Võlaõigus › Võõrandamislepingud

summalt 360 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuses olevalt summalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud. 30.07.2028 sõlmisid SIA Jola-D juht AL ja kostja lepingu nr. JD 3-2018, mille kohaselt sai kostja vahendajana Lätis firmalt „Jola“ pakettaknad. Toode tarniti GK Trade Export OÜ (juhatuse liige ja omanik IP) lattu. Kaup tarniti ja ladustati tellija/ostja GK laos aadressil: Tallinn, Peterburi tee 53. Arveldamise hõlbustamiseks aknaplokkide tarnete tegemisel Eestisse, sõlmisid 22.03.2019 SIA Jola-D ja hageja faktooringulepingu. Lepingutingimused tehti kostjale teatavaks ning kostja kinnitas, et on faktooringulepingu vormist teadlik ning on valmis tarnijalt „Jola“ kvaliteetse kauba saamisel tegema väljamakseid hageja firma pangakontodele. Kostja on seisukohal, et kostja poolt allkirjastatud dokument ei oma õiguslikku tähendust ega oma seost faktooringulepingu alusel kostjalt võla sissenõudmise õigusega. Hagejaks saaks olla vaid 30.07.2018 lepingu nr. JD 3-2018 tarnija SIA Jola-D, kuid see firma esitas pärast pakettakende kadumist kiiresti pankrotiavalduse. Hageja võib 22.03.2019 SIA Jola-D ja hageja vahel sõlmitud lepingu alusel nõuda oma kahjude hüvitamist regressnõuetena firmalt SIA Jola-D, kui ta tõendab kahju olemasolu ning selgitab, kus asuvad antud hetkel vaidlusalused pakettaknad. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Samuti märkis kostja, et kauba eest tasuti hageja finantsasutuse, s.o. Factoreal SIA (Läti) kaudu. Kaup, vastavalt arvele JD2019-110, mis saabus tootjalt 20.12.2019 firma OÜ GK Trade Export, aadressil: Tallinn, Peterburi tee 53, lattu, osutus osaliselt praagiks. Kauba kontrolli viis läbi firma OÜ GK Trade Export otsene esindaja VL. OÜ GK Trade Export saatis kontrolli põhjal kauba saatjale pretensioonid juhatuse liikme VL allkirjaga (reklamatsioon/ teatis. 20.12.2019, 06.01.2020, 08.01.2020, 10.01.2020, 16.01.2020). Kostja teavitas isiklikult mitu korda hagejat (25.05.2020, 28.09.2020) kauba ebakvaliteetsest kohaletoimetamisest ning palus võtta tarvitusele abinõud praagi kõrvaldamiseks, kuna tal polnud kavatsust maksta defektse kauba eest. Kontrolli tulemuste põhjal koostati vastav akt ning teine eksemplar anti üle kostja firmale. Samuti märkis kostja oma vastuses, et pakettakende tootjaettevõtte juht AL kinnitas, et puuduolevad pakettaknad tarnitakse ning avastatud praak kõrvaldatakse, kuna see on nende huvides. Müüja ja ostja firmade juhid kinnitasid pärast 20.12.2019 Tallinna saabunud pakettakende partii puuduste avastamist kostjale, et lahendavad kõik pretensioonis märgitud probleemid ise. 19.12.2019 esitas „Jola“ arve nr. JD2019-110, mille kohaselt pidi kostja tasuma pakettakende tarne eest 24 990,71 eurot hiljemalt 18.03.2020. See arve jäeti tasumata, kuna kuni 31.12.2020 tarnija „Jola“ ja hageja lubadused praagi kõrvaldamise kohta jäid täitmata. Kostjal oli seaduslik õigus jätta kuni praagi kõrvaldamiseni pakettakende tarne eest tasumata ja neid oma bilanssi mitte kanda. Praagi likvideerimise küsimuse lahendamiseks korraldas kostja omal algatusel kõigi asjast huvitatud isikute kohtumise Riias, aadressil: Lielirbes iela 13, appart 11. Kohtumisest, mis leidis aset 2020.aasta veebruarikuu algul, võtsid osa järgmised isikud: AL („Jola“ tegevdirektor), VL

