2-22-15312/14 - Pankrotiõigus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide (PankrS § 163 lg 4). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihaldur avaldas 19.09.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgnike lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta. Vastuväiteid oli võimalus esitada 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus pankrotihalduri esitatud lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. PankrS § 163 lg 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on võlgnike maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgnike maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Tiia Kalause tema kohustustest võlgnike pankrotimenetluses pärast lõpparuande kinnitamist. Võlgnike kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 19.10.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgnike kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 19.10.2023, tuleb menetlus jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgnike usaldusisikuks E. M., kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgnike usaldusisikuks E. M.. Kohus juhib võlgnike tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikel juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 7/9

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgnike kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuli esitada hiljemalt 19.10.2023. Halduri tasu kinnitamine PankrS § 65 lg 1 kohaselt, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 kohaselt arvutatakse pankrotihaldurile tasu lähtuvalt pankrotiseaduse §-s 651 toodud piirmääradest. PankrS § 661 lg 3 kohaselt, haldurile tasu määramisel lähtub kohus halduri esitatud kalkulatsioonist ja tööaja arvestusest ning kontrollib tasu põhjendatust. Haldur taotleb halduritasu määramist Pankrs § 65 lg 113 alusel toimingutasuna summas 1400 € (lisandub käibemaks), kokku 1680,00 eurot. Kohus leiab, et halduritasu vastab seaduse nõuetele ja on põhjendatud. Kohus määrab tasu suuruseks 1680 eurot, mis maksta välja pankrotivarast haldurile. Kohus avaldab teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saadab määruse haldurile ja võlgnikele teadmiseks.