lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-12689/24

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-12689/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2700
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. oktoober 2023

Tsiviilasja number

2-21-12689

Tsiviilasi

Juliana Moskvina hagi 5000 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. detsembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sigrid Karoni apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja) Juliana Moskvina (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

Sigrid

Karoni

vastu

Kostja (apellant) Sigrid Karon (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Maris Tekkel Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. detsembri 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Sigrid Karoni kanda.
3.Määrata kindlaks Juliana Moskvina apellatsiooniastme menetluskulud. Mõista Sigrid Karonilt Juliana Moskvina kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 450 eurot (sh käibemaks).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Sigrid Karonil tasuda Juliana Moskvinale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Juliana Moskvina (hageja) esitas 12. augustil 2021 Viru Maakohtule hagi Sigrid Karoni (kostja) vastu 5000 euro saamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis 2020. a alguses veebilehelt kinnisvara24.delfi.ee, kuulutuse, milles pakuti müügiks kinnisasi asukohaga XXXXXXX linn (registriosa nr XXXXXXX; kinnisasi). Kuulutuses oli märgitud müügihind 22 900 eurot. Hageja võttis kinnisasja müüja, s.o kostjaga, ühendust. Hagejal ei olnud kinnisasja ostmiseks kohe raha. Pooled ei sõlminud notariaalset müügilepingut. Hageja ja kostja sõlmisid 2020. a aprilli lõpus kinnisasja müügi osas suulise eelkokkuleppe. Pooled leppisid kinnisasja ostuhinnana kokku 20 000 eurot. Pooled leppisid kokku, et hageja teeb kostjale kinnisasja ostmiseks ettemakse 5000 eurot ja hageja võib kolida kinnisasjal asuvasse elamusse. Hageja maksis 21. aprillil 2020 oma ema pangakontolt kostjale ettemakse 5000 eurot. Kostja palvel oli makse selgituses "inventar". Hageja ja kostja leppisid suuliselt kokku, et nad sõlmivad notariaalse müügilepingu kohe, kui hageja saab pangast laenu. Hageja kohustus enne notariaalse müügilepingu sõlmimist kandma kõik kinnisasja kasutamisega seotud kommunaalkulud. Hageja tasus vee ja elektri eest. Hageja elas perega kinnisasjal asuvas elamus aprillist kuni augustini 2020. Hageja parendas sel ajal kinnisasja. Ta tegi koristustöid, sh utiliseeris hävinud asju ja prügi, ning taastas ja remontis elamut. Hageja kandis seetõttu kulusid. Hageja avastas pärast kolimist elamul hulgaliselt puudusi. Kelder oli hallitusega kaetud. Katus lekkis. Ahjulõõr ei töötanud. Hageja jättis puuduste tõttu kinnisasja ostmata. Hageja teatas 2020. a augustis sellest kostjale. Hageja soovis ettemakse 5000 euro tagastamist. Kostja ei tagastanud ettemakset. Hageja sai hiljem teada, et kinnisasja omanikuna oli kinnistusregistrisse kantud R. Orman. Hagejale on teadmata, kas kostjal oli üldse õigus sõlmida kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingut. Kinnisasja omandamiseks sõlmitud kokkulepped on notariaalse vormi nõude rikkumise tõttu tühised. Kostja peab hagejale tagastama tühise tehingu alusel saadud 5000 eurot.

Pooled ei sõlminud vallasvara müügilepingut. Hageja ei ostnud 5000 euro eest elamus ja kõrvalhoonetes asuvat sisustust ega tehnikat. Elamus ja kõrvalhoonetes asunud sisustus ja tehnika oli amortiseerunud ning halvas seisukorras. Osa mööblist oli hävinud ja hallitanud. Suurem osa tehnikast ei töötanud. Neil ei olnud väärtust. Need ei olnud hagejale vajalikud. Kostja ise viitas, et vanad viljapuud tuleb maha võtta ja roostene autoestakaad lõhkuda. Kui hageja kinnisasjalt lahkus, jäi kinnisasjale suurem osa kostja esitatud vallasvara nimekirjas märgitud asjadest. Hageja viskas kostja loal ära üksnes mõned vanad mööbliesemed. Kostja vallasvara nimekirjas märgitud asjad ei ole hageja valduses.

