AKTSIASELTSI NATURAL hagi Sodra Polska Sp. z.o.o. vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Sodra Polska Sp. z.o.o. apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
164 640,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): AKTSIASELTS NATURAL (registrikood 10303196), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Kostja (apellant): Sodra Polska Sp. z.o.o. (Poola Vabariigi registrikood 0000525833), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Keiman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24.10.2022 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-22-1881 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AKTSIASELTS NATURAL esitas 04.02.2022 Harju Maakohtule hagi Sodra Polska Sp. z.o.o. vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 111 857,45 eurot, hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 11 955,35 eurot ja viivis summalt 111 857,45 eurot 0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi alates kohtuotsuse tegemisest 111 857,45 eurot 0,1% päevas põhinõude 111 857,45 euro tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.
2.17.06.2021 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 1622, millega võttis hageja kostja ees kohustuse anda 6. augustiks 2021 kostjale üle 100 m3 puitmaterjali. Tarnetingimusteks leppisid pooled kokku ExW-AS Natural, Eesti. 05.07.2021 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 1675, millega võttis hageja kostja ees kohustuse anda 30. augustiks 2021 kostjale üle 150 m3 tooteid. Tarnetingimusteks leppisid pooled kokku ExW-AS Natural, Eesti. Mõlema müügilepingu tingimuste järgi leppisid pooled kokku, et müügilepingule kohaldatakse selle sõlmimise ajal kehtivaid hageja üldisi müügitingimusi, mis moodustavad müügilepingu lahutamatu osa. Samal aadressil on leitavad ja müügilepingule kohaldatavad kvaliteeditingimused. Müügitingimuste p-i 9 järgi oli kostja kohustatud tellitud toodete eest tasuma hageja esitatud arvete alusel. Maksetingimusteks oli kokku lepitud, et kostja kohustub arved tasuma enne toodete peale laadimist hageja laos.
3.Toormaterjali tarne hilinemise tõttu hilines hageja toodete valmistamisega. Toodete valmimise hilinemisest teavitas hageja kostjat ning lepingu nr 1622 alusel tellitud toodete valmimise aja osas teatas hageja 27.08.2021 e-kirja teel kostjale, et tootmist alustatakse täna või laupäeval (27. või 28.08.2021) ja kohe, kui koormad on valmis, annab hageja sellest kostjale teada. Samal päeval vastas kostja hagejale, et see talle sobib. 07.09.2021 teatas hageja kostjale, et lepingu nr 1622 järgi on komplekteerimisel 2 koormat ja lepingu nr 1675 järgi 3 koormat ning hageja saab tooted välja saatmiseks valmis vastavalt kolm koormat 2021. aasta septembri kuu jooksul ja kaks koormat 2021. aasta oktoobri kuu jooksul. Kostja nõustus sellega. Hageja valmistas tellitud tooted ning väljastas kostjale arved: müügilepingu nr 1622 alusel toodetud 49,21 m3 toodete eest 02.09.2021 arve nr M1745, summas 36 169,35 eurot; müügilepingu nr 1622 alusel toodetud 51,248 m3 toodete eest 14.09.2021 arve nr M1789, summas 37 667,28 eurot; müügilepingu nr 1675 alusel toodetud 51,729 m3 toodete eest 14.09.2021 arve nr M1790, summas 38 020,82 eurot. Kostja on jätnud arved tasumata, kokku summas 111 857,45 eurot.
