Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Pooled ei sõlminud vallasvara müügilepingut. Hageja ei ostnud 5000 euro eest elamus ja kõrvalhoonetes asuvat sisustust ega tehnikat. Elamus ja kõrvalhoonetes asunud sisustus ja tehnika oli amortiseerunud ning halvas seisukorras. Osa mööblist oli hävinud ja hallitanud. Suurem osa tehnikast ei töötanud. Neil ei olnud väärtust. Need ei olnud hagejale vajalikud. Kostja ise viitas, et vanad viljapuud tuleb maha võtta ja roostene autoestakaad lõhkuda. Kui hageja kinnisasjalt lahkus, jäi kinnisasjale suurem osa kostja esitatud vallasvara nimekirjas märgitud asjadest. Hageja viskas kostja loal ära üksnes mõned vanad mööbliesemed. Kostja vallasvara nimekirjas märgitud asjad ei ole hageja valduses.

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kinnisasi kuulub kostja vennale. Kostja ei varjanud seda . Kostja ja ta vend leppisid kokku, et kinnisasjal asuv vallasvara kuulub kostjale. Kostjal on vennalt saadud volikirja alusel õigus korraldada kinnisasja müük. Hageja võttis 2020. a alguses kostjaga ühendust ning soovis kinnisasja osta. Pooled leppisid kokku hinnas 20 000 eurot, sh elamus ja kõrvalhoones asuv sisustus ja tehnika 5000 eurot. Pärast kokkuleppe sõlmimist selgus, et hagejale ei anta pangast laenu. Kuna hagejal oli kohe eluaset vaja, palus hageja võimalust hakata kinnisasja kasutama. Pooled leppisid kokku, et hagejal on õigus kinnisasja kuni notariaalse müügilepingu sõlmimise ja müügihinna tasumiseni kasutada järgmistel tingimustel: hageja tasub kõik kinnisasjaga seotud kulud (sh elektri ja prügiveo kulud) ning pooled sõlmivad müügilepingu, millega hageja omandab elumajas ja kõrvalhoonetes asuva sisustuse ja tehnika ning tasub lepingu alusel koheselt 5000 eurot. Kokkulepe sõlmiti suuliselt. Seadusest ei tulene, et seda oleks pidanud tegema mõnes muus vormis. Hageja kandis 21. aprillil 2020 vastavalt kokkuleppele kostjale üle 5000 eurot, kusjuures maksekorralduse selgituses märgiti "inventar". Hageja poolt kostjale üle kantud 5000 eurot ei olnud seega ettemakse kinnisasja omandamise eest, vaid elumajas ja kõrvalhoonetes asuva sisustuse ja tehnika omandamise eest kokku lepitud tasu. Kui tegemist oleks olnud ettemaksega kinnisasja omandamise eest, oleks see ülekande selgituses sellisena kajastatud. Ettemakse oleks tasutud kinnisasja, mitte vallasasjade omaniku pangakontole. Hageja ei parendanud kinnisasja. Augustiks 2020 oli selge, et hageja ei saa pangast laenu. Hageja kolis perega 19. augustil 2020 kinnisasjal asuvast elamust välja. Väide, et hageja ei ostnud kinnisasja selle puuduste tõttu, on vale. Hagejal ei olnud kinnisasja ostmiseks raha. Kostja tuvastas kinnisasja valduse ülevõtmisel, et esemed, mille kostja müügilepingu alusel omandas, olid kinnisasjalt osaliselt ära viidud. Hageja kahjustas kinnisasja oluliselt. Viljapuud olid maha võetud, vanaraud ära viidud, garaažis, töökojas ja saunas oli vandaalitsetud, autoestakaad lõhutud, elamu seinad ja põrandad soditud ning teise korruse aken katki. Hageja tekitas kostjale kahju 4000 eurot. Arvestades seisukorda, milles maja üle anti, oli müüja sunnitud alandama müügihinda 2300 euro võrra. Hageja on jätnud kinnisasjaga seotud kuludest kostjale hüvitamata 164 eurot ja 65 senti. Pooled ei leppinud kokku, et kostja peab 5000 eurot hagejale tagastama.

MAAKOHTU LAHEND

Pooled kinnitasid, et nad soovisid sõlmida kinnisasja müügilepingu, jõudsid ostuhinnas kokkuleppele ja hageja asus kinnisasjale elama. Pooled ei vaidle, et hageja tasus ema arvelt kostja kontole 5000 eurot. Kokkulepped olid suulised. Pooled ei sõlminud notariaalselt tõestatud vormis kinnisasja müügi- ega asjaõiguslepingut. Kinnisasja omanik andis kostjale kinnisasja müümiseks volituse. Kostja väitis, et kinnisaja omaniku ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et kinnisasjal asuvad vallasasjad kuuluvad kostjale. Nende väidete kohta ei ole esitatud tõendeid ning seega ei ole võimalik tuvastada, et kostja oli vallasasjade omanik, kellel oli õigus asju kinnisasjast eraldi võõrandada. Õigustamatu isiku käsutus ei too samas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 ja § 87 alusel kaasa käsutustehingu tühisust. TsÜS §-s 114 reguleeritakse käsutuse, mitte käsutustehingu kehtivuse eeldusi. Hageja ei väida, et müügileping on eelviidatud sätte alusel tühine. Pooled sõlmisid kinnisasja võõrandamisele ja omandamisele suunatud suulise kokkuleppe (eellepingu), mis sisaldas kinnisasjal asuvat vallasvara. Pooled ei sõlminud eraldi vallasasjade müügilepingut. Asja materjalidest ei nähtu hageja äratuntavat olulist huvi osta vallasasjad ilma kinnisasjata olukorras, kus mitmed vallasasjad olid vanad ja kasutuskõlbmatud. Eluliselt ei ole usutav, et isik soovib kinnisasja müügikuulutusele tuginedes kinnisasjast eraldi osta mh auto estakaadi, küttepuud, kasvuhoone, metallist kapid, remonti vajava muruniiduki, höövel-, sae- ja puurpingi ning kasutatud mööbli. Pooled leppisid kinnisasja müügihinnaks kokku 20 000 eurot. See sisaldas 5000 eurot vallasvara eest. Kostja väitest võib järeldada, et vallasvara oli eellepingu üheks tingimuseks, mitte eraldi müügilepinguks. Hageja poolt kostjale 5000 euro tasumine on eellepingu tingimuste täitmine. Makse selgitusel ei ole määravat tähendust. Eelleping on vorminõude järgimata jätmise tõttu asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Tehing ei ole osadeks jagatav selliselt, et vallasasjade müügi osa ei oleks kinnisasja müügi osa tühisuse korral tühine. Hageja ja tunnistaja R. M. ütluste kohaselt ei soovinud hageja osta vallasasju kinnisasjata. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagejal on tehingu tühisuse tõttu õigus VÕS § 1028 alusel nõuda kostjalt tehingu alusel saadu tagastamist. Kui vallasasjad on hageja ebaseaduslikus valduses, on kostjal õigus esitada hageja vastu AÕS § 80 alusel nõue asjade väljaandmiseks või nõuda asjade väljaandmise asemel kahju hüvitamist. Maakohus jättis hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

õigust nõuda kostjalt ostuhinna tagastamist. Vallasasjade osas müügilepingu sõlmimist tõendavad tunnistaja K.K. ütlused. Maakohus ei põhjendanud, miks K.K. ütlused on ebausaldusväärsemad kui tunnistaja R.M. ütlused. Hageja võttis enamiku vallasasjadest pärast kinnisasjalt lahkumist kaasa. See on K.K. ütluste ja fotodega tõendatud. Kohus hindas K.K. ütlusi ja fotosid valesti. See tõi kaasa vale kohtuotsuse. Maakohtu järeldus, et kostja väidetest tuleneb, et vallasvara oli eellepingu üheks tingimuseks, mitte eraldi müügilepinguks, on vale. See ei ole tõenditega kooskõlas. Hageja ei vaidlustanud, et kostjal ei olnud õigust vallasvara müüa. Maakohus heitis kostjale põhjendamatult ette, et kostja ei tõendanud, et kostjal oli õigus vallavara müüa. Maksekorraldusele märgitud selgitus on oluline. Maksekorraldusele märgitud selgitus viitab koos teiste tõenditega, et kostjale maksti 5000 eurot vallasvara eest. Kui tegemist oleks olnud ettemaksega kinnisasja eest, oleks hageja selle maksekorraldusele märkinud. Kinnisasja eest tasutud ettemakse oleks laekunud kinnisasja omaniku pangakontole.

Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsus on põhjendatud. Maakohus ei hinnanud tõendeid valesti. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kostja väited on tõendamata. Hageja maksis kostjale 5000 eurot ning kostja ei eita seda. Hageja esitas hagi õige kostja vastu. Kostja esitas kinnisasja müügikuulutuse. Kostja ei öelnud kinnisasja ostmiseks peetud läbirääkimiste käigus, et kostja on tehingus kolmanda isiku esindaja. Hageja ei sõlminud kostjaga eraldi müügilepingut vallasasjade ostmiseks. Elamus ja kõrvalhoonetes oli vana sisustus ja tehnika. Sellel ei olnud väärtust. Hageja ei soovinud neid osta. Kostja andis hagejale üle kinnisasja valduse. Vallasasju ei antud hagejale eraldi üle. Hageja ei teadnudki täpselt, millised vallasasjad kinnisasjal olid. Pärast hageja kinnisasjalt lahkumist jäid kinnisasjale peaaegu kõik kostja nimekirjas välja toodud vallasasjad, v.a mööbliesemed, mis visati kostja loal ära. Hageja valduses ei ole ühtegi kostja nimekirjas välja toodud vallasasja. K.K. ütlused ei ole usaldusväärsed. Need on vastuolus tunnistaja R.M. ütluste ja muude tõenditega. Hageja jääb varem esitatud vastuväidete ja seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja VÕS § 1028 lg-st 1 järgi saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Asjakohased on ka maakohtu viited AÕS §-le 119 ning TsÜS §-dele 83 ja 84.

esitamine (kokku 3,5 tundi); kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja hageja menetluskulude nimekirja koostamine (0,25 tundi). Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtuminetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.