Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja BBB kaudu Kostja K S,
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt K S hageja BBB kasuks Eesti filiaali kaudu 1687,96 eurot.
3.Menetluskulud jätta kostja K S kanda.
4.Välja mõista K Silt BBB kasuks Eesti filiaali kaudu menetluskulud summas 315 eurot.
Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-23-10871 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Esitatud hagiavalduse kohaselt 03.04.2022 kell 00:46 toimus CCCCCCCC liiklusõnnetus, kus sõiduk CCC, mida juhtis kostja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile DDD ning toimus kokkupõrge. Pärast kokkupõrget lahkus kostja liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata. Liiklusõnnetuse toimumine ja kostja lahkumine sündmuskohalt on politseis registreeritud ja kostjat on politsei poolt ka selle eest karistatud. 03.04.2022 pöördus kannatada saanud sõiduki DDDDDvaldaja hageja poole kahjuavaldusega, milles deklareeris liiklusõnnetuse toimumist ja kostja sündmuskohalt lahkumist. Kahjustatud sõiduki vaatas üle XX OÜ, kes tuvastas liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukile DDD tekkinud kahjustused. Vastavalt XX OÜ hinnakalkulatsioonile ja arvele nr 4096 hageja hüvitas kostja poolt sõidukile DDD tekitatud kahju summas 1 687,96 eurot (hind ilma km-ta). Pärast kahju hüvitamist, 07.06.2022 saatis hageja kostjale tagasinõude summas 1687,96 eurot kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 687,96 eurot ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vastusest nähtuvalt kostja hageja nõuet ei tunnista ja ei ole nõus hagejale midagi maksma. Kostja vastusest saab kohus aru selliselt, et kostja leiab, et nii suurt kahju ei saanud DDD tekkida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks
2-23-10871 ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2. LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
6.Käesoleval juhul on tsiviilasja materjalidega tõendatud, et 03.04.2022 kell 00:46 toimus XXXXXXXXXXX liiklusõnnetus, milles sai kahjustada DDD. Kahju põhjustas kostja poolt juhitud sõiduk CCC (dtl 6-7, 10-11). Samuti on tõendatud, et kostja lahkus sündmuskohalt (dtl 67, 10-11). Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esile toodud asjaolusid sellest, et pärast kokkupõrget lahkus kostja liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata. Tõendatud on ka asjaolu, et kannatada saanud sõiduk DDD remonditi XX OÜ poolt maksumusega 1 687,96 eurot, mille hageja on hüvitanud (dtl 18-26). Hageja on esitanud tõendi ka sellest, et 07.06.2022 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 1687,96 eurot kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks (dtl 27). Kostja kohtuväliselt kahju ei hüvitanud. Nimetatud asjaolude osas kostja vastuväiteid ei esitanud.
7.XX OÜ poolt 25.05.2022 esitatud arvest nähtuvad järgmised tööd ja materjalid: plekitöövahetus 7,48 tunni ulatuses summas 224,40 eurot, esistange summas 300 eurot, registreerimis märk summas 12,50 eurot, esistange kiletamine summas 175 eurot, iluvõre maksumusega 66,01 eurot, kroomliist iluvõrel maksumusega 67,04 eurot, distantsiradari kalibreerimine 125 eurot, esituli maksumusega 285,83 eurot, esiplekk, komplektne summas 215,21 eurot, värvimine 2,94 tunni ulatuses 117,60 eurot, värvimaterjalid summas 74,37 eurot ja kulumaterjal summas 25 eurot.
8.Kostja on menetluses vaidlustanud sisuliselt remondikulude maksumuse, kuna tema hinnangul ei saanud liiklusõnnetuse tagajärjel DDDl nii suurt kahju tekkida.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
10.Kohus selgitab, et kannatanule tekitatud kahju hüvitamine tähendab seda, et tuleb taastada endine olukord, mis eelnes kahjujuhtumile. Hageja on kohtule esitanud kannatada saanud sõidukist fotod, millest nähtub, et kannatada sai sõiduki esituli, esistange, iluvõre, esipaneel (dtl 12-17, 57-62). 27.04.2022 koostatud XX OÜ hinnakalkulatsioonist nähtub, et kalkulatsiooni kohaselt old vajalikud plekitööd-vahetus, varuosad, värvitööd ja värvimaterjalid kokku summas 2089,53 eurot (dtl 18). Kalkulatsiooni peatükis "Tööde kokkuvõte" on toodud loetelu töödest ja materjalidest ning mille kohaselt vahetada tuli esimene kate kaitseraud, esimene numbrimärk, esituli/udutuli kontrollida/reguleerida, vahetada iluvõre must ja iluliist iluvõrel, parem esituli, vahetada esiplekk ning teha värvimistööd ja seadistustööd (dtl 19). Samad varuosad on loetletud kalkulatsiooni peatükis "Varuosade kokkuvõte” (dtl 20). Tööde kokkuvõttes ja varuosade kokkuvõttes loetletud materjalid ja sõiduauto keretööd kattuvad kohtule esitatud fotodelt nähtuvate sõiduauto kahjustustega. Kalkulatsiooni peatükis “Värvitööde kokkuvõte” on toodud värvitöö maksumus ja loetelu värvimiseks eemaldatud osadest (dtl 21-22). Loetelust ei tulene, et värviti sõiduki ratast jne, nagu väidab kostja, vaid see eemaldati värvimistööde ajaks. 25.05.2022 koostatud arvel kajastatud tööd kattuvad kalkulatsioonis loetletud töödega ja puudutavad kõik sõiduautost tehtud fotodel kajastuvate kahjustuste eemaldamiseks vajalikke töid.
10.Käesoleval juhul on seega kohtu hinnangul hageja tõendanud, et endise olukorra taastamiseks oli vaja teostada kalkulatsioonis kirjeldatud tööd. Eluliselt on usutav, et hinnakalkulatsiooni koostanud isikud on oma ala spetsialistid andmaks hinnangut vajalike tööde kohta. Kostja ei ole
2-23-10871 vastupidist tõendanud. Samuti ei tõenda kostja poolt esitatud fotod kostja vastuväidet sellest, et sõiduk oli suuremas ulatuses juba varem kahjustatud (dtl 80-86).
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus erinevalt kostjast, et arvel märgitud teenused ja varuosad on olnud vajalikud sõiduautol liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjustuste eemaldamiseks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega ka tõendeid, et remonttööd oleks saanud teha odavamalt. Kohtu hinnangul on hageja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda hageja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Kostja paljasõnalised väited sellest, et hinnakalkulatsioon sisaldab töid, mis olid vajalikud varasemalt sõiduautol esinenud kahjustuste eemaldamiseks, on tõendamata. Seega on hageja kahjunõue summas 1687,96 eurot põhjendatud ja tõendatud ning kõik varuosad ja tööd on seotud liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduki esiotsale tekkinud kahjustustega.
12.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagejale nõutud summat tasunud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagasinõude korras kahjuhüvitis summas 1687,96 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 315 euro väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja taotlusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kuigi kohus andis 18.08.2023 määruses menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, ei ole hageja lisaks hagiavalduses märgitule menetluskulude nimekirja esitanud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 teise lausega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks võttes aluseks tsiviilasja materjalid.
14.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
15.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista kokku summas 315 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.