Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 3. november 2023. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-6624 Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Holm Bank AS hagi R. S.a vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 11 053,23 eurot. Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830, asukoht Posti 30, 90504 Haapsalu, Läänemaa) Hageja esindaja: Helina Sild (e-post [email protected]) Kostja: R. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx; xxxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 26.09.2023. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Holm Bank AS hagi R. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista R. S.alt põhivõlgnevus summas 9 816 eurot ja 24 senti Holm Bank AS-i kasuks.
3.Välja mõista R. S.alt intress summas 672 eurot ja 72 senti Holm Bank AS-i kasuks.
4.Välja mõista R. S.alt viivis summas 564 eurot ja 27 senti Holm Bank AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Rahuldada Holm Bank AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista R. S.alt riigilõiv summas 840 eurot Holm Bank AS-i kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 04.05.2023. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.03.2020 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 12 500 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.03.2026, intressimääraga 12,00% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma iga kuu 15. kuupäeval 15.04.2020 kuni 15.02.2026 osamaksena summas 302 eurot 79 senti ja 15.03.2026 osamaksena summas 296 eurot 12 senti.
2.06.01.2021 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxx lisakokkuleppe nr 1, mille kohaselt loeti kehtetuks 03.03.2020 sõlmitud maksegraafik ning sõlmiti uus maksegraafik. Leping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.03.2026, intressimääraga 12,00% aastas. Uue maksegraafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 15.01.2021 summas 115 eurot 26 senti, 15.02.2021 kuni 15.04.2021 summas 200 eurot 49 senti, 15.05.2021 kuni 15.02.2026 summas 315 eurot 55 senti, 15.03.2026 osamaksena summas 311 eurot 50 senti.
3.06.06.2022 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxx lisakokkuleppe nr 2 ( Lisa 3 Lepingu lisakokkulepe nr 2 ja maksegraafik), mille kohaselt loeti kehtetuks 06.01.2021 sõlmitud maksegraafik ning sõlmiti uus maksegraafik. Leping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.10.2027, intressimääraga 12,00% aastas. Uue maksegraafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 15.07.2022 kuni 15.09.2027 summas 264 eurot, 15.10.2027 osamaksena summas 263 eurot 98 senti.
4.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Laenulepingu p 5 kohaselt loetakse Laenusaaja poolt tehtavatest maksetest esimesena tasutuks võla sissenõudmiseks kantud kulud, seejärel võlgnetav põhisumma, kolmandaks intress ja neljandaks ülejäänud lepingust tulenevad rahalised kohustused. Kostja on peale lepingu ülesütlemist teostanud tasumisi summas 200 eurot, antud summa on maha arvestatud võlgnetavast põhiosast. Kostjal on tasutud maksegraafikujärgsed põhiosa osamakse kuni 15.09.2022. 15.10.2022 osamakse on tasutud osaliselt summas 22 eurot 03 senti. Alates 15.11.2022 on põhiosa maksed tasumata. Kostjal on osaliselt, summas 175 eurot 53 senti, tasutud 15.07.2022 intressi osamakse. Alates 15.08.2022 maksegraafikujärgsed intressi osamaksed tasumata.
5.Hageja on 23.08.2022 kostjale saatnud Lepingu kirjaliku meeldetuletuse, milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 02.09.2022 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud.
6.Kuna kostja rikkus oluliselt talle Lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele saatis hageja 28.10.2022 kostjale kirja (ülesütlemise avalduse, Lisa 4 Ülesütlemise avaldus), millega andis kostjale
2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 11.11.2022 olulise rikkumise tõttu üles öelduks.
7.Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Kuna hageja poolt kostjale edastatud 28.10.2022 kirjale ei reageerinud, lõppes Leping 11.11.2022 hageja-poolse ülesütlemisega (ülesütlemise avalduse, Lisa 4 Ülesütlemise avalduse koopia).
8.Kostja tagastamata põhivõla jääk 04.05.2023 seisuga on 9816 eurot 24 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjal on tasutud maksegraafikujärgsed põhiosa osamakse kuni 15.09.2022. 15.10.2022 osamakse on tasutud osaliselt summas 22 eurot 03 senti. Alates 15.11.2022 on põhiosa maksed tasumata. Seega on Lepingu põhiosa nõude suuruseks 9816 eurot 24 senti.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 12% aastas, perioodi eest 07.06.2022 kuni 10.11.2022 ehk lisakokkuleppe sõlmimisest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tasumise tähtajani, suurusega 672 eurot 72 senti. Kostjal on osaliselt, summas 175 eurot 53 senti, tasutud 15.07.2022 intressi osamakse. Alates 15.08.2022 on maksegraafikujärgsed intressi osamaksed tasumata.
