Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
24. oktoober 2023.a, Tallinn
Hagihind
8120,22 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-23-6160 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. T. vastu 09.07.2020 laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 3998,15 euro, intressi 719,63 euro, lepingu haldustasu 12,50 euro, viivise 1835,64 euro, sissenõudekulu 35 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, epost [email protected]) Kostja: J. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J. T.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 09.07.2020 laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 2018,71 eurot, viivis seisuga 24.10.2023 summas 326,78 eurot ja sissenõudmise kulu summas 35 eurot.
3.Välja mõista J. T.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2018,71 eurolt alates 25.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4.Jätta menetluskulud 32% ulatuses kostja J. T.’i kanda ja 68% ulatuses hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
5.Välja mõista J. T.’ilt menetluskulu summas 358,40 eurot (millest riigilõiv on 224 eurot ja esindajakulu summas 134,40 eurot) Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks.
6.Välja mõista J. T.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (358,40 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule 24.04.2023 hagi J. T. vastu 09.07.2020 laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 3998,15 euro, intressi 719,63 euro, lepingu haldustasu 12,50 euro, viivise 1835,64 euro, sissenõudekulu 35 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja F OÜ 09.07.2020 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastati kostjale laen summas 5333,45 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10.ks kuupäevaks alates 10.08.2020 summas 254,98 eurot kuni viimase osamakseni 10.07.2023 summas 254,90 eurot.
1.2.Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 38% aastas või 0,10% päevas. Intressi arvestamisel lähtus laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises haldustasus 2,50 eurot kuus.
1.3.Lepingu sõlmimise hetkest oli krediidi kulukuse määr 49,64% aastas ja krediidi kogukulu 9285,87 eurot.
1.4.Kostja rikkus Lepingu põhitingimusi ja tingimuste p 7.1 ning jättis tasumata osamaksed alates 10.09.2021 osamaksest.
1.5.Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 3414,54 eurot – seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 3998,15 eurot, intressimaksetes 719,63 eurot ja lepingu haldustasu maksetes 12,50 eurot.
1.6.Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas laenuandja lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 07.02.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu 08.02.2022 üles. Lepingu ülesütlemise avaldus on kostjale saadetud aadressile xxxx ja e-posti aadressile xxxx.
1.7.Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx: 25.03.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 10.11.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 13.03.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
1.8.17.03.2022 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
1.9.Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 08.02.2022 kuni 24.04.2023 eest viivise summas 1835,64 eurot. Viivise määr on 38% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
1.10.Krediidiandja kogub krediidiotsuse tegemise tarbeks infot sisemistest (juhul, kui tegemist on krediidiandja olemasoleva kliendiga) ja välistest andmebaasidest ning muudest allikatest. Kliendi puhul on esmalt 08.07.2020 tehtud päring krediidiandja poolt kasutuses olevasse Sally süsteemi, mis tuvastas, et eelnev krediidiajalugu Krediidiandja juures puudub. Kasutades DataMe süsteemi on krediidiandja 08.07.2020 teinud kindlaks ja kontrollinud isiku nime ja perekonnanime, isikukoodi, residentsuse, isikut tõendava dokumendi kehtivuse, vanuse krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus ning sissetuleku suuruse. 