4.14.09.2021 saatis kostja hagejale päringu, kui mitu koormat on hageja juba jõudnud toota ning teatas, et osad kostja kliendid on otsustanud hinnanäitajate tõttu tarnetega oodata. Kostja palus hagejal materjali tootmine peatada. Samal päeval vastas hageja kostjale, et enamik materjalist on toodetud ning kogu toormaterjal on hageja hoovis olemas, millest plaanib hageja nädala lõpuks tooted kogu tellimuse mahus valmistada. 17.09.2021 saatis hageja kostjale päringu, milles märkis, et hageja peab lepingu nr 1675 järgi valmistama veel kahe koorma jagu tooteid, mille tarnimise aja lükkasid pooled 2021. aasta oktoobrisse ning hageja palus kostjalt
2-22-1881 kinnitust, kas hageja saab nimetatud materjali tootmisega oktoobri alguses alustada. 20.09.2021 vastas kostja hagejale, et olukord on kehv ning kolm kostja klienti on tellimused tühistanud, jättes jõusse ainult 25 m3 tellimuse. Kostja lubas leida tellimusele mingi muu lahenduse. Samal päeval saatis hageja kostjale teate, et kostja tooted on valmis. Lisaks märkis hageja, et võib materjali veokite saabumiseni hoida oma laos ning palus kostjat, et viimane teataks hagejale veoki numbri, et hageja saaks peale laadimise ette valmistada. 08.10.2021 saatis kostja hagejale teate, milles palus saata kolme koorma tehniline kirjeldus, mida hageja ka tegi.
5.14.10.2021 saatis kostja turutingimuste muutumisele tuginedes hagejale ettepaneku langetada toodete hinda 500 euroni/m3. Samal päeval suhtles hageja esindaja kostjaga ning hageja tegi kostjale vastupakkumise, millega oli hageja nõus kostjale vastu tulema ja alandama puittoodete hinda selle nn omahinnani 693 euroni/m3. 18.10.2021 saatis hageja kostjale meeldetuletuse. 21.10.2021 toimus hageja ja kostja esindaja vahel telefonivestlus ning hageja selgitas kostjale, et 14.10.2021 kompromissi ettepanekuna esitatud toodete hind 693 eurot/m3 on miinimum hind ning madalama hinna korral tekib hagejale kahju. 26.10.2021 teatas kostja esindaja e-kirja teel, et on nõus toodete eest tasuma 500 eurot/m3. 22.12.2021 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, et müügilepingu järgi võttis kostja endale kohustuse tasuda tellitud materjalide eest ning palus kostjale saadetud arved tasuda. Kostja ei ole hageja kirjale vastanud.
6.Vastusena kostja vastuväidetele märgib hageja, et Luminor Liising AS on 08.11.2021 nõuded kostja vastu hagejale tagasiloovutanud ning seetõttu on hageja nõudeõigus kostja vastu kehtiv. Kostja ei ole vastuses esitanud vastuväidet, et tal puudus võimalus tutvuda müügilepingu üldtingimustega, neid on hiljem muudetud vms – kostja on esitanud pelgalt tõendamatuse vastuväite ilma, et oleks hageja väidet müügilepingu üldtingimuste kättesaadavuse osas üldse vaidlustanud. Müügilepingu üldtingimused on avaldatud 06.08.2020 ning neid ei ole muudetud. Järelikult olid ka müügilepingute sõlmimise ajal müügilepingu üldtingimused kostjale kättesaadavad. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja palub hagi rahuldamata jätta. Hagejal puudub nõude loovutamise tagajärjel nõudeõigus kostja vastu, kuna lepingutest tõusetunud nõuded, millel hagi ese põhineb, on „tagasivõtmatult loovutatud Luminor Liising AS-ile“. Isegi, kui leiab kinnitust, et hageja ei ole nõudeõigust kehtivalt käsutanud, puudub hagejal õigus nõuda ostusumma tasumist müügilepingutest taganemise tagajärjel.
8.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, justkui pooled muutsid 17.09.2021 vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel algselt kokkulepitud tähtaegu. Kuna kompromissile pooled ei jõudnud, päädisid läbirääkimised sellega, et hageja teatas 07.01.2022 kostjale lepingute esemeks olevate toodete müügist kolmandatele isikutele. Hagejal puuduvad seega võõrandamise tulemusel lepingute esemeks olevad tooted, mistõttu ei saa hageja kasutada õiguskaitsevahendina kohustuse täitmise nõuet.
