AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) vastu kahjuhüvitise summas 1013,27 eurot, sissenõudmiskulude 40,00 eurot ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1174,65 eurot Hageja: AB Lietuvos draudimas (Leedu reg.kood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) Eesti filiaali kaudu (rk 12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn 11314), Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ, epost: [email protected]) Kostja: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu, registrikood 75000064, asukoht Suur-Sepa tn 16, Pärnu linn, 80098 Pärnu linn, e-post: [email protected] )
1.Jätta läbi vaatamata AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) vastu kahjuhüvitise summas 1013,27 eurot nõudes seoses hagiavalduse 11.09.2023 osalise tagasivõtmisega.
2.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) vastu sissenõudmiskulude ja viivise nõudes osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks võla sissenõudmise kulud summas 20,00 eurot ja põhinõudelt 497,03 eurolt alates 21.02.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 07.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summas 24,63 eurot, kokku võlgnevus summas 44,63 eurot (nelikümmend neli eurot ja kuuskümmend kolm senti).
4.Välja mõista kostjalt Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks võla sissenõudmiskuludelt 20,00 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.04.2023 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.
5.Jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 ja § 163 alusel poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) poolt 12.04.2023 esitatud hagiavaldus kostja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) vastu kahjuhüvitise summas 1013,27 eurot, sissenõudmiskulude 40,00 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
1.1.Hagi asjaolude kohaselt Ajavahemikul 29.12.2022 kuni 30.12.2022 kukkus aadressil Pärnu Nikolai 3 asuva hoone katuselt alla jää ja lõhkus ära hoone kõrvale parkinud sõiduki Skoda Octavia (281MLL). Pärnu Nikolai 3 ehitisealuse maa omanik on kinnistusregistri andmetel kostja. Hageja kui nimetatud sõidukile grupikindlustuse andja hüvitas kindlustusvõtjale 03.01.2023 kahjuteate, ning Cartec Auto OÜ poolt esitatud 02.01.2023 kalkulatsiooni ja 17.01.2023 arve alusel sõiduki Scoda Octavia parandamise kulud summas 1013,97 eurot (kindlustusvõtja omavastutus oli 300 eurot). Hageja esitas 06.02.2023 kostjale kui kinnistuomanikule nõude hüvitada kahju hiljemalt 20.02.2023 ning kuna kostja kahju ei hüvitanud, saatis kaks hagihoiatust 24.03.2023 ja 06.04.2023. Kostja on majandustegevuses tegutsev isik. VÕS § 1131 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot kulud.
1.2.Hagiavalduses hageja palub välja mõista kostjalt: 1) põhinõudena kahju summas 1013,27 eurot; 2) viivis põhinõudelt seisuga 12.04.2023 summas 14,87 eurot; 3) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (1013,27 eurot) alates 13.04.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; 4) võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot; 5) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 12.04.2023 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni; 6) hageja menetluskulud ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
2.08.08.2023 kirjalikus vastuses kostja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) hagi õigeks ei võtnud ja vaidles sellele vastu, leides, et hageja on olnud hagi esitamisel pahatahtlik. Kostja teatas, et 07.08.2023 seisuga on kahjunõue summas 1023,27 tasutud, palus jätta hagi rahuldamata ning seoses ennatliku kohtusse pöördumisega kõik menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja sai hagejalt kahjunõude 06.02.2023. Kuna kostja Pärnu Linnavalitsus on sõlminud vastutuskindlustuse lepingu AAS BTA Baltic Insurance Company (edaspidi BTA), kindlustuspoliis EE22-L4-00000381-0), siis kostja sisemiste menetlusreeglite kohaselt esitatakse linna vastu esitatud kahjunõue koheselt vastutuskindlustuse pakkujale menetlusse, misjärel teeb linnavalitsuse linnamajandusosakond otsuse kahju hüvitamise ja selle suuruse kohta. Kostja
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-5541 edastas kahjunõude oma kindlustusandjale BTA-le 13.02.2023 ja teavitas sellest 26.03.2023 hagejat. 31.03.2023 sai kostja kindlustusandja BTA-lt mitmed täpsustavad küsimused hagejalt andmete saamiseks ja edastas need samal päeval hageja esindajale A. Luhakoodrile. 21.04.2023 saatis kostja hageja esindajale uued küsimused ja nõude täiendavate dokumentide saamiseks, kuna kostja kindlustusandjale oli otsuse tegemiseks vajalik vahetusse läinud varuosade täpsem nimekiri. Hinnapakkumises ja esitatud arvel olid varuosad märgitud vaid kogusummas, kuid ei olnud selge, millised varuosad täpsemalt antud kindlustusjuhtumiga seonduvalt olid vahetatud. Aprillis suhtes BTA ka ise otse hageja esindajaga. BTA tegi linnavalitsuse nõude osas otsuse 03.08.2023, olles kostjale teadaolevalt saanud otsuse tegemiseks vajalikud dokumendid ja info PZU teiste töötajate poolt. Otsuse kohaselt kuulub BTA poolt hüvitamisele 703,27 eurot.
