Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586) Hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kostja J L (isikukood XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada OÜ GS Core OÜ hagi J Li vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J Lilt (L, isikukood XXX) OÜ GS Core (registrikood 16183586) kasuks J Li ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood 14304235) vahel 10.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingust nr 7505635 tulenev põhivõlgnevus 653,50 eurot.
3.Välja mõista OÜ GS Core kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõlgnevuselt (653,50 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi J Li vastu põhivõla summas 97,72 euro, intressi 104,57 euro, võla sissenõudmiskulu 58,80 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes.
6.Määrata J Li poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 173,80 eurot ning mõista nimetatud summa OÜ GS Core kasuks välja.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
9.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja 10.12.2020 järelmaksulepingu nr 7505635, mille alusel finantseeris krediidiandja laenuna kostja kauba ostu summas 769,79 eurot. Kauba netohind ja krediidijääk oli 769,79 eurot. Lepingu periood oli 60 kuud. Maksete kogusumma oli 1732,32 eurot. Intressimäär algsummalt oli 25% aastas. Viivise määr oli 24,15% aastas ehk 0,067% päevas. Intressimäär laenujäägilt oli 38,10% aastas. Krediidi kulukuse määr oli 45,51% aastas. Kostja tegi lepingu alusel 4 makset kokku summas 116,29 eurot, millest 18,57 eurot arvestati põhivõla katteks ja 97,72 eurot intressi katteks. Kostja jäi võlgu maksed alates 10.05.2021 (k.a). 08.08.2021 saatis krediidiandja kostjale meeldetuletuse, palus tekkinud võlgnevused tasuda 14 päeva jooksul ja hoiatas, et võlgnevuste tasumata jätmisel, ütleb krediidiandja lepingu üles. 23.08.2021 ütles krediidiandja lepingu üles ja teatas kostjale nõude loovutamisest hagejale. Nõude loovutamist hagejale 2 (7)
kinnitas krediidiandja ka 17.03.2023 kinnituskirjas. Lepingu ülesütlemise teade saadeti kostjale kirjaga ja lepingusse märgitud e-posti aadressil. Kostjal on hageja ees lepingust nr 7505635 tulenev põhivõlgnevus 751,22 eurot, intressivõlgnevus summas 104,57 eurot (hageja on intressi arvestanud 10.05.2021 – 23.08.2021). Hageja on viivist arvestanud tasumata põhivõlgnevuselt lepingujärgses intressimääras 0,067% päevas alates 24.08.2021 – 03.04.2023, s.o hagiavalduse esitamise päevani kokku summas 295,95 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lisaks eeltoodule nõuab kostja sissenõudmiskulu summas 58,80 euro väljamõistmist. Enne lepingu ülesütlemist saatis krediidiandja kostjale tasulised meeldetuletuskirjas, millest iga hind oli 4,85 eurot, vastavalt krediidiandja hinnakirjale, 15.05.2021, 19.06.2021, 20.07.2021 ja 08.08.2021. Iga tasulise kirja saatmisele eelnes tasuta kirja saatmine. Pärast lepingu lõpetamist saatis võlausaldaja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju, millest esimene oli hinnaga 20 eurot ja järgnevad igaüks 5 eurot – 17.03.2022, 09.06.2022, 11.07.2022, 18.07.2022 ja 02.08.2022.
2.Hagiavalduses esitas hageja andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta. Kostja krediidivõimelisuse kontrollimise aluseks oli kostja laenutaotlus. Krediidiandja kontrollis andmeid Pensioniregistri ning Maksu- ja Tolliameti päringute kaudu. Kostja avaldatu põhjal oli tema igakuine netosissetulek 650 eurot. Krediidiandja kontrollis võimalikke maksehäireid, mida kostjal ei olnud. Kostjale kuulus ka kinnisvara. Kostja avaldatud andmete kohaselt tal finantskohustusi ei olnud.
3.24.04.2023 määrusega võttis Pärnu Maakohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus on hagejale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte toimetanud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 05.10.2023 (teade avaldati 20.09.2023 ja hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid loeti kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamisest), kuna kostja elukoht ei kohtule teada. Kostja ei ole esitanud vastust hagile. Kohtuotsuse põhjendused
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale määratud tähtaeg hagile vastamiseks möödus 20.10.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.
5.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja 10.12.2020 järelmaksulepingu nr 7505635, mille alusel finantseeris krediidiandja laenuna kostja kauba ostu summas 769,79 eurot. Kauba netohind ja krediidijääk oli 769,79 eurot. Kostja pidi kauba eest tasuma osamaksetega ja tasuma krediidiandjale intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna 3 (7)
lepingust nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
6.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 10.12.2020, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09%. Seega kolmekordne määr oli 60,27%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 45,51% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
7.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 10.12.2020 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et nõuete loovutamine ei oleks kehtiv.
8.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ütles lepingu üles alates 23.08.2021. Lepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud 10.05.2021 – 10.08.2021 ühtegi osamakset, olles seega võlgnevuses 4 järjestikuse osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 08.08.2021. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv.
9.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hagiavalduse asjaolude 4 (7)
kohaselt esitas kostja laenutaotluses andmed selle kohta, et tema regulaarne sissetulek oli 650 eurot kuus ja kohustusi ei olnud. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kontrollis maksehäireregistrit ja tuvastas, et kostjal puudusid maksehäired (oli olnud üks minevikus). Kostja sissetuleku suurust kontrolliti Pensionikeskusest. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali krediidireeglid ei näinud ette vajadust kostja pangakonto väljavõtte küsimiseks. Eeltoodust järeldas krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline.
10.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kontrollimata kostja igakuiste kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Kuigi seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima paneb KAVS § 50 lg 3 krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasi päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
11.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja ega TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal maksete ümberarvestust teinud.
12.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud laenulepingu alusel 4 makset kokku summas 116,29 eurot, millest 18,57 eurot arvestati põhivõla katteks ja 97,72 eurot intressi katteks.. Kohus arvestab intressi katteks arvestatud maksed põhinõude katteks, kuna nimetatud perioodil oli VÕS 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0% aastas (vt kohtuotsuse p 13). Seega on hageja põhinõude suurus 653,50 eurot.
13.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja on 10.12.2020 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 24,15% aastas algsummalt ja 38,10% aastas krediidi jäägilt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 104,57 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 10.05.2021 – 23.08.2021. Kuna 5 (7)
kohus tuvastas, et hageja õiguseellane ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Hageja taotletud perioodil olu VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0%. Seega ei ole hagejal õigust intressile ja kohus arvestab intressi katteks tehtud maksed põhivõla katteks.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 653,50 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 58,80 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 58,80 eurot. Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.Kuna kohus rahuldas hagi 51,88% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 48,12% ulatuses hageja kanda.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot, mis sisaldab maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuluks makekäsu kiirmenetlusega seonduv menetluskulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu põhjendatud. 51,88% 335 eurost on 173,80 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.
19.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele 6 (7)
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.