9.Pooltevahelist võlasuhet reguleerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) artikkel 1 lg 1 punkti a. Nimelt kohaldatakse CISG-i kaupade rahvusvaheliste ostu-müügi lepingute suhtes poolte vahel, kelle tegevuskohad asuvad CISG-i liikmesriikideks. Nii Eesti kui Poola on konventsiooniga liitunud. Seejuures on CISG osa Eesti materiaalõigusest ning välislepinguna siseriiklikust regulatsioonist ülimuslik. Samuti ei piira kollisiooninormid Rooma I määruse art 25 lg 1 järgi selliste rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osalisteks on vähemalt üks liikmesriik ning milles on sätestatud lepinguliste võlasuhetega seotud rahvusvahelise eraõiguse normid.
2-22-1881 Tulenevalt CISG artiklist 75 võib müüja kauba edasimüümisel nõuda kahjuhüvitisena lepinguhinna ja sooritatud asendustehingu hinna vahet üksnes, kui leping on lõpetatud. Seega ei saa hinnavahe hüvitamist CISG-i järgi nõuda ilma, et hageja oleks lepingust taganenud. Lepingute esemeks olevate toodete võõrandamisega on hageja käitumisest üheselt järeldatav tema soov lepingust vabaneda, s.o lõpetada pooltevaheline täitmissuhe. Teatades kostjale toodete müügist kolmandatele isikutele ning kavatsusest nõuda tehingute hinnavahe hüvitamist, ei saa hageja hagiavalduses meelt muuta ning asuda nõudma hoopis lepingu täitmist. Selline olukord tooks kaasa hageja lubamatu rikastumise.
10.Müügilepingu üldtingimuste näol on tegemist on tüüptingimustega. Hageja pole tõendanud tüüptingimuste saamist pooltevahelise lepingu osaks. Seega on alusetu hageja käsitlus ostusumma sissenõutavaks muutumise ja viivisenõude kujunemise tingimustest. Hageja on tuginenud üldtingimustele, mille punkti 9 alusel kohustus kostja arved tasuma enne toodete peale laadimist hageja laos. Sama lepingu punkti järgi on hageja arvestanud nõudesummalt viiviseid määraga 0.1 % päevas. Paljasõnaline on väide, et vastavate üldtingimustega tutvumist on kostja kinnitanud, allkirjastades hagejaga sõlmitud lepingud. Kuigi lepingutes sisaldub kinnitus üldtingimustega tutvumise kohta, viitavad need pelgalt hageja peetud veebilehele aadressile. Lepingutest ega ka nendes sisalduvatest kinnitustest ei tulene, millised tingimused olid lepingu sõlmimise hetkel hageja veebilehel kättesaadavad.
11.Juhuks, kui kohus otsustab hagi rahuldada, taotleb kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korra kindlaksmääramist juhuks, kui kohus otsustab hagi siiski rahuldada. Vajalik on tagada hagi esemeks olevale tasunõudele vastusoorituse saamine, arvestades et vaidlusalust kaupa hageja avaldatu järgi tal enam pole. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 111 857,45 eurot, 04.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 11 955,35 eurot ja viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt 111 857,45 eurot hageja kasuks alates 05.02.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 99 902,1 eurot. Samuti määras kohus lugeda otsus jõustumisel sundtäidetavaks kohtutäituri väljastatud akti alusel, millega on juriidilise faktina tuvastatud, et hageja on aadressil Jaani tee 22, Koeru alevik, Järva vald, Järva maakond 73001 kostja käsutusse andmiseks valmis pannud alljärgnevad tooted: pooltevahelise lepingu nr 1622 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x5700-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 49 210 m3, 7 pakki, 4900 tükki; pooltevahelise lepingu nr 1622 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x3600-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 51 248 m3, 8 pakki, 5180 tükki; pooltevahelise lepingu nr 1675 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x3900-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 51 729 m3, 8 pakki, 5334 tükki. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
13.Hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, mille kohaselt kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Antud juhul on hageja ja kostja sõlminud 17.06.2021 ja 05.07.2021 lepingud, millega hageja müüjana kohustus kostjale üle andma lepingu esemeks olnud tooted ning kostja nende eest tasuma.