(OÜ GK Trade Export), IP („Jola” omanik, Läti ja BV Varad OÜ omanik), EN (Factoreal SIA, hageja), JK (kostja, firma VIP House OÜ omanik ja kohtumise algataja). Koosoleku ajal lahkusid kostja ja proua L teiste koosolekust osalejate soovil koosolekust, kuna ülejäänud isikud ütlesid, et nemad ise otsustavad hagejale tasumise ja praaktarnete lahendamise küsimuse. Kostjale ei ole teada, kuidas otsustasid huvitatud pooled olukorra parandada ja tarnitud pakettakende defekti kõrvaldada. Koosoleku protokolli kostjale ei esitatud. Koosolek viidi lõpule tunni aja jooksul ning osalejad teatasid kostjale ja proua L, et kõik küsimused on lahendatud ning nad tasuvad selle tehingu eest otse valmistajatehasele SIA Jola-D. Kostja viis läbi kauba tarnimise kohta 20.12.2019 põhjaliku uurimise. Tehti kindlaks kõik tarne asjaolud, tegeliku ja „kujutletava“ praagi olemasolu, aga ka pakettakende kvaliteedi kohta käivate võltsitud täiendavate pretensioonide olemasolu. Kõik pakettaknad müüdi tarnesummaga 24 990,71 eurot firmale Mitt & Perlebach OÜ ning raha kanti firma Mitt & Perlebach OÜ kontolt firma BV Varad OÜ kontole, kus juhatuse liikmeks oli samuti IP. Soetatud pakettaknad volitas ostja Mitt & Perlebach OÜ alltöövõtjat firmat Melten OÜ paigaldada objektile Ehitajate tee 91/1. Sel moel ostja – firma OÜ GK Trade Export koos firmaga BV Varad OÜ, kus juhatuse liikmeks on üks ja seesama isik IP, realiseeris salaja kokkumängus VLiga kaupa (pakettaknaid), raha aga omastasid endale, saades raha firma BV Varad OÜ pangakontole, millel lasti seejärel pankrotti minna. Kohtu põhjendused

5.1 VÕS § 256 p 1 sätestab, et faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot. Kohus selgitab, et nõuete käsutamine toimub vastavalt nõude loovutamise sätetele (VÕS § 164 jj). VÕS § 257 kohaselt on faktooringu klient kohustatud teatama faktooringuvõlgnikule nõude loovutamisest. Teatises peab olema selgelt väljendatud nõude loovutamine, kirjeldatud loovutuse objekt (nõue) ja faktor viisil, mis võimaldab faktoori mõistlikult identifitseerida. Teade peab olema adressaadi poolt kätte saadud, st kohalduvad üldised tahteavalduse tegemise reeglid (vt TsÜS § 69). 5.2 Hageja on kohtule esitanud tõendina teate faktooringust (dtl 17-18), millest nähtub, et kostjat on teavitatud faktooringulepingu sõlmimisest kirjalikult. Antud teavitus sisaldab nii nõude loovutaja, kui ka kostja seadusliku esindaja allkirja ja kostja templit. Kuna teatel on kostja seadusliku esindaja allkiri, siis võib järeldada, et kostja on ka nimetatud teate kätte saanud. Nimelt sätestab TsÜS § 69 lg 2, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kohus selgitab, et faktoor ei pea teavitama faktooringuvõlgnikku muudest faktooringulepingu poolte kokkulepetest ja faktooringulepingu tingimustest. Nõude loovutamisest teatamisel faktooringulepingu alusel loetakse nõue võlgniku suhtes üleläinuks, mis annab faktoorile õiguse esitada sissenõue oma nimel. Samuti ei sätesta seadus faktooringulepingu sõlmimisest teavitamise aega. Kohus loeb seega tõendatuks, et kostjat on teavitatud faktooringulepingu sõlmimisest ning asjaolust, et kõik edasised arved sisaldavad loovutamise punkti. Ka hageja nõude aluseks oleval arvel JD2019-110 on välja toodud järgnev: Arve summa on loovutatud äriühingule Factoreal SIA (ühisregistri kood LV40203069889, ametlik aadress: 13–11 Lierlirbes tn, LV-1046, Riia, Läti), kes on nõude omanik ja kellele tuleb arvel märgitud vääringus teha kõik maksed (dtl 19, 21). Viidatud arve on samuti allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt. Seega ei ole usutavad kostja väited selle kohta, et kostja ei ole loovutamisest teadlik. Lisaks on hageja menetluses esitanud ka tõendid selle kohta, et on sama faktooringulepingu alusel esitanud kostjale lisaks vaidlusalusele arvele veel kaks sisult samasugust arvet (JD2019-26 ja JD2019-261), mis on kostja poolt tasutud (dtl 81-86). Viidatud arved on esitatud 21.03.2019, so enne vaidlusaluse arve esitamist. Ka nimetatust võib järeldada, et vaidlusaluse arve esitamise ajaks pidi kostja olema teadlik faktooringulepingu sõlmimisest. 5.3 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et SIA Jola-D ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu on loovutatud faktooringulepingu alusel hagejale, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt arve JD2019-110 summas 24990,71 eurot tasumist. Hagi ei ole seega esitatud ka vale kostja vastu.

6.1 Kohus selgitab, et faktooringuvõlgnik säilitab iseenesest lepingulised vastuväited ja nõuded vastavalt VÕS § 171 lg-le 1 ka faktoori vastu, kui need vastuväited olid olemas senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Nimelt sätestab VÕS § 171 lg 1, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. 6.2 VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 219 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. VÕS § 220 lg 1 esimene lause sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 221 lg 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. 6.3 Kohus loeb hageja poolt esitatud CMR-iga tõendatuks, et aknad on kostjale üle antud 19.12.2019 aadressil Ehitajate tee 91/1, Tallinn (dtl 20, 22). Viidatud CMR lahtris nr 24 „Kaup saadud“ kajastub kostja allkiri ja pitsat, mis kohtu hinnangul kattuvad faktooringuteatel oleva kostja allkirja ja pitsatiga. Kostja on küll esitanud tõendi, milles VL on kinnitanud, et arvel nr JD2019-110 märgitud kaup on 19.12.2019 saadud ja võetud vastu ladustamiseks aadressil Peterburi tee 53F, Tallinn (dtl 64), kuid antud tõendist ei nähtu, kes on kauba edastanud ja kes on selle vastu võtnud. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid, et CMR-l ei oleks tegemist kostja seadusliku esindaja allkirjaga või kostja pitsatiga. Seega kostja viide, et kauba võttis vastu OÜ GK Trade Export esindaja on hageja poolt esitatud CMR-ga ümber lükatud. Kuna kostja on oma allkirjaga kinnitanud kauba vastuvõtmist aadressil Ehitajate tee 91/1, Tallinn, siis saab kohtu hinnangul ka eeldada VÕS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, et kostjal oli võimalus kaup viivitamata ka üle vaadata. 6.4 Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et ostetud pakettaknad oleksid olnud puudustega. Kohus on kostjale 17.08.2022 kirjas selgitanud, et