10.Lisaks on hageja arvutanud intressi perioodi 16.10.2022 kuni 10.11.2022 (so 26 päeva eest). Aluseks on võetud järgmise intressi osamakse (15.11.2022) summa 171 eurot 06 senti. Novembris on 30 päeva. 171,06 : 30 = 5,702 eurot (päeva intress). 524,47 + (26 x 5,702) = 672,72 eurot. Seega on Lepingu kogu intressi nõude suuruseks 672 eurot 72 senti.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, suurusega 12% aastas ehk 0,033% päevas, perioodi 16.10.2022 kuni 04.05.2023 eest, suurusega 564 eurot 27 senti. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 04.05.2023. a.
12.Hageja kogunõude suuruseks on 11 053 eurot 23 senti, millest põhivõlg moodustab 9816 eurot 24 senti, intress 672 eurot 72 senti ja viivis 564 eurot 27 senti.
13.VÕS § 3 p-s 1 sätestatu kohaselt on võlasuhte tekkimise aluseks leping. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustusi täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja ja kostja sõlmisid VÕS § 402 mõistes tarbijakrediidilepingu. Nimetatud lepingu alusel kohustus hageja andma kostjale laenu ning kostja kohustus saadud summad koos intresside ja lepingutasuga vastavalt hageja poolt esitatud laenulepingu maksegraafikule hagejale tagasi maksma.
14.Kostja rikkus Lepingust tulenevat kohustust tagastada hagejale saadud laenusumma koos intressidega. Hageja on 28.10.2022 kirjaga esitanud kostjale Lepingu ülesütlemise avalduse, andes kostjale ühtlasi täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Kostja ei ole täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu on Leping alates 11.11.2022 ülesütlemisega lõppenud. Aluse Lepingu ülesütlemiseks andis esialgse lepingu p 7 ja p 13.
15.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja leiab, et kostja on oma Lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui kostja rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes VÕS § 108 lgle 1 palub hageja mõista kostjalt välja võlgnetav põhivõla summa 9816 eurot 24 senti.
16.Täiendavalt nõuab võlausaldaja VÕS § 94 lg 1 alusel intressi tasumist. Pooled on Lepingus kokku leppinud intressimääraks 12% aastas. Esialgse lepingu p 2 ja Lepingu p 1 kohaselt kohustub laenu kasutamise eest kostja tasuma hagejale intressi lepingus sätestatud tähtpäeva(de)l. Intressi arvestamisel lähtub hageja 365-päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja lepingus kokku lepitud intressimäärast.
17.Täiendavalt nõuab võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumist. Esialgse lepingu p 2 järgi, kui kostja ei tee Lepingu alusel saadud Laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist Lepingus ettenähtud intressimäära ulatuses. Kui lepingus on intressimäär 0%, siis on viivis VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Pooled on Lepingus kokku leppinud viivisemääraks 12% aastas ehk 0,033% päevas. Kostja vastus
18.Kohtule 30.05.2023. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Krediidiasutus ehk antud juhul Holm Bank As peab andma laenu vastutustundlikult ning hindama krediidivõimekust piisavalt, et tagada olukord, kus laenu ei anta inimesele, kes suure tõenäosusega seda tagasi ei suuda maksta.
19.Hageja pidi nägema hindamise käigus, et minu sissetulek ühes kuus on 800 eurot ja et mul on olemas varasemalt võetud laenud ja kohustused, mis moodustavad juba minu sissetulekust märkimisväärse osa. Hoolimata sellest tegi Holm Bank As otsuse, et ma olen võimeline teenindama laen+intressid kogusummas 21 794, 21 eurot kuus aastat igakuiste maksetena ehk 302,79 eurot ühes kuus.
20.Kuna Holm Bank As on öelnud, et nemad juhinduvad vastutustundliku laenamise põhimõtetest, siis antud juhul leian, et seda ei ole järgitud ja laenu on antud vastutustundedult. Võttes arvesse eeltoodut, pidi Holm Bank As teadma, et antud laen võib tekitada laenutaotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kohtu põhjendused
21.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
22.Käesolevas tsiviilasjas on olulised järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja sõlmisid 03.03.2020. a laenulepingu nr xxxx, millega hageja väljastas kostjale laenu summas 12 500 eurot (dtl 10). • Hageja ja kostja sõlmisid 06.01.2021. a laenulepingu lisakokkuleppe, mille p 1 kohaselt kuulus laen tagastamisele 15.03.2026. a (dtl 16). • Hageja ja kostja sõlmisid 06.06.2022. a laenulepingu lisakokkuleppe nr 2, mille p 1 kohaselt kuulus laen tagastamisele 15.10.2027. a (dtl 19). • Hageja esitas kostjale 23.08.2022. a võlgnevuse meeldetuletuse (dtl 24).