1.11.Välistest andmebaasidest on krediidiandja teinud automaatse päringu Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrisse 08.07.2020, et tuvastada vasteid maksehäirete kohta või märkeid Ametlikest Teadaannetest. Ametlikest Teadannetest vasteid ei leitud. Aktiivsed maksehäired on lubatud, kuna refinantseerimise laenu eesmärk on koondada olemasolevad tarbimislaenud üheks, et kliendil oleks üks kuumakse ja parem ülevaade oma kohustustest. Lisaks on 08.07.2020 krediidiandja sooritanud PEP (kliendi riikliku tausta väljaselgitamiseks) ja sanktsioonide päringu läbi DataMe keskkonna, kust samuti vasteid ei leitud. Samal kuupäeval on sissetuleku kontrollimiseks esitatud päring AS Pensionikeskusele, kasutades selleks taaskord DataMe süsteemi. 1.12.Vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele on võimalik maksimaalne kohustuste osakaal sissetulekutest 60%. Kliendi puhul kohustused vastavat määra ei ületanud ning tema sissetulek oli piisav täitmaks minimaalse sissetuleku nõuet tootetingimustes kehtestatule. 1.13.Kuivõrd tegemist oli refinantseerimislaenuga, analüüsis krediidiandja kliendi konto väljavõtteid, et teha kindlaks kliendi igakuised kohustused, sealhulgas need, mida soovitaks refinantseerida ning sissetulekud kõnealuste kohustuste täitmiseks. Kasutades Sally süsteemi automaatse skooringu funktsiooni, mis monitoorib erinevaid andmebaase, oli saadud kontrollide tulemusena kliendi krediidireiting positiivne, mis omakorda oli aluseks refinantseerimise lepingu sõlmimisel. Krediidiandja sõlmis kliendiga lepingu olles kogutud informatsiooni põhjal võimeline järeldama, et kliendil eksisteerib võime krediiti teenindada, arvestades tema sissetulekuid ja olemasolevaid kohustusi ning seega on krediit väljastatud vastutustundlikult. 1.14.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõivu summas 700 eurot ja esindajakulu summas 420 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostjale on hagimaterjalid toimetatud kätte avaliku e-toimiku kaudu 09.05.2023 ning postiga 23.08.2023. Kostja sisulist vastust kuni käesoleva ajani kohtule ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
5.Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad järgmised asjaolud.
5.1.F OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 09.07.2020 laenuleping, mille alusel on kostja saanud laenu summas 5333,45 eurot (dtl 8-9) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 38% aastas ja krediidi kulukuse määr 49,64% aastas.
5.2.F OÜ on loovutanud oma nõude hagejale 17.03.2022 ning on sellest kostjat teavitanud 25.03.2022 teates (dtl 29).
5.3.Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud summa kasutusse ja seda tagastanud ei ole.
5.4.Kostja on jätnud laenu tagastamise osamaksed tasumata alates 10.09.2021.
5.5.18.01.2022 on F OÜ edastatud kostjale teate lepingu ülesütlemise tahteavalduse, millise kohaselt käsitleb laenuandja seda lepingu ülesütlemisena juhul, kui täiendava tähtaja jooksul ei ole laenusaaja poolt kogu võlgnevus tasutud. Laenulepingu ülesütlemisega tekib laenuandjal õigus nõuda kõigi laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste kohest tasumist, sh kogu tagastamata laenu tagastamist. Laenuleping loetakse automaatselt üles öelduks ülaltoodud täiendava tähtaja möödumise päevast alates ning laenuandja ei saada ülesütlemise kohta täiendavat teadet (dtl 28).
5.6.Laenuandja on andnud 18.01.2022 teatega kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 07.02.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu 08.02.2022 üles.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
7.Kohus tuvastas, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale.
7.1.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
7.2.Seega on hageja õigustatud esitama tarbijakrediidi lepingu alusel nõude kostja vastu.
8.Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
9.1.Kohus tuvastas, et kostja on jätnud osamaksed tasumata alates 10.09.2021
9.2.Kohus tuvastas, et 18.01.2022 on F OÜ edastanud kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, millise kohaselt andis kliendile tähtaja tasuda hiljemalt 07.02.2022 laenuandja arvelduskontole võlgnevus. Kui kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei tasu, muutuvad lepingu ülesütlemise korral kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks (dtl 28).
9.3.Seega oli hageja õiguseellasel õigus kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping üles öelda.
