Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-25-116557 (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx AS vahel 06.04.2023 sõlmitud leping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostja kohustus tasuma telekommunikatsiooniteenuse eest igakuiselt esitatud arvete alusel. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Kostja jättis tasumata arved alates 18.08.2024. xxx AS ütles lepingu üles alates 12.11.2024. Algne võlausaldaja on loovutanud nõude hagejale 28.01.2025. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 272,64 euro, 27.08.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 30,13 euro, sissenõudekulu 30 euro ja lisanduva viivise määraga 0,05% päevas väljamõistmist. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond proovis makseettepanekut võlgnikule D Bile kätte toimetada järgmistel aadressidel: 02.07.2025 aadressil xxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud; 07.07.2025 aadressil xxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud; 09.07.2025 aadressil xxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud; 11.07.2025 aadressil xxx - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud; 05.08.2025 aadressil xxx Tagastatud - e-postile vastus puudub; 05.08.2025 saadetud teavitus e-posti aadressil xxx – puudub vastus. Varasemas menetluses võlgniku ema kinnitas 19.05.2025, et võlgnik ei ela aadressidel xxx ja xxx. Ema võlgniku kontakte ei tea. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 04.06.2025, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogu kohaselt on seisuga 06.08.2020 D B võimaliku elukohana nimetatud xxx, kuid puuduvad andmed isiku viibimisest antud aadressil. Kontaktandmetena on nimetatud xxx ja seisuga 29.11.2019 telefoniks +xxx. Hilisemad andmed puuduvad. xxx korteriomanik kinnitas 04.06.2025, et võlgnik ei ela antud aadressil juba viis aastat. xxx korteriomanik kinnitas 05.08.2025, et võlgnik elab xxx, sealset aadressi ei tea. Telefoninumbritel xxx ja xxx ei ole olnud võimalik kontakti saada.

2(3)

2-25-116557 Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 13.11.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud nõudele vastuväiteid. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse ettevalmistamise kulu 20 eurot ning õigusabikulud 507 eurot, kokku 667 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 507 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 200 eurot, sellele lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 360 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 360 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.