•
Hageja ütles 28.10.2022. a laenulepingu alates 11.11.2022. a üles, kuna alates 15.07.2022. a olid kostjal lepingulised kohustused täitmata (dtl 21).
23.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale tasumata laenulepingus kokkulepitud põhikohustuse eest 9 816,24 eurot, intressid 672,72 eurot ja viivised summas 564,27 eurot.
24.Kostja vastuväite kohaselt on hageja andnud laenu vastutustundetult ja jätnud järgimata vastutustundliku laenamise põhimõtte (dtl 38).
25.Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 2023). VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1– 7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
26.VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule laenutaotluse (dtl 48), kogumispensioni päringu (dtl 49), maksehäire kontrolli väljavõtte (dtl 50), konto väljavõtte analüüsi (dtl 51) ning menetlus ja limiidi otsuse (dtl 52).
27.Krediidilimiidi otsusest nähtub kohtule, et hageja on laenulepingu sõlmimisel võtnud arvesse, et kostja igakuine netopalk on 800 eurot, töösuhte kestus üle 60 kuu, igakuised kohustused kontoväljavõttel 424 eurot (dtl 52). Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja on võimeline tasuma laenulepingu lisaks oleva maksegraafikujärgseid makseid (dtl 52). VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja
selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-20-10661 8.11.2021. a tehtud otsuses leidnud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks märkinud 1 200 eurot. Hageja on kontrollinud kostja arvelduskonto väljavõtet ja lähtunud kostja konto väljavõttelt nähtuvast tegelikust sissetulekust, s.o 800 eurot. Kohtu hinnangul on hageja analüüsinud piisava põhjalikkusega kostja maksevõimet ning ei ole rikkunud eeltoodust tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtet.
28.Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
29.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Puudub vaidlus, et kostja on saanud hagejalt laenu, kuid tagastanud üksnes osaliselt. VÕS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
30.Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet tõendanud. Lepingu ülesütlemise seisuga, so 11.11.2022. a oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 9 816,24 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
31.VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingu p-s 2 kokku leppinud intressimääras 12% aastas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi summas 672,72 eurot. Kohus on seisukohal, et intressimäär on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega.
32.VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest
viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-18-7334 asunud seisukohale, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise suurusega 12% aastas ehk 0,033% päevas, perioodi 16.10.2022. a kuni 04.05.2023. a eest, suurusega 564,27 eurot. Viivis on arvestatud kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja kirjeldab viivise arvestust iga viivitatud makse kohta alljärgnevalt: põhiosa summalt 69,31 eurot. Viivitatud on perioodil 16.10.2022 kuni 04.05.2023 ehk tasumata põhiosa osamakse summast järgmine päev kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, see on 201 päeva. Hageja arvutab viivist tasumata 15.10.2022 põhiosa osamakselt. 69,31 x 0,033 : 100 = 0,022872 (1 päeva viivise määr) 201 x 0,022872 = 4,597332 eurot ehk ümardatult 4,60 eurot. Põhiosa summalt 9746,93 eurot: viivitatud on perioodil 12.11.2022 kuni 04.05.2023 ehk alates lepingu ülesütlemise kuupäevast järgmine päev kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, see on 174 päeva. Hageja arvutab viivist tasumata põhiosa osamaksetelt ehk aluseks on võetud kõik tasumata graafikujärgsed põhiosa maksed alates 15.11.2022 kuni 15.10.2027. 9746,93 x 0,033 : 100 = 3,216487 (1 päeva viivise määr) 174 x 3,216487 = 559,668721 eurot ehk ümardatult 559,67 eurot. Kostjal on tasumata kaks viivise osamakset: 4,60 + 559,67 = 564,27 eurot. Seega on viivise nõue 564 eurot 27 senti, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kuivõrd kostja oli laenumaksetega viivituses, on hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 16.10.2022. a ning hageja viivisenõue summas 564,27 eurot on põhjendatud.
34.Kohtu hinnangul ei ole viivisemäär ülemäära suur. Kohus on seisukohal, et see on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-16 leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kohus on seisukohal, et laenumakstete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
36.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 840 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv). Hageja on
tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 840 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.