10.Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 49,64 % aastas (dtl 9). 10.1.Lepingu sõlmimise ajal (09.07.2020) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% aastas (31.05.2020 kohta avaldatud näitaja). 10.2.Kolmekordne määr oleks seega 61,56% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
11.Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt on intressimäär 38% aastas (dtl 8) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 719,63 eurot perioodi alates 10.09.2021 kuni 07.02.2022 eest (dtl 3).
12.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. 12.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 12.2.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:
1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 12.3.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21). 12.4.Kohus jättis 25.04.2023 e-kirjaga (dtl 38-39) hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.
12.4.1.Hageja hinnangul (vt dtl 211-212 F OÜ selgitus) laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgisid VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Välistest andmebaasidest on krediidiandja teinud automaatse päringu Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrisse 08.07.2020, et tuvastada vasteid maksehäirete kohta või märkeid Ametlikest Teadaannetest. Ametlikest Teadannetest vasteid ei leitud. Aktiivsed maksehäired on lubatud, kuna refinantseerimise laenu eesmärk on koondada olemasolevad tarbimislaenud üheks, et kliendil oleks üks kuumakse ja parem ülevaade oma kohustustest. Lisaks on 08.07.2020 krediidiandja sooritanud PEP (kliendi riikliku tausta väljaselgitamiseks) ja sanktsioonide päringu läbi DataMe keskkonna, kust samuti vasteid ei leitud. Samal kuupäeval on sissetuleku kontrollimiseks esitatud päring AS Pensionikeskusele, kasutades selleks taaskord DataMe süsteemi. Kuivõrd tegemist oli refinantseerimislaenuga, analüüsis krediidiandja kliendi konto väljavõtteid, et teha kindlaks kliendi igakuised kohustused, sealhulgas need, mida soovitaks refinantseerida ning sissetulekud kõnealuste kohustuste täitmiseks. 12.5.Kohtul ei ole võimalik eeltoodut hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt tuvastada, et laenuandja (hageja õiguseellane) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Hageja ei ole tõendanud, et laenuandjad oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas.
12.5.1.Kohus selgitas hagejale 25.04.2023 e-kirjas detailselt, mida hageja tõendama peab. Muu hulgas selgitas kohus: „Selleks, et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt, on vajalik tuua kohtu ette konkreetsed faktilised asjaolud, mida krediidiandja on teinud, et omandada teavet, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Samuti tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad eelnimetatud asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p 3)“ (dtl 39). Seega tegi kohus hagejale ettepaneku vastutustundliku laenamisega seotud asjaolusid tõendada. 12.6.Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Samuti ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik.
12.6.1.Hagiavalduses ega 08.05.2023 täienduses ei ole välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist. Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt oleks tarbija krediidivõimeline. Laenuandja on kohtule päringute ja analüüsi teostamise tõendamiseks esitanud dokumendi sõnade ja numbrite jadaga (dtl 126-131), millest kohtul pole võimalik tuvastada, kas, mida ja kuidas on selle alusel kostja krediidivõimelisuse kohta tuvastatud. Laenuandja selgituses (dtl 211-212) ei ole seda samuti viitega konkreetsele dokumendile tehtud.
