Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A K vastu 170 euro saamiseks, kuna sõiduk numbrimärgiga xxxx, mille omanik/vastutav kasutaja oli leppetrahvinõuete esitamise ajal A K, oli pargitud Osaühing EUROPARK ESTONIA opereeritavale parkimisaladele 11.12.2020, 24.03.2022, 28.07.2022, 25.08.2022, 18.01.2023, mille kohta Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas leppetrahvinõuded xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx. Kohus tegi 29.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik A K esitas 01.09.2023 vastuväite. Vastuväite kohaselt tunnustas A K nõuet osaliselt kokku summas 145 eurot, s.o leppetrahvinõuete xxxx ja xxxx, riigilõivu ning menetluskulu osas. 15.09.2023 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule. 19.09.2023 kohtumäärusega tegi kohus A K poolt tunnustatud nõude osas maksekäsu ning kohustas A Kt tasuma Osaühingule EUROPARK ESTONIA põhivõlgnevusena 60 eurot ja menetluskuluna 85 eurot (riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot). 19.09.2023 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 02.10.2023 esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi A K vastu võla nõudes, mille kohus 06.10.2023 kohtumäärusega menetlusse võttis. 27.10.2023 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hagist loobumise aluseks on kostja poolt võla tasumine kohtuväliselt. Kostja on tasunud hagejale 90 eurot leppetrahve (põhiosa), 15 eurot sissenõudekulu (kõrvalkulud), 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu, 82,50 eurot riigilõivu ning 22,50 eurot esindajakulusid, kokku 230 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 252,50 eurot. 31.10.2023 seisukohas kostja hagist loobumise avaldusele vastuväiteid ei esitanud, kuid ei nõustunud menetluskulude väljamõistmisega, kuna need on põhjendamata ja üle mõistlikkuse piiri. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hüvitamata õigusabikulud 252,50 eurot ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on hagimenetluses vastuväitega tutvumisele, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisele, dokumentide esitamisele ning riigilõivu tasumisele kulutanud 2,5 tundi, summas 275 eurot. Hageja on asunud seisukohale, et kostja on hüvitanud hagejale menetluskulude katteks 22,50 eurot, mistõttu palub hageja kostjalt täiendavalt välja mõista 252,50 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (275 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohtu hinnangul on põhjendatud esindaja kulu vastuväitega tutvumisele, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisele, dokumentide esitamisele ning riigilõivu tasumisele 1 tund. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 110 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kuna kostja on hageja menetluskulude katteks tasunud 22,50 eurot, tuleb kostjal täiendavalt tasuda hagejale 87,50 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud hagimenetluses 02.10.2023 riigilõivu 100 eurot, kuigi hagejal tuli peale maksekäsu kiirmenetlust tasuda täiendavalt 35 eurot, st hageja on tasunud 65 eurot rohkem. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada 35 eurost pool, s.o 17,50 eurot EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr EE642200221076244488. Enamtasutud riigilõivu on hagejal õigus tagasi taotleda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.