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kinnisasi kuulub kostja vennale. Kostja ei varjanud seda . Kostja ja ta vend leppisid kokku, et kinnisasjal asuv vallasvara kuulub kostjale. Kostjal on vennalt saadud volikirja alusel õigus korraldada kinnisasja müük. Hageja võttis 2020. a alguses kostjaga ühendust ning soovis kinnisasja osta. Pooled leppisid kokku hinnas 20 000 eurot, sh elamus ja kõrvalhoones asuv sisustus ja tehnika 5000 eurot. Pärast kokkuleppe sõlmimist selgus, et hagejale ei anta pangast laenu. Kuna hagejal oli kohe eluaset vaja, palus hageja võimalust hakata kinnisasja kasutama. Pooled leppisid kokku, et hagejal on õigus kinnisasja kuni notariaalse müügilepingu sõlmimise ja müügihinna tasumiseni kasutada järgmistel tingimustel: hageja tasub kõik kinnisasjaga seotud kulud (sh elektri ja prügiveo kulud) ning pooled sõlmivad müügilepingu, millega hageja omandab elumajas ja kõrvalhoonetes asuva sisustuse ja tehnika ning tasub lepingu alusel koheselt 5000 eurot. Kokkulepe sõlmiti suuliselt. Seadusest ei tulene, et seda oleks pidanud tegema mõnes muus vormis. Hageja kandis 21. aprillil 2020 vastavalt kokkuleppele kostjale üle 5000 eurot, kusjuures maksekorralduse selgituses märgiti "inventar". Hageja poolt kostjale üle kantud 5000 eurot ei olnud seega ettemakse kinnisasja omandamise eest, vaid elumajas ja kõrvalhoonetes asuva sisustuse ja tehnika omandamise eest kokku lepitud tasu. Kui tegemist oleks olnud ettemaksega kinnisasja omandamise eest, oleks see ülekande selgituses sellisena kajastatud. Ettemakse oleks tasutud kinnisasja, mitte vallasasjade omaniku pangakontole. Hageja ei parendanud kinnisasja. Augustiks 2020 oli selge, et hageja ei saa pangast laenu. Hageja kolis perega 19. augustil 2020 kinnisasjal asuvast elamust välja. Väide, et hageja ei ostnud kinnisasja selle puuduste tõttu, on vale. Hagejal ei olnud kinnisasja ostmiseks raha. Kostja tuvastas kinnisasja valduse ülevõtmisel, et esemed, mille kostja müügilepingu alusel omandas, olid kinnisasjalt osaliselt ära viidud. Hageja kahjustas kinnisasja oluliselt. Viljapuud olid maha võetud, vanaraud ära viidud, garaažis, töökojas ja saunas oli vandaalitsetud, autoestakaad lõhutud, elamu seinad ja põrandad soditud ning teise korruse aken katki. Hageja tekitas kostjale kahju 4000 eurot. Arvestades seisukorda, milles maja üle anti, oli müüja sunnitud alandama müügihinda 2300 euro võrra. Hageja on jätnud kinnisasjaga seotud kuludest kostjale hüvitamata 164 eurot ja 65 senti. Pooled ei leppinud kokku, et kostja peab 5000 eurot hagejale tagastama.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5000 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2251 eurot ja viivise menetluskuludelt.

