuste suurus oli keskmiselt 2566,91 eurot (dtl 560-762). Kusjuures pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kasutas igapäevasteks kulutusteks ja erinevate laenude tasumiseks erinevatelt laenuandjatelt igakuiselt saadud uusi laenusid. Ainuüksi eelpool toodud andmete põhjal oleks laenuandjal pidanud tekkima põhjendatud kahtlus kostja poolt esitatud andmete õigsuses ning asjaolu, et kostja elab üle oma võimete. Isegi kui kostja jättis laenutaotlustes andmed igakuiste finantskohustuste kohta märkimata, peab krediidiandja laenutaotleja esitatud teavet VÕS § 4034 lg 4 teisest lausest tulenevalt vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et hoolsa laenuandjana oleks Placet Group OÜ pidanud kostjalt täiendavalt küsima pangakonto väljavõtet. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt täiendavalt tema sissetulekute ja finantskohustuste kohta andmeid küsinud enne detsembris 2018 krediidi väljastamist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja ei ole jätnud krediidiandjale esitamata mitte ühtegi teavet, mida laenuandja oleks kostjalt küsinud krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Kohus leiab, et omades eelkirjeldatud teavet kostjale varem antud laenude, kostja finantskohustuste kohta ja igapäevaste kulutuste kohta ei oleks mõistlikult hoolas laenuandja hinnanud kostjat krediidivõimeliseks. Krediidiandja oleks pidanud koguma täiendavat teavet, et veenduda kostja suutlikkuses laen kokkulepitud tingimustel tagastada, sealhulgas nõuda kostjalt pangakonto väljavõtete esitamist. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks piisav, et laenuandja kontrollis kostja maksekäitumist üksnes andmebaasidele tuginedes, kuna need tegelikkuses ei kajastanud kostja olemasolevaid laenukohustusi ja tema võimet neid tasuda. Laenuandja ei ole kontrollinud kostja tegelike sissetulekute ja kohustuste suurust, mis oleks laenuandjal olnud selge ainuüksi kostja pangakonto andmete põhjal.
15.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei
2-22-135730 antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 25.3, 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Seega ei saa laenuandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Laenuandjal pidi tekkima põhjendatud kahtlus kostja poolt esitatud informatsiooni ebaõigsusest juba hiljemalt 25.12.2018, kui ta oleks kontrollinud kostja esitatud andmeid kostja pangakonto väljavõttelt. Vaatamata eeltoodule sõlmis laenuandja kostjaga laenulimiidi lepingu ja suurendas hilisemalt laenulimiiti. See, et laenutaotlejal on kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda seda, et laenuandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3). Laenuandja kohustus teha mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks, sh tarbija esitatud teabe tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuleneb KAVS § 50 lg-test 3 ja 4 koosmõjus VÕS § 4034 lg 4 teise lausega. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei küsinud kostjalt konto väljavõtet, mistõttu ei saa hageja väita, et kostja oleks mingi info hagejale jätnud tahtlikult esitamata. Seega ei saanud laenuandja tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata ja laenuandja oleks pidanud nõudma kostjalt täiendavat informatsiooni koos pangakonto väljavõtetega ja seega ei välista VÕS § 4034 lg 7 neljas lause praegusel juhul sama lõike esimeses kuni kolmandas lauses sätestatud tagajärgede kohaldamist.
16.Hageja on ka märkinud, et krediidi positiivsete otsustele viisid eeskätt kostja varasem maksekäitumine ja maksehäire puudus. Tallinna Ringkonnakohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-119187, p 12.9).
17.Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi omandada enne kostjaga vaidlusaluste tarbijakrediidilepingute sõlmimist ja muutmist teavet, mis võimaldanuks hinnata kostja krediidivõimelisust. Jättes andmed kontrollimata, vajalikud täpsustused küsimata ja vastuolud kõrvaldamata, ei ole laenuandja omandanud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet. Kui laenuandja oleks küsinud kostjalt täiendavat teavet kostja finantskohustuste ja tegeliku sissetuleku kohta ja küsinud andmete analüüsimiseks kostjalt pangakonto väljavõtet, ei oleks laenuandja saanud järeldada, et kostja on krediidivõimeline. Järelikult ei oleks laenuandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepinguid sõlmida.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
2-22-135730
19.Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenude põhiosad ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi, mis Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli alates detsember 2018 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 27.07.2022 0%. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 25.12.2018 kuni 25.04.2020 kokku summas 2200 eurot. Lepingu kehtivuse ajal teostas kostja tagasimakseid kokku summas 200,92 eurot. Kostja tunnistab nõuet summas 2024,31 eurot. Seega tuleb hagi rahuldada hageja põhivõlgnevuse osas summas 1999,08 eurot ja intressi nõude osas rahuldamata jätta.
20.Hageja on kostja vastu esitanud ka viivise nõude. 13.12.2023 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.07.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostja võlgneb hagejale sissenõutavaks muutunud viivise 214,08 eurot. Lisaks on hageja esitanud edasiulatuva viivise nõude.
21.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et krediidiandja on kostjale laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis nr 2-21-119187 leidnud, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Käesoleval juhul ei ole kostjale uuest tagasimaksegraafikust teatatud. Eeltoodu tõttu ei ole kostja ka saanud maksetega viivitusse sattuda, mistõttu jääb rahuldamata ka hageja viivise nõue.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissnõudmise kulu summas 50 eurot. Kostja on nõus sissenõudmiskuludest tasuma 25 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja väitel on laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võlausaldaja on kostjale saatnud kohtule esitatud tõendite kohaselt 3 tasulist kirja (dtl 402-404) ning seega on põhjendatud hageja nõue summas 35 eurot. Ülejäänud sissenõudmiskulu summas 15 eurot rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kostjale on saadetud SMS’sse või teostatud tasulisi päringuid. Esitatud tõenditest nähtub, et suhtlus võlgnikuga on toimunud e-posti teel.
23.VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt muid tasusid kostja laenuandjale ei võlgne. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Eelnevat arvestades oli hagejal kostja vastu VÕS § 396 lg 1 alusel, võttes arvesse § 4034 lg-s 7 sätestatut, nõue laenulepingute alusel saadud põhisummade tagastamiseks ja osaliselt sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
24.Nagu kohus eelpool tuvastas, on kostja hagejalt kokku saanud laenulepingute alusel 2 200 eurot. Kokku on kostja tasunud hagejale tagasimakseid 200,92 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1999,08 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Samuti tuleb kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 35 eurot.
25.Eeltoodu tõttu jääb Aktiva Finants OÜ hagi XX vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi ja viivise ning sissenõudmiskulude nõudes ülejäänud osas rahuldamata. Hageja ei saa nõuda kostjalt intressi ega ka viivist. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei
2-22-135730 jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
27.Kohus rahuldas hagi osaliselt, kokku summas 2034,08 eurot. Kostja on pakkunud menetluses korduvalt hagejale kompromissi sõlmimist kokku summas 2024,31 eurot, kuid hageja sellega nõustunud ei ole. Seega kostja ettepanek vastab sellesarnasele ulatusele, milles kohus on hagi rahuldanud. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 163 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.
28.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
29.Kuna kostja menetluses osales ilma lepingulise esindajata, ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
30.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.