12.6.2.Laenuandja väitel kontrollis ta kostja (tarbija) krediidivõimelisust temalt kontoväljavõtte perioodi 01.10.2019-08.07.2020 kohta nõudmise teel, mis on ka kohtule esitatud (dtl 132-210). Laenuandja ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saab selle väljavõtte põhjal veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepingus kokku lepitud igakuist makset 254,97 eurot (dtl 16). Ei nähtu, et laenuandja oleks tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse. Kohtul tekkis konto väljavõttega tutvudes esmapilgul järgmised tähelepanekud, mille alusel kohus asub seisukohale, et hageja õiguseellase analüüs ei ole olnud kostja krediidivõimelisuse tuvastamiseks piisav: 1) Kostjal oli veel pangakontosid (vt nt 04.10.2019 makse kostja kontole, dtl 133), mille väljavõtet ei ole kohtule esitatud ja mille analüüsimise kohta ei ole hageja ka vastavat väidet esitanud. See viitab võimalusele, et ainult laenuandja poolt nõutud ja analüüsitud üks kontoväljavõte ei kajasta adekvaatselt kostja sissetulekuid ja kulusid või väljaminekuid. 2) Kostja igakuine sissetulek oli konto väljavõttest nähtuvalt veidi üle 800 euro, kuid see ei katnud ära tema igakuiseid kulusid. Kostja konto päevajääk on pidevalt vaid mõne kuni mõnekümne euro ulatuses positiivne ja kui ei oleks
stabiilseid (mitu korda kuus või isegi nädalas) täiendavaid mõnekümne kuni paarisaja euro suuruseid sissemakseid kostjaga sama perekonnanimega isikutelt, oleks konto juba paar päeva peale palgapäeva miinuses. See viitab, et kostja sissetulekud ei kata ära tema kulusid ning täiendava kohustuse tekitamine laenumakse, laenutasude ja intresside näol ei ole kuidagi vastutustundlik.
12.6.3.Laenuandja vastusest võib aimata, et talle oli teada, et kostjal on eelnevad laenukohustused ja maksehäired, kuid kuna laenu taotleti teiste kohustuste refinantseerimiseks, ei pööranud laenuandja sellele tähelepanu. Kohtu arvates ei näita see seisukoht samuti laenuandja vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist. Kohtule ei ole esitatud analüüsi kostja kohustustest ja hageja õiguseellase poolt antud laenust, et võiks kindlalt väita, et kostja olukord oleks sellest finantsiliselt kergemaks muutunud. Samuti ei nähtu, et kostja hageja õiguseellase poolt antud täiendava laenuga vabanes kõikidest teistest laenudest. Isegi, kui laenu kasutatakse tarbija poolt eelnevalt võetud laenude tagasimaksmiseks, ei vabasta see laenuandjat VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustuse täitmisest ja asjakohase krediidivõimelisuse analüüsi teostamisest.
12.6.4.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 13.1.Käesolevas asjas puuduvad andmed selle kohta, et laenuandja oleks kostjalt täiendavalt küsinud mingeid andmeid ja kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud.
14.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda suutnud ei ole. Hageja ei ole oma analüüside kohta välja toonud asjaolusid, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks.
15.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja seadusjärgse viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
15.1.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on (s.o. kuni 07.02.2022) olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. 15.2.Hageja on hagiavalduses kirjutanud (dtl 3), et kostja ei tasunud alates 10.09.2021 maksest laenu tagasi. Sellest teeb kohus järelduse, et kostja tasus makseid kuni 10.08.2021 igakuiselt 254,98 eurot, mis vastavalt laenulepingule lisatud maksegraafikule (dtl 16) koosnes laenu põhiosamaksest, intressist ja haldustasust (2,5 eurot). Seega oli kostja tasunud kolmteist 254,98-eurost osamakset ehk kokku 3314,74 eurot. 15.3.Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et antud juhul kohaldub VÕS § 4034 lg 7 tagajärg ja seadusest tulenevat intressi ega muid tasusid ei lisandunud, siis tuleb kõik kostja maksed lugeda põhiosa tagasimakseteks. Väljastatud laenu summa oli 5333,45 eurot (dtl 8), seega on põhisumma jääk 2018,71 eurot (5333,45€ - 3314,74€).
