Võlaõigus

2-22-151707

2-22-151707 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Aktiva Finance Group osaühing esitas 30.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 06.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 09.02.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 01.03.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 3919.68 eurot, intress 241.70 eurot, sissenõudmiskulu 140 eurot ja viivis 624.35 eurot, viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx põhinõude summas 830.95 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 18,90% aastas, viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx põhinõude summas 1315.92

2-22-151707 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas ja viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx põhinõude summas 1772.81 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas, menetluskulud ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja S AS 12.11.2020 lepingu xxxx, mille alusel väljastati laen 4000 eurot, 16.08.2021 lepingu xxxx, mille alusel väljastati laen 2000 eurot ja 29.06.2021 lepingu xxxx, mille alusel väljastati laen 3000 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles S AS 14.04.2022 lepingu üles. S AS loovutas 15.08.2022 kostja vastased nõuded Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 13.03.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 24.04.2023 kohustas kohus hagejal täpsustada hagi alust ning määras selleks hagejale tähtaja 04.05.2023. 16.05.2023 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt on intressi suuruseks 349.75 eurot, mitte 241.70 eurot. Lisaks esitas hageja taotluse tõendi kogumiseks. 06.06.2023 kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse tõendi kogumiseks. Kohus andis hagejale võimaluse tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta. 06.07.2023 esitas hageja seisukoha kohtunõudele. Harju Maakohus tegi 12.09.2023 kohtuotsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Hageja esitas 12.09.2023 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. 31.10.2023 kohtuotsusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 12.09.2023 kohtuotsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 11.03.2024 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus hageja tõendite kogumise taotluse käiguta. 25.03.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. 13.06.2024 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse tõendite kogumiseks ning kohustas S aktsiaseltsi esitama tõendid mis on kogutud enne J. G.-ga (XXX) laenulepingute nr. xxxx, xxxx ja xxxx sõlmimist, sh J. G. ’i (XXX) pangakonto väljavõte ning selgitus selle kohta, kuidas S aktsiaselts jõudis järelduseni, et J. G. on krediidivõimeline. 21.06.2024 esitas S aktsiaselts kohtule kostja konto väljavõtted ning täiendava selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohtul ei õnnestunud kostjale J. G.-le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu on menetlusdokumendid kostjale toimetatud kätte teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

2-22-151707 Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-1517677/33, p 13);  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);  krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

2-22-151707 Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on saatnud kostjale peale lepingute ülesütlemist meeldetuletuskirjad. Hageja nõuab lepingu xxxx alusel esimese kirja eest 20 eurot ning järgneva 4 kirja eest 5 eurot kirja kohta. Lepingu xxxx alusel nõuab hageja esimese kirja eest 25 eurot ning järgneva 5 kirja eest 5 eurot kirja kohta. Lepingu xxxx alusel nõuab hageja esimese kirja eest 25 eurot ja järgneva 5 kirja eest 5 eurot kirja kohta. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot ning kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, võib sissenõudmiskulude hüvitist nõuda kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 näeb ette, et hüvitist võib nõuda kolme tasulise meeldetuletuskirja eest. Hageja nõuab aga tasu 5-6 meeldetuletuskirja eest. Seega on hageja sissenõudmiskulu põhjendatud lepingu xxxx alusel summas (20+5+5) 30 eurot, lepingu xxxx alusel summas (25+5+5) 35 eurot ja lepingu xxxx alusel (25+5+5) 35 eurot. Kokku on hageja põhjendatud sissenõudmiskulude nõue (30+35+35) 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 3919.68 eurot, intress 349.75 eurot, sissenõudmiskulu 100 eurot ja viivis 624.35 eurot, viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx põhinõude summas 830.95 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 18,90% aastas, viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx põhinõude summas 1315.92 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas ja viivised alates 02.03.2023 kuni lepingu xxxx põhinõude summas 1772.81 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 17,90% aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 5033.78 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla, intressi, viivise, sissenõudmiskulu, kokku 4993.78 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 99%. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda, kuna kohus rahuldas sisuliselt kogu hageja nõude, vähendades sissenõudmiskulude nõuet vaid 40 euro võrra. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja 20.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 676 eurot. Lisaks on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 595 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 170 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 425 eurot, ehk kokku 595 eurot. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 595 eurot. Nimetatud

2-22-151707 summas tasutud riigilõivud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 4 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (4 x 100) 400 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (595 + 595 + 20 + 400) 1610 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.