2.2.Kostja leiab, et hageja esindaja käitumine on olnud pahatahtlik. Eelnevas kirjavahetuses ei ole linna esindajad väitnud, et ei soovi kahju hüvitada, vaid on selgitatud, et Pärnu linna vastutus on kindlustatud ning kostja soovis, et tema kindlustusandja kahju hüvitaks, mistõttu vajas kostja kahjukäsitleja poolt küsitud dokumente. Kostja kindlustusandja küsimusele varuosade loetelu kohta lihtsalt ei vastatud ei kahjukäitlejale, ega kostjale ning anti asi kiirustades kohtusse. Hageja ise on oma tegevusega, teatud mõttes tegevusetusega, põhjustanud kahjunõude menetlemise venimise. Arvestades eelnevaid asjaolusid, ei ole põhjendatud ka hagis esitatud menetlusega kaasnenud sissenõudmiskulude ja viivise nõuete väljamõistmine kostjalt.
3.08.09.2023 vastuses kohtu küsimusele võimaliku kompromissi kohta, teatas hageja, et vähendab oma nõuet kostja poolt 07.08.2023 tasutud põhinõude summas 1013,27 euro ulatuses. Muus osas hageja jääb nõude juurde, leides, et ei ole põhjendatud hagi rahuldamata jätmine olukorras, kus hageja on nii kohtuväliselt kui ka kohtus esitanud oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid tema enda sisereeglitest tulenevatele vastuväidetele. Kostja ei ole viidanud õiguslikule alusele või vastavale kohtupraktikale, et kahju suuruse saab kindlaks teha vaid juhul, kui on olemas täpne varuosade loetelu. Skoda remondiarvelt on näha, et varuosade maksumus koos käibemaksuga on 516,24 eurot, mis moodustab remondiarve kogumaksumustest 51%. Kui kostjale tekitas küsimusi varuosade maksumus, siis kostja vastusest ei selgu, miks ta viivitas ülejäänud kahjuosa hüvitamisega. Kostja ei ole hagejale kordagi väitnud, et sõidukit Skoda oleks saanud parandada ilma varuosadeta või varuosadele kulunud summa oleks olnud kostja hinnangul ebamõistlik.
3.1.Kohtu nõudmisel hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) 11.09.2023 täpsustas oma seisukohta põhinõude osas ja esitas kohtule avalduse, milles võtab hagi osaliselt tagasi summas 1013,27 eurot seoses sellega, et pärast hagi esitamist kostja on 07.08.2023 hageja nõude osaliselt, summas 1013,27 eurot tasunud.
4.06.10.2023 seisukohavõtus kostja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) jäi selle juurde, et kostja ei ole ajendanud hagejat kohtusse pöörduma, hageja tegevusetus põhjustas kahjunõude lahendamise ja täitmise venimise ning hagimenetlusega kaasnenud sissenõudmiskulude ja viivise nõuete väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kostja leiab, et hageja ei saanud antud olukorras kahju käsitlemisel eeldada, et kahju hüvitamise taotlus kuuluks koheselt, ilma asjaolusid uurimata ning vajadusel täiendavaid tõendeid esitamata, tasumisele. VÕS § 113 lõige 4 sätestab, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest ja seetõttu puudub alus ka VÕS § 1131 alusel nõutud sissenõudmiskulude hüvitamine. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused
5.Hagi osaline läbi vaatamata jätmine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS 424 lg 1- 3 järgi hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja kostja 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-5541 nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud.
6.1.Tuginedes TsMS § 423 lõike 1 punktile 2 ja § 424 lõikes 1 sätestatule, olles tutvunud tsiviilasjas esitatud poolte seisukohtadega, kohus rahuldab hageja 11.09.2023 avalduse hagi osaliseks tagasivõtmiseks ning jätab AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) vastu läbivaatamata kahjuhüvitise summas 1013,27 eurot nõudes. Pooltel puudub vaidlus selles, et nimetatud summa on kostja poolt 07.08.2023 seisuga hagejale tasutud. Vastavalt TsMS § 426 lg.1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Hagi osaline rahuldamine, kohaldatavad sätted. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1-2 järgi Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 7 lg 1-2 sätestab ka mõistlikkuse põhimõtte, mille kohaselt Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 4 järgi võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
8.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagiavalduse tasumata kõrvalnõuete, sissenõudmiskulud 40 euro ja viivise nõudes osaliselt järgmistel põhjendustel:
8.1.Kohus leiab, et kogu põhinõude summaga kohtusse pöördumisel ei ole hageja käitunud TsÜS § 138 ja VÕS § 6 tähenduses heas usus, kuna hageja ei teinud enne kohtusse pöördumist endast olenevat, et kostja oleks saanud kogu nõude kohtuväliselt ja kiiresti rahuldada. Ebaõige on hageja arusaam, et vastaspool ei või küsida kahju suuruse kindlaks tegemiseks hagejalt täiendavat teavet ega dokumente, vaid peab tuginema pimesi üksnes temale esitatud remondiarvel toodud andmetele. Selline arusaam on kohtu arvates vastuolus ka VÕS § 7 tuleneva mõistlikkuse põhimõttega. Hageja, kes kindlustusandjana tegutsedes eeldatavalt kontrollib kahjunõuete saamisel, enne kindlustushüvitiste väljamaksmist kahjunõude põhjendatust vajalike dokumentide alusel, ei saa eeldada, et teised mõistlikud kahjunõude saajad seda ei tee. Vaidlusalune kahjusumma (varuosade maksumus 516,24 eurot) ei ole väike osa hageja põhinõudest, vaid 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-5541 moodustab põhinõudest üle poole (nagu hageja ka ise märgib 08.09.2023 arvamuses) ning kostjal oli õigustatud huvi kindlaks teha, mida täpselt kahjuhüvitise summa hõlmab.
8.2.Kostja 08.08.2023 vastuses kirjeldatust nähtub, et kostja teavitas 31.03.2023 so enne 12.04.2023 hagiga kohtusse pöördumist hagejat, et vajab kahjunõude suuruse kindlaks tegemiseks lisadokumente. Kostja 08.08.2023 vastusele lisatud tõendist, 31.03.2023 e-kirjast (lisa 4, dtl 80) nähtuvalt küsiti hageja esindajalt kahjustatud sõidukist päevavalguses tehtud fotosid ja paluti edastada lahti kirjutatuna remondihinna pakkumine. Hageja esindaja saatis fotod ja 02.01.2023 hinnakalkulatsiooni (hagi lisa 5 , dtl 41), milles oli remondihinna kirjeldus sama nagu 10.01.2023 arvel (hagi lisa 6, dtl 42) ning uut teavet kostja ei saanud. Kostja kindlustusandja BTA küsis hageja esindajale A. Luhakooderile 05.04.2023 saadetud e-kirjas (kostja vastuse lisa 8, dtl 84) remondipakkumises märgitud varuosade nimekirja koos nende maksumusega. Kostja ise 21.04.2023 e-kirjas (kostja vastuse lisa 6, dtl 82) küsis hagejalt uuesti kahjustatud sõiduki vahetamisele läinud varuosade (maksumus 516,24 eurot) nimekirja. Kostja väitel sai ta kahju suuruse hindamiseks vajaliku nimekirja alles 03.08.2023 ja mitte hageja esindaja abiga. Kahjunõude esitaja peab tõendama, et kahju on tekkinud ja kahjunõude suurust. Kostjal oli õigus küsida täiendavaid dokumente kahju suuruse kohta. Arve ainuüksi ei tõenda kahju suurust. Seega ei ole varuosade maksumuse 516,24 euro osas hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 4 järgi põhjendatud, kuna selle summa osas oli kostja nõude täitmisega viivituses hageja käitumise tõttu ja kostjal oli õigus keelduda nõude täitmisest.