kostjal tuleb täpsustada ja esitada tõendeid (või viidata juba esitatud tõenditele): milles pooled konkreetselt lepingu sõlmimisel kokku leppisid, s.h millistele tingimustele (m.h omadustele) pidid tellitud aknad vastama; milles seisneb akende osaline praak ehk milline oli konkreetne mittevastavus lepingutingimustele; kas, millal ja kuidas kostja teavitas tootjat/hagejat praagist. Kostja on kohtule esitanud tõenditena 20.12.2019, 06.01.2020, 08.01.2020, 10.01.2020, 16.01.2020 reklamatsioonid (dtl 65-69), mis peaksid kostja hinnangul tõendama, et tarnitud aknad olid puudustega ning et kostja on sellest akende müüjat, st SIA-t Jola-D teavitanud. Reklamatsioonidest nähtub, et GK Trade Export OÜ on kostjale saatnud teavitused, milles on palunud asendada/likvideerida puudused kostja poolt tarnitud tellimusel. 07.09.2023 toimunud kohtuistungil on tunnistaja VL (kes on vastavad reklamatsioonid allkirjastanud GK Trade Export OÜ nimel) selgitanud, et nemad tellisid aknad kostjalt, kostja poolt üle antud aknad olid puudusega, mistõttu koostati reklamatsioonid ja need anti kostjale paberkandjal üle (dtl 268-270). Samas ei mäletanud tunnistaja võimalikke puuduseid detailselt ega kinnitanud, millise objekti kohta reklamatsioonid käisid või et vastavad reklamatsioonid olid just seotud 20.12.2019 tarnitud aknapakettide kohta. Lisaks selgitas tunnistaja, et tema ei võtnud aknaid isiklikult vastu, vaid ettevõtte esindajana allkirjastas reklamatsioonid, mis olid koostatud kellegi kolmanda isiku poolt. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt esitatud reklamatsioonid ega ka tunnistaja VLi ütlused ei kinnita konkreetsete puuduste olemasolu ega ka seda, et hagejale oleks vastavad reklamatsioonid saadetud. Kohtu hinnangul ei vasta m.h viidatud reklamatsioonid VÕS § 220 lg 3 märgitud nõudele kirjeldada asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et OÜ GK Trade Export ei ole kauba ostja käesoleva vaidluse kontekstis. Akende ostu-müügilepingu sõlmisid kostja ja SIA Jola-D. Seega on kauba ostjaks käesoleva vaidluse raames kostja ning kostjal tuli täita kõiki VÕS-is sätestatud ostja kohustusi, muu hulgas kohustust kaup üle vaadata ning puuduste olemasolul nendest müüjat mõistliku aja jooksul teavitada ning tulenevalt asjaolust, et ostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, puudust ka piisavalt täpselt kirjeldada (vt VÕS § 209 lg 1, § 219 lg 1, § 220 lg-d 1 ja 2). Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma kohustusi täitnud, siis ei saa ta tulenevalt VÕS § 220 lgst 3 ka väidetavale puudusele tugineda. OÜ GK Trade Export poolt SIA-le Jola-D esitatud reklamatsioone ei saa pidada kostjapoolseks kohustuse täitmiseks. Kohus asub seega seisukohale, et mitte ühegi kostja poolt esitatud dokumendiga ei ole puuduste olemasolu pakettakendel tõendatud. Kostja on küll oma vastuse punktis 2.1. välja toonud, et lisaks reklamatsioonidele on OÜ GK Trade Export koostanud kauba ülevaatamise akti, kuid viidatud akti ei ole kostja esitanud. Ka tunnistaja JK ei osanud 07.09.2023 toimunud kohtuistungil öelda midagi pakettakende kvaliteedi kohta, mille on SIA Jola-D tarninud VIP House OÜ-le 20.12.2019 aadressile Ehitajate tee 91/1 (dtl 271). 6.5 Kohus selgitab, et tasu maksmisest vabanemiseks peab ostja lisaks väidetavate puuduste tõendamisele, tõendama, et ta on müüjat puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud ning puuduseid ka piisavalt täpselt kirjeldanud, vastasel juhul kaotab ostja õiguse tugineda

lepingutingimustele mittevastavusele olenemata asjaolust, et tarnitud kaup oli väidetavalt puudustega. Isegi kui eeldada, et 20.12.2019 tarnitud pakettakendel esinesid käesoleval juhul teatud puudused, siis puuduvad menetluses tõendid, et kostja oleks hagejat või SIAt Jola-D puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud. Kostja on oma vastuse punktis 2.1. välja toonud, et on hagejat kaubal esinenud puudustest teavitatud 25.05.2022 ja 28.09.2020 (dtl 56), st ca 5 kuud peale kauba tarnimist ning ca 2 kuud peale seda, kui tasunõue muutus sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole mõistliku ajaga puudustest teavitamiseks ning kostja on seega kaotanud ka õiguse tugineda lepingutingimustele mittevastavusele. Samuti märgib kohus, et kostja poolt viidatud kirjades puuduvad ka puuduste täpsed kirjeldused (dtl 98-101). Täpseid kirjeldusi puuduste kohta ei nähtu ka kostja 29.07.2021 kirjast hagejale, BV Varad OÜ-le ja GK Trade Export OÜ-le seoses vastuväidete esitamisega arvele nr JD2019-110 (dtl 91- 97). 6.6 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja ei ole tõendanud puuduste olemasolu akendel ega ka seda, et on puudustest mõistliku aja jooksul hagejat teavitanud, siis ei ole kostjal õigust arve nr JD2019-110 tasumisest keelduda.

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on käesoleval juhul kandnud otsest varalist kahju seoses õigusabikuludega enne kohtumenetlust summas 360 eurot (dtl 38). Kohus asub seisukohale, et kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud ka advokaadi poole pöörduma. Seega on kahju summas 360 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.