2-22-1881
14.Nähtuvalt 08.11.2021 teatisest on Luminor Liising AS vastavad nõuded hagejale tagasi loovutanud. Seega on hageja tõendanud, et vaidlusalused nõuded kuuluvad just hagejale ning kostja vastuväide on põhjendamatu.
15.17.06.2021 ja 05.07.2021 sõlmitud lepingutest nähtub, et hageja pidi 17.06.2021 lepingu esemeks olnud tooted kostjale üle andma 06.08.2021 ning 05.07.2021 lepingu esemeks olnud tooted kostjale üle andma 30.08.2021. Poolte kirjavahetusest tulenevalt on pooled saavutanud kooskõlas VÕS § 13 lõikega 1 lepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt hageja annab lepingute esemeks oleva kauba kostjale üle selliselt, et kolm koormat septembris ja kaks koormat oktoobris. Seega on hageja kinni pidanud hageja ja kostja vahel kokku lepitud uutest tähtaegadest ning kostja väide, et hageja ei ole järginud lepingutest tulenevaid tähtaegasid, on põhjendamatu.
16.Kostja on leidnud, et hageja on lepingust taganenud, kuna hageja on 07.01.2022 kirjas teatanud, et on müünud esemed kolmandatele isikutele. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja on materjale müünud ka kolmandale isikule, ei tähenda, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingust taganenud. Hageja on 20.09.2022 kohtuistungil selgitanud, et hageja on üritanud kaupa müüa, kuid see ei tähenda, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingust taganenud. Samuti on hageja kinnitanud, et kostja jaoks ettenähtud tooted on olemas ning kostja võib neile koheselt järele tulla. Kohus leidis eeltoodust tulenevalt, et asjas ei ole esitatud tõendeid, millest ilmneks, et hageja on kostjaga sõlmitud lepingust taganenud.
17.Nähtuvalt lepingute nr 1622 ja nr 1675 sisust on kostja lepingute sõlmimisel allkirjastanud kinnituse, et müügilepingule kohaldatakse müügilepingu sõlmimise ajal kehtivaid hageja üldisi müügitingimusi, mis on leitavad aadressilt https://www.natural.ee/general-conditions-of-sale. Lepingutes on kinnitus, et üldtingimused moodustavad käesoleva müügilepingu lahutamatu osa. Ostja nõustub, et üldtingimused reguleerivad käesolevat müügilepingut ja kinnitab, et on üldtingimusi lugenud ja neist aru saanud ning tarnija ja ostja õigused ja kohustused on tasakaalus ja kajastavad kokkulepitud riskide jaotust. Pakkumisele ja müügile kohaldatavad kvaliteeditingimused on leitavad aadressilt https://natural.ee/generali-conditions-of-sale. Vastavat kinnitust allkirjastades on kostja kinnitanud, et ta on vastavate tingimustega tutvunud ning need on talle sobivad. Samuti on hageja tõendanud kodulehe andmete väljavõttega, et vastavad tingimused olid kostjaga lepingute sõlmimise ajal kostjale vabalt kättesaadavad. Seega juhul, kui kostja tegelikkuses kõnealuste tingimustega ei tutvunud, kuigi oli seda oma allkirjaga kinnitanud, on tegemist kostja enda poolt võetud riisikoga. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväide põhjendamatu ning hageja üldtingimused on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute osa.