Pooled kinnitasid, et nad soovisid sõlmida kinnisasja müügilepingu, jõudsid ostuhinnas kokkuleppele ja hageja asus kinnisasjale elama. Pooled ei vaidle, et hageja tasus ema arvelt kostja kontole 5000 eurot. Kokkulepped olid suulised. Pooled ei sõlminud notariaalselt tõestatud vormis kinnisasja müügi- ega asjaõiguslepingut. Kinnisasja omanik andis kostjale kinnisasja müümiseks volituse. Kostja väitis, et kinnisaja omaniku ja kostja vahel oli suuline kokkulepe, et kinnisasjal asuvad vallasasjad kuuluvad kostjale. Nende väidete kohta ei ole esitatud tõendeid ning seega ei ole võimalik tuvastada, et kostja oli vallasasjade omanik, kellel oli õigus asju kinnisasjast eraldi võõrandada. Õigustamatu isiku käsutus ei too samas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 ja § 87 alusel kaasa käsutustehingu tühisust. TsÜS §-s 114 reguleeritakse käsutuse, mitte käsutustehingu kehtivuse eeldusi. Hageja ei väida, et müügileping on eelviidatud sätte alusel tühine. Pooled sõlmisid kinnisasja võõrandamisele ja omandamisele suunatud suulise kokkuleppe (eellepingu), mis sisaldas kinnisasjal asuvat vallasvara. Pooled ei sõlminud eraldi vallasasjade müügilepingut. Asja materjalidest ei nähtu hageja äratuntavat olulist huvi osta vallasasjad ilma kinnisasjata olukorras, kus mitmed vallasasjad olid vanad ja kasutuskõlbmatud. Eluliselt ei ole usutav, et isik soovib kinnisasja müügikuulutusele tuginedes kinnisasjast eraldi osta mh auto estakaadi, küttepuud, kasvuhoone, metallist kapid, remonti vajava muruniiduki, höövel-, sae- ja puurpingi ning kasutatud mööbli. Pooled leppisid kinnisasja müügihinnaks kokku 20 000 eurot. See sisaldas 5000 eurot vallasvara eest. Kostja väitest võib järeldada, et vallasvara oli eellepingu üheks tingimuseks, mitte eraldi müügilepinguks. Hageja poolt kostjale 5000 euro tasumine on eellepingu tingimuste täitmine. Makse selgitusel ei ole määravat tähendust. Eelleping on vorminõude järgimata jätmise tõttu asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Tehing ei ole osadeks jagatav selliselt, et vallasasjade müügi osa ei oleks kinnisasja müügi osa tühisuse korral tühine. Hageja ja tunnistaja R. M. ütluste kohaselt ei soovinud hageja osta vallasasju kinnisasjata. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagejal on tehingu tühisuse tõttu õigus VÕS § 1028 alusel nõuda kostjalt tehingu alusel saadu tagastamist. Kui vallasasjad on hageja ebaseaduslikus valduses, on kostjal õigus esitada hageja vastu AÕS § 80 alusel nõue asjade väljaandmiseks või nõuda asjade väljaandmise asemel kahju hüvitamist. Maakohus jättis hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Hageja ei saa AÕS § 119 ning TsÜS §-de 83 ja 84 alusel esitada nõuet kostja vastu. Hageja saab nimetatud sätete alusel esitada nõude üksnes kinnisasja omaniku R. Ormani vastu. Tegemist oli kahe eraldi tehinguga. Hageja soovis osta vallasasju. Üks tehing oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Teine tehing oleks sõlmitud hageja ja kinnisasja omaniku vahel. Hageja ja kostja sõlmisid kinnisasjal asunud sisustuse ja tehnika osas müügilepingu. Hageja pidi tasuma sisustuse ja tehnika eest kostjale 5000 eurot. Hageja tegi seda. Hagejal ei ole

õigust nõuda kostjalt ostuhinna tagastamist. Vallasasjade osas müügilepingu sõlmimist tõendavad tunnistaja K.K. ütlused. Maakohus ei põhjendanud, miks K.K. ütlused on ebausaldusväärsemad kui tunnistaja R.M. ütlused. Hageja võttis enamiku vallasasjadest pärast kinnisasjalt lahkumist kaasa. See on K.K. ütluste ja fotodega tõendatud. Kohus hindas K.K. ütlusi ja fotosid valesti. See tõi kaasa vale kohtuotsuse. Maakohtu järeldus, et kostja väidetest tuleneb, et vallasvara oli eellepingu üheks tingimuseks, mitte eraldi müügilepinguks, on vale. See ei ole tõenditega kooskõlas. Hageja ei vaidlustanud, et kostjal ei olnud õigust vallasvara müüa. Maakohus heitis kostjale põhjendamatult ette, et kostja ei tõendanud, et kostjal oli õigus vallavara müüa. Maksekorraldusele märgitud selgitus on oluline. Maksekorraldusele märgitud selgitus viitab koos teiste tõenditega, et kostjale maksti 5000 eurot vallasvara eest. Kui tegemist oleks olnud ettemaksega kinnisasja eest, oleks hageja selle maksekorraldusele märkinud. Kinnisasja eest tasutud ettemakse oleks laekunud kinnisasja omaniku pangakontole.

Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsus on põhjendatud. Maakohus ei hinnanud tõendeid valesti. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kostja väited on tõendamata. Hageja maksis kostjale 5000 eurot ning kostja ei eita seda. Hageja esitas hagi õige kostja vastu. Kostja esitas kinnisasja müügikuulutuse. Kostja ei öelnud kinnisasja ostmiseks peetud läbirääkimiste käigus, et kostja on tehingus kolmanda isiku esindaja. Hageja ei sõlminud kostjaga eraldi müügilepingut vallasasjade ostmiseks. Elamus ja kõrvalhoonetes oli vana sisustus ja tehnika. Sellel ei olnud väärtust. Hageja ei soovinud neid osta. Kostja andis hagejale üle kinnisasja valduse. Vallasasju ei antud hagejale eraldi üle. Hageja ei teadnudki täpselt, millised vallasasjad kinnisasjal olid. Pärast hageja kinnisasjalt lahkumist jäid kinnisasjale peaaegu kõik kostja nimekirjas välja toodud vallasasjad, v.a mööbliesemed, mis visati kostja loal ära. Hageja valduses ei ole ühtegi kostja nimekirjas välja toodud vallasasja. K.K. ütlused ei ole usaldusväärsed. Need on vastuolus tunnistaja R.M. ütluste ja muude tõenditega. Hageja jääb varem esitatud vastuväidete ja seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti, samuti ei tuvastanud ringkonnakohus menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi maakohtu menetluses. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
7.1.Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Maakohus on tuvastatud asjaoludel nõude õigesti kvalifitseerinud VÕS § 1028 järgse nõudena. Kui isik (saaja) on

teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja VÕS § 1028 lg-st 1 järgi saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Asjakohased on ka maakohtu viited AÕS §-le 119 ning TsÜS §-dele 83 ja 84.

7.2.Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt ei nõustu kostja eelkõige maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega. Samas ei ole see iseenesest alus maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses väidetud tõendite hindamist puudutavate menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ringkonnakohus asja materjalide põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus esitatud ja kogutud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
7.3.Kostja põhiväide on tõepoolest olnud, et hageja soovis osta vallasasju ning seda müügitehingut tuleb vaadata eraldiseisvana kinnisasja omandamisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud väiteid, nagu soovinuks hageja kinnisasja müügikuulutusele tuginedes kinnisasjast eraldi osta sellel asuvaid vallasasju. Sellist hageja huvi ei saa eeldada, arvestades, et hageja soovis omandada eelkõige kinnisasja. Kohus ei ole pidanud K.K. ütlusi ebausaldusväärseks, kuid on leidnud, et neil ole piisavat kaalu kostja väidete tõendamiseks, arvestades mh R. M. ütlusi. Maakohus on oma sellekohaseid seisukohti otsuses piisavalt põhjendanud.
7.4.Maakohus ei ole asunud otsuses seisukohale, et kostjal polnud õigus vallasasju müüa ning kostja oleks pidanud oma asjade müümise õigust tõendama. Vastupidi, maakohus on põhjendatult märkinud, et õigustamatu isiku käsutus ei too kaasa käsutustehingu tühisust. VÕS § 12 lg 1 kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud lepingupoolel õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et väidetav vallasasjade müügileping ei oleks tühine üksnes selle tõttu, et kostja ei pruukinud olla asjade omanik. Kostja ei ole vallasasjade omandi kohta apellatsioonimenetluses uusi tõendeid esitanud.
7.5.Samuti ei ole õige apellatsioonkaebuses väidetu, nagu oleks maakohus leidnud, et hageja poolt maksekorraldusele (millega hageja tasus kostjale 5000 eurot) märgitul ei ole tähtust. Maakohus on leidnud, et arvestades asjaoludega kogumis ja teiste tõendite kõrval, ei ole makse selgitusel määravat tähendust. Ringkonnakohus nõustub ka selle maakohtu järeldusega. Nõude kvalifikatsioon ega hagi rahuldamine ei sõltu käesoleval juhul makse selgitusse märgitust. Tühise tehingu alusel saadud raha tuleb kostjal VÕS § 1028 alusel hagejale tagastada.
8.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus ega kindlaksmääratud menetluskulude suurust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
9.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.
9.1.Hageja 9. oktoobril 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud seoses tsiviilasja menetlemisega ringkonnakohtus kokku 450 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja vandeadvokaat R. Golovenko teinud toiminguid järgmiselt: kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine ning vastuse koostamine ja kohtule

esitamine (kokku 3,5 tundi); kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja hageja menetluskulude nimekirja koostamine (0,25 tundi). Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtuminetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.

9.3.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 17 koos selles viidatud praktikaga). Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja ülalviidatud toimingud on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Nende kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja materjalidest ei nähtu, et esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) on ringkonnakohtu arvates TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
9.4.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 450 eurot (3,75 × 120) ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
9.5.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja