nende Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586; GelvoraSergel OÜ on ühendatud 27.03.2023 OÜga GS Core) Hageja lepinguline esindaja R. S. (e-post xxx ) Kostja T. S. (isikukood xxx; e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista T. S.elt välja OÜ GS Core kasuks võlgnevus 545,36 eurot, millest põhivõlgnevus 424,95 eurot ja 17.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 120,41 eurot.
3.Mõista T. S.elt välja OÜ GS Core kasuks viivis tasumata põhinõudelt 424,95 eurolt alates 18.05.2023 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid mitte enam kui 304,54 euro ulatuses.
Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulude 30 euro väljamõistmiseks.
5.Menetluskulud jätta T. S.e kanda.
6.Määrata OÜ GS Core menetluskulude suuruseks 195 eurot, mis koosneb riigilõivust 175 eurot ning hageja õigusabikuludest 20 eurot.
7.Mõista T. S.elt välja OÜ GS Core kasuks hageja menetluskulud 195 eurot. T. S. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 195 eurot.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.OÜ GS Core nõuab 17.05.2023 esitatud hagis T. S. vastu 424,95 euro põhivõlgnevuse, 30 euro sissenõudmiskulude ja 120,41 euro sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Bigbank AS ja kostja vahel 10.08.2018 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx, mille eest kostja soetas elektroonilisi seadmeid summas 927,47 eurot. Kogu lepingu perioodi intressi kogusummaks kujunes 642,46 eurot, mis moodustas 22,90% järelmaksusummast aasta kohta. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 16.08.2021. Kuna kostja ei täitnud endale võetud kohustusi (tagastada osamaksetena järelmaksusumma koos intresside ja lepingu haldustasuga), saatis Bigbank AS kostjale 22.11.2019 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Bigbank saatis 13.12.2019 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Bigbank AS loovutas 20.12.2019 lepingust nr xxx tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le. 23.02.2020 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale meeldetuletused ka 20.03.2020 ja 30.03.2020. Tuginedes tarbijakrediidilepingu
2(4)
punktile 5.3. ja VÕS §-le 1132 lg 2, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletus kirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 30 eurot (20 + 5 +5 = 30). Tuginedes enne laenu väljastamist Bigbank AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et Bigbank AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi oli intressimäär 22.90 % aastas. VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt on kostjal kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0 %, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Lepingu sõlmimisel oli järelmaksu summa 927,47 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Bigbank AS-le kogusumma 502,52 eurot. Seega on kostja põhivõlg 424,95 eurot (927,47 – 502,52 = 424,95). Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (424,95) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 14.12.2019 alljärgnevalt: -
perioodi 14.12.2019 – 31.12.2022 (1113p) eest summas 103,66 eurot (424,95 x 8,0% x 1113/365) ja;
-
perioodi 01.01.2023 – 17.05.2023 (137p) eest summas 16,75 eurot (424,95 x 10,5 % x 137/365).
Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suuruseks seega 120,41 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 424,95 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 18.05.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.05.2023 määrusega ning saatis hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale nii e-postile xxx, kui ka kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Kuna kohtudokumente ei õnnestunud kätte toimetada, helistas kohtuistungisekretär 28.06.2023 kell 10:45 T. S.ele (telefoni nr xxx), et täpsustada tema kontakte. T. S. kinnitas e-posti aadressi xxx Isikule selgitati, et kohtule tuleb kindlasti vastata, kuna kohus loeb materjalid talle kätte antuks tema poolt kinnitatud e-posti aadressile saatmisega. Kohus märgib, et lisaks on T. S. ka eelnevalt, s.o sama asja maksekäsu kiirmenetluses avaldanud, et ta elab Soomes, kuid aadressi ei tea ning dokumendid soovis ta saada e-posti aadressile xxx.
3.Seega edastas kohus uuesti, s.o 28.06.2023 hagimaterjalid kostja e-posti aadressile ning seekord koos hoiatusega, et menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Seega luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks alates 04.07.2023.
3(4)
4.Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 18.07.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
5.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikes 1 sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus piirab viivist ja mõistab selle välja põhisumma ulatuses, s.o juba väljamõistetavale viivisele 120,41 eurole lisaks (424,95-120,41) 304,54 eurot Kohus esitab põhjenduse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta (p 6).
6.Kuna hageja on tunnistanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist krediidiandja poolt ja hageja on ise oma nõude ümber arvutanud, ei ole hagejal õigust lisaks intressile kostjalt ka sissenõudekulusid nõuda. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 (Kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut (krediidiandja ei ole kontrollinud piisavalt, et tarbija on krediidivõimeline), siis sellisel juhul tarbija muid tasusid krediidiandjale ei võlgne), ei võlgne kostja hagejale ka sissenõudekulusid summas 30 eurot. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
7.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
9.Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro ja õigusabikulude 20 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti tuleb õigusabikulu 20 eurot lugeda TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatuks. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 195 eurot.
10.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.