8.3.Kohus nõustub hagejaga aga selles, et kahjunõude selle summa osas, mida varuosade nimekirja vaidlus ei puudutanud, st 1013,27 – 516,24 = 497,03 euro osas puudusid kostjal takistused kohustuse täitmiseks ja vaidlustamata summa oleks kostja saanud hagejale õigeaegselt tasuda. Kostja viited enda organisatsiooni sisemistele menetlusreeglitele ja asjaolule, et kostja ootas enda kindlustusandja otsust ja hüvitist, ei ole asjakohased, kuna hageja ei pidanud ootama vaidlustamata nõude osas, kuni kostja kindlustusandja otsuse teeb.
8.4.Seetõttu kohus leiab, et hageja nõue kahju tasumisega viivitamise eest viivise saamiseks on õiguslikult põhjendatud põhinõude summa osas, mis ei vajanud täpsustamist, so 497,03 eurolt, kuivõrd hagejal oli õigus tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist ja VÕS § 113 lg 1 alusel täitmisega hilinemiselt viivist. Kuna nõue summas 497,03 eurot muutus sissenõutavaks peale 06.02.2023 kahjuteates nimetatud tasumise 20.02.2023 tähtaega, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõude osalt summas 497,03 eurot seadusjärgses määras arvestatud viivis alates 21.02.2023 kuni 07.08.2023 toimunud põhinõude tasumise eelse päevani, so perioodi 21.02.2023 – 06.08.2023 eest summas 24,63 eurot.
8.5.VÕS § 113 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõue sissenõudmiskulude 40 eurot väljamõistmiseks on samuti põhjendatud pooles ulatuses, so summas 20 eurot, kuna hageja oli õigustatud tegema ligi poole põhinõude osas sissenõudekulusid.
9.Seega kuulub kostjalt Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)-lt hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks väljamõistmisele viivise nõue summas 24,63 eurot ja võla sissenõudmise kulud summas 20 eurot, kokku võlg 44,63 eurot ning vastavalt hagiavalduse paluva osa punktis 5 toodud nõudele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (20 eurot) alates 12.04.2023 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
10.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-5541
11.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg. 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 järgi, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Samuti hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 163 lg 1-2 järgi Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
12.Arvesse võttes eeltoodud sätteid ning asjaolusid, et: hagi rahuldatakse osaliselt ; hageja ei käitunud kohtusse pöördumisel heas usus jättes kostjale esitamata kostja poolt küsitud andmed s.o. vahetatud varuosade nimekiri kahjunõude tõendamiseks ega kasutanud võimalust lahendada asi kohtuväliselt, samuti asjaolu, et kostja peale hagiavalduse saamist juulis 2023 ja peale kahju suuruse selgumist augustis 2023 koheselt tasus põhivõla ning hageja ei kasutanud septembris 2023 kohtu pakutud võimalust jõuda kostjaga kompromissile, leiab kohus, et põhjendatud ja õiglane on TsMS § 162 lg 4 ja § 163 kogumis menetluskulud poolte endi kanda.