lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-151707/19

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-151707/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1402
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 236 lg 2, 3Tõendi esitamine ja tõendite kogumineVÕS § 4034 lg 6TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 282 lg 1Dokumendi väljanõudmiseks hagi esitamineTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjalTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-151707/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-151707

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõla, intressi, sissenõudekulu ja viivise välja mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.09.2023 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ 06.10.2023 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5635 eurot 66 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group 10746479), esindajad AŽ ja SR

OÜ

(registrikood

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta Aktiva Finance Group OÜ 06.10.2023 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12.09.2023 kohtuotsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse resolutsiooni punkti 2 peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed

2-22-151707 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja, avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja, võlgnik) 4956,39 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 08.02.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja taotles hagis kostjalt põhivõla 3919,68 euro, intressi 241,70 euro, sissenõudekulu 140 euro, viivise 624,35 euro ja alates 02.03.2023 edasise viivise väljamõistmist.
3.Hagi kohaselt oli kostja ja laenuandja Swedbank AS vahel sõlmitud kolm laenulepingut. 12.11.2020 sõlmisid Swedbank AS ja kostja laenulepingu nr 20-077370-VL, mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. Arvestades kõik kostja tehtud laekumised põhinõude katteks, on kostja lepingust 20-077370-VL tulenev põhivõlg 133,14 eurot. 16.08.2021 sõlmisid Swedbank AS ja kostja laenulepingu nr 21-051184-VL, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Arvestades kõik kostja tehtud laekumised põhinõude katteks, on kostja lepingust 21-051184-VL tulenev põhivõlg 1163,10 eurot. 29.06.2021 sõlmis Swedbank AS ja kostja laenulepingu nr. 21-038149VL, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot. Arvestades kõik kostja tehtud laekumised põhinõude katteks, on kostja lepingust 21-038149-VL tulenev põhivõlg 1487,83 eurot.
4.Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, andis laenuandja 28.03.2022 kostjale täiendava tähtaja võlgade tasumiseks ning võlgade tasumata jätmise tõttu ütles 14.04.2022 lepingud üles. Hageja on nõude omandanud 15.08.2022 nõude loovutamise teel. Kostja seisukoht
5.Maakohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 31.03.2023, kuid kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus
6.Maakohus jättis 12.09.2023 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik tuvastada, kui suured olid kostja igakuised tegelikud sissetulekud ja kohustused, kas tal oli varasemaid finantskohustusi ning milline oli kostja tegelik maksekäitumine enne iga laenulepingu sõlmimist. Hageja väited kostja sissetulekute suuruse kohta on jäänud paljasõnaliseks. Kohtule ei ole esitatud materjale, mille põhjal laenuandja tuvastas kostja igakuiste sissetulekute ja väljaminekute suuruse enne iga laenulepingu sõlmimist. Samuti ei nähtu, kas uue laenulepingu sõlmimisel oli kostja oma maksekohustust varasema lepingu osas täitnud või olid tal tekkinud võlad. Asjas ei ole võimalik leida kinnitust, et kostja oli suuteline oma sissetuleku arvel püsivalt katma oma väljaminekuid ning tasuma ka laenu. Kohtule esitatud selgituste alusel ei saanud kohtu hinnangul laenuandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

2-22-151707

8.Hageja on seega välja toonud, et kõikide märgitud laenulepingute erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete intressimaksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Hageja on käesolevaga arvestanud kostja laekumised küll põhivõla katteks, kuid ei ole teatanud uuest tagasimaksegraafikust, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähendamisega. Maakohtu hinnangul ei saanud kostja ülesütlemise ajal 14.04.2022 olla viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega, kuna hagis märgitu kohaselt võlgnes kostja hagejale vaid kolme kuu intressimaksed. Seega ei olnud hagejal laenulepingute ülesütlemiseks alust.
9.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu ei määranud maakohus menetluskulude suurust kindlaks. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule menetlemiseks.
11.Hageja leidis, et maakohus ei ole kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud. Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Samas taotles hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte tõendamiseks kohtu kaudu tõendite kogumist AS-lt Swedbank, kuid kohus jättis taotluse põhjendamatult rahuldamata. See on viinud maakohtu valele järeldusele jätta hagi rahuldamata. Alles pärast vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendavate dokumentide hindamist oleks saanud kohus langetada otsuse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab, et asi tuleb lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud otsus tühistada ja saata tsiviilasi § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 II lause).
13.Kolleegium leiab, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. TsMS § 646 kohaselt võib apellatsioonikohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus, jättes hageja 16.05.2023 tõendite kogumiste taotluse põhjendamatult rahuldamata, jättis välja selgitamata tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud.
14.Kolleegium nõustub maakohtuga vastavaid põhjendusi kordamata (TsMS § 654 lg 6) osas, milles maakohus leidis, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille puhul on kohtul muuhulgas kohustus kontrollida omal algatusel, kas krediidiandja on laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus on õigesti märkinud VÕS § 4034 lg-

2-22-151707 le 13 tuginedes ka seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab laenuandja – seega käesolevas tsiviilasjas hageja.

15.Hageja esitas vastavalt maakohtu 24.04.2023 ettepanekule esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist (dtl 120), vastavate tõendite kogumise taotluse (dtl 126-127) krediidiandjalt (Swedbank AS). TsMS § 236 lg 2 I lause kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. TsMS § 236 lg 3 järgi peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Hageja tõi tõendite kogumise taotluses välja, et Swedbank AS keeldus avaldamast andmeid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel igakuiste püsikulude arvestamise aluste kohta viidates ärisaladusele. Samuti ei andnud Swedbank AS hagejale kostja konto väljavõtteid viidates hageja õigusele nõuda tõendite kogumist kohtu kaudu. Eelneva tõttu palus hageja koguda vastavad tõendid Swedbank AS-ilt kohtul.
16.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus 06.06.2023 määrusega (dtl 145-146) tõendite kogumise taotluse põhjendamatult rahuldamata olukorras, kus hageja oli kooskõlas TsMS § 236 lg-ga 2 ja 3 põhistanud, miks hageja ise ei saa tõendeid esitada. Kuivõrd hagejal tuli VÕS § 4034 lg-st 13 tulenevalt tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, oli taotletud tõendite kogumine asjakohane ning maakohus ei saanud jätta taotlust 06.06.2023 määruses toodud põhjendusel rahuldamata olukorras, kus taotlus vastas muus osas nõuetele. Seega jäid tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Tegemist on sedavõrd olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise TsMS § 656 lg 1 p 5 ja 656 lg 2 II lause järgi (TsMS § 646). Kolleegium märgib lisaks, et kui vaidlusaluste dokumentide valdaja (hageja väitel on selleks Swedbank AS) keeldub dokumentide väljaandmisest, on hagejal õigus esitada TsMS § 282 lg 1 alusel hagi dokumentide valdaja vastu. TsMS § 282 lg 1 sätestab, et kui isik esitab dokumendi väljaandmise nõudele põhistatud ja seadusliku vastuväite, võib dokumendi taotleja esitada dokumendi väljanõudmiseks selle valdaja vastu hagi tulenevalt võlaõigusseaduses või muus seaduses või lepingus ettenähtust ja taotleda hagi lahendamiseni põhiasja menetluse peatamist. Kohus määrab sel juhul dokumendi taotlejale dokumendi väljanõudmiseks tähtaja.
17.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks läbivaatamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas seetõttu, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtulahendit vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
18.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja