Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja
Tsiviilasja number
2-22-149113
Tsiviilasi
OÜ GS Core hagi S. R. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
223,46 eurot Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586; asukoht Jõe tn 2a, Tallinn, Harju maakond, 10151);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: S. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata). Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
1 (3)
Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kätte 07.10.2023. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elektrilevi OÜ, Eesti Energia AS ja kostja 05.06.2018. a elektrienergia müügilepingu nr 486846402609, mille alusel müüdi kostjale elektrienergiat ja osutati võrguteenust tarbimiskohas xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma talle esitatud arvete alusel. Kostja oma kohustusi ei täitnud ja jättis tasumata teenuse osutamise arved alates juunist 2019. Leping kostjaga lõpetati 15.09.2020. a ja nõue kostja vastu loovutati hagejale. Hageja palub hagis kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 187,74 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 15,84 ja alates 21.12.2022. a viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 221,40 eurot, millest 187,74 eurot on põhivõlg ja 33,66 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 220 eurot, sh 100 eurot hagilt tasutud riigilõiv, 100 eurot õigusabikulud ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Riigilõivu
2 (3)
on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud CKE Õigusbüroo OÜ jurist Priit Pööbo. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi kokku 1 töötunni tasumääraga 100 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Arvestades menetluse käiku ja asja keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii hageja esindaja ajakulu kui ka taotletava tasumäära. Seega saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Lisaks palub hageja esindaja välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja ei ole põhjendanud, millest nimetatud summa tuleneb või mille alusel tuleks see kostjalt välja mõista. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Käesolevas asjas ei ole kohus koostanud maksekäsku, samuti ei ole menetlust lõpetatud võla tasumise tõttu, seega ei ole põhjendatud mõista kostjalt TsMS § 4842 alusel hageja menetluskulude katteks välja 20 eurot ja kohus jätab selles osas hageja taotluse rahuldamata. Kohus loeb hageja menetluskuluna põhjendatuks riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 100 eurot, kokku 200 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 200 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud senises hagimenetluses menetlusdokumente isiklikult kätte toimetada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.