18.Lepingute nr 1622 ja nr 1675 üldtingimuste punkti 9 kohaselt kohustub ostja tellitud toodete eest tasuma müüja esitatava arve alusel. Maksetingimuseks on „ettemaks enne pealelaadimist“, kui hinnapakkumises pole märgitud teisiti. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et hageja on kostja tellitud tooted valmistanud, need kostja jaoks valmis pannud ning esitanud kostjale arved vastavate toodete eest tasumiseks. Hageja nõue on põhjendatud ning kuulub VÕS § 208 lg 1 alusel rahuldamisele, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arve nr M1745 alusel 36 169,35 eurot, arve nr M1789 37 667,28 eurot ja arve nr M1790 alusel 38 020,82 eurot, kokku 111 857,45 eurot.
19.Müügilepingu üldtingimuste p-i 9 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,1% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 04.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 11 955,35 eurot ning TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised määraga 0,1%
2-22-1881 päevas põhivõlgnevuselt 111 857,45 eurot alates 05.02.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kui mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus.
20.Kohus leidis, et kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks on põhjendatud. Nimelt ei ole hageja kostja taotlusele otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks vastu vaielnud ning samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist hageja õigusi kahjustava tingimusega, kuna hageja on 20.09.2022 kohtuistungil kinnitanud, et vaidlusalune kaup on hagejal kostjale üleandmiseks olemas. Apellatsioonkaebus
21.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
22.Maakohus on otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hinnanud esitatud tõendeid mittenõuetekohaselt. Maakohtu otsus põhineb ekslikul järeldusel, nagu pooltevaheline leping oleks kehtiv.
23.07.01.2022 saatis Kvaliteetinkasso OÜ hageja nimel kirja kostjale järgmise sisuga: „Natural AS-il on õnnestunud müüa materjalid, mida Sodra Polska Sp. z.o.o. tellitud teisele kliendile olulise rahalise kahjuga, mille hüvitamist me nõuame Sodra Polska Sp. z.o.o.-lt.“. Tegemist on viimase kirjavahetusega enne hageja kohtusse pöördumist lepingulise kohustuse täitmise nõudega. Maakohus on jätnud eelnimetatud kirjavahetuse tõendina hindamata. Hageja taganes 07.01.2022 eelnimetatud kirjaga lepingust, kuivõrd kiri on käsitletav lepingust taganemise avaldusena. Lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist tuleb vaadelda konkludentse taganemisena lepingust. Nõude esitamine kohustuse täitmise asemel ei saa olemuslikult tähendada muud, kui et täitmist ei toimu ja selle asemel leiab aset kahju hüvitamine. Tagasitäitmissuhte tekkimiseks täitmissuhte asemel piisab ka kahju nõudmise kavatsusest teavitamisest, mida Kvaliteetinkasso OÜ hageja nimel 07.01.2022 tegi.
24.Taganemise avaldusele ei ole VÕS § 188 järgi ette nähtud vorminõuet ja see võib olla TsÜS § 68 lg 3 järgi ka järelduslik. Kahju hüvitamise nõudmist lepingu täitmise asemel saab lugeda samaaegseks lepingust taganemiseks. Hageja on loonud mulje, et täitmissuhe on lõppenud ja tal puudub huvi kaupade müügiks, ühtlasi andis ta teada enda kavatsusest nõuda kahju hüvitist täitmise asemel. Seega kostja sai mõistlikult järeldada, et lepingust on taganetud. Sisuliselt tegi hageja asendustehingu, kui müüs kostjale mõeldud kaubad kolmandatele isikutele.
25.Samuti tuleb pooltevahelise võlasuhte puhul pidada meeles CISG-i, kuivõrd artikli 1 lg 1 punkti a järgi kuulub käesolev olukord selle kohaldumisalasse. Nii Eesti kui Poola on konventsiooniga liitunud. Tulenevalt CISG artiklist 75 võib müüja kauba edasimüümisel nõuda kahjuhüvitisena lepinguhinna ja sooritatud asendustehingu hinna vahet üksnes siis, kui leping on lõpetatud. Seega kinnitab CISG artikkel 75, et hageja kirja saab lugeda lepingust taganemiseks. Eesti õigus on suures ulatuses võtnud eeskujuks Saksa õiguse, mistõttu praegusel juhul kohtupraktika sisustamisel saab sama teha. BGB6 § 281 lg 4 sätestab: „Täitmise õigus välistatakse kohe, kui võlausaldaja on täitmise asemel nõudnud kahju hüvitamist.“. Seega täitmisnõude esitamise õigus kadus hagejal kohe, kui ta esitas kahju hüvitamise nõude täitmise asemel.