16.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu summas 35 eurot. 16.1.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 16.2.Võlausaldaja on kostjale saatnud kohtule esitatud tõendite kohaselt edastanud kostjale 25.03.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot (dtl 30), 10.11.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 31) ja 13.03.2022 tasulise võlanõude maksumusega 5 eurot (dtl 32). Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja sissenõudmiskulu nõue summas 35 eurot ning vastav summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista haldustasu summas 12,50 eurot, millise nõudeõigus tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste punktist 1.4, millise kohaselt haldustasu on eritingimustes poolte vahel kokku lepitud tasu laenu (lepingu) haldamise eest, mis sisaldub igakuises maksegraafiku järgses osamakses (dtl 10). Haldustasu suurus tuleneb laenulepingu põhitingimustest (dtl 8). Kuivõrd kohus eelnevalt tuvastas, et antud juhul kohaldub lepingule VÕS § 4034 lg 7 tagajärg, mille kohaselt kostja hagejale mingeid muid tasusid peale VÕS § 94 sätestatud intressi ei võlgne, siis ei ole hageja haldustasu nõue summas 12,50 eurot põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata.
18.Hageja on palunud kostjalt mõista välja viivise alates 08.02.2022 kuni 24.04.2023 ning edasi alates 25.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni 38% aastas. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.1.Kohus eelnevalt tuvastas, et leping lõppes 07.02.2022, seega on kostja laenu tagastamisega viivituses alates 08.02.2022. 18.2.VÕS § 4034 lg 7 tagajärjest tulenevalt antud juhul oli lepingulise intressi (38% aastas) kokkulepe tühine ja kohaldub VÕS § 94 sätestatud intressimäär. Seega tulenevalt VÕS § 113 lg 1 2 ls. on antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31.12.2022, 10,5% aastas alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 ja 12% alates 01.07.2023. Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga (s.o 24.10.2023).
18.2.1.Viivis põhinõudelt 2018,71 eurot perioodi 08.02.2022-31.12.2022 eest (327 päeva) moodustab seega 286,55 eurot (2018,71€ x 8% / 365 x 327 päeva = 144,68 eurot).
18.2.2.Viivis põhinõudelt 2018,71 eurot perioodi 01.01.2023-30.06.2023 eest (181 päeva) moodustab seega 208,18 eurot (2018,71€ x 10,5% / 365 x 181 päeva = 105,11 eurot).
18.2.3.Viivis põhinõudelt 2018,71 eurot perioodi 01.07.2023-24.10.2023 eest (116 päeva) moodustab seega 152,48 eurot (2018,71€ x 12 % / 365 x 116 päeva = 76,99 eurot).
18.2.4.Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt otsuse tegemise seisuga viivise 326,78 eurot (144,68€ + 105,11€ + 76,99€) väljamõistmiseks. 18.3.Kooskõlas TsMS § 367 kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt viivis otsuse tegemisele järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetavate viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
19.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 2018,71 eurot, viivis seisuga 24.10.2023 summas 326,78 eurot ja sissenõudmise kulu summas 35 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2018,71 eurolt alates 25.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat. Ülejäänud osas jääb hagiavaldus rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8120,22 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 21.1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõudena ligikaudu 4000 eurot ning intressi ja viivistena ligikaudu 2600 eurot (dtl 2). Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, põhinõudest veidi üle 50% (2018,71 eurot) ja intressist ja haldustasust 0% ja viivisest ligikaudu 12%. Hagis toodud tsiviilasja hind oli 8120,22 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 2622,74 eurot ehk ~32%.
21.2.Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 32% ulatuses kostja kanda ja 68% ulatuses hageja kanda.
22.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 22.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 700 eurot ja esindajakulu summas 420 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
22.1.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 32% summas 224 eurot.
22.1.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
22.1.3.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides (dtl 36) väljatoodud ajakulu 3,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele.
22.1.4.Hageja on palunud kulud õigusabile välja mõista koos käibemaksuga ning taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg 10 alusel peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse esitanud (dtl 5). Seega tuleb õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga. 22.2.Seega on põhjendatud hageja esindajakulu suuruseks 420 eurot (3,5h x 100 eurot + 20% käibemaks), milles kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 134,40 eurot (420 eurot x 32%). 22.3.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 358,40 eurot, millest riigilõiv 224 eurot ja esindajakulu summas 134,40 eurot.
23.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
24.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.