26.Taganedes lepingust, lõpetas hageja pooltevahelise täitmissuhte, kujundades selle ümber tagasitäitmisvõlasuhteks. Praegusel pooled üksteisele kohustusi sooritanud ei ole, mistõttu ei pea nad üksteisele midagi tagasi andma.
2-22-1881
27.20.09.2022 toimunud kohtuistungil väitis hageja, et kaubad on laos olemas. Arusaamatuks jäi, kas toodeti uus kaup või tegemist on kirjade järgi müüdud kaubaga. Sellest hoolimata, isegi kui kaupade olemasolu leiab kinnitust, siis ei muutu fakt, et lepingust on taganetud ja täitmiskohustus on ümber kujunenud tagasitäitmiskohustuseks. Vastustaja seisukoht
28.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Samuti hindas maakohus tõendeid õigesti. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsusest üksnes maakohtu poolset hinnangut Kvaliteetinkasso OÜ 07.01.2022 kirjale ning nimetatud kirjast tehtud järeldust, et hageja ei ole poolte vahel sõlmitud müügilepingutest taganenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole 17.06.2021 ja 05.07.2021 sõlmitud müügilepingutest taganenud.
31.1.Pooled ei vaidle, et 17.06.2021 sõlmitud müügilepinguga nr 1622 võttis hageja kostja ees kohustuse anda kostjale üle 100 m3 puitmaterjali ning 05.07.2021 sõlmitud müügilepinguga nr 1675 võttis hageja kostja ees kohustuse anda kostjale üle 150 m3 tooteid. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pole toodete eest maksnud ja kostja tellimuse alusel toodetud kaupa ei ole hageja kostjale üle andnud. Lepingu üldtingimuste kohaselt tuli kauba eest maksta enne kauba tarnimist ja omand kauba eest läheb ostjale üle kauba üleandmisel, kui kauba eest on tasutud (tl 12). Hageja on kostjale teatanud, et kaup on valmis peale laadimiseks hageja asukohas ja on esitanud kostjale arved: müügilepingu nr 1622 alusel toodetud 49,21 m3 toodete eest 02.09.2021 arve nr M1745, summas 36 169,35 eurot; müügilepingu nr 1622 alusel toodetud 51,248 m3 toodete eest 14.09.2021 arve nr M1789, summas 37 667,28 eurot; müügilepingu nr 1675 alusel toodetud 51,729 m3 toodete eest 14.09.2021 arve nr M1790, summas 38 020,82 eurot (tl 19, 21, 23, tõlked tl 20, 22 ja 24). Kokku on kostja jätnud tasumata toodete eest väljastatud arveid summas 111 857,45 eurot. Seetõttu nõuab hageja VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 alusel kostjalt lepingu täitmist ja tellitud kauba eest tasumist.
31.2.07.01.2022 saatis Kvaliteetinkasso OÜ hageja nimel kirja kostjale sisuga, et: „Natural AS-il on õnnestunud müüa materjalid, mida Sodra Polska Sp. z.o.o. tellitud teisele kliendile olulise rahalise kahjuga, mille hüvitamist me nõuame Sodra Polska Sp. z.o.o.-lt.“ (tl 43, tõlge tl 44). Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et põhjendamatu on kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et maakohus ei ole seda kirja tõendina hinnanud.
2-22-1881 Maakohus hindas kirja otsuse punktis 21 ja leidis, et asjaolu, et hageja on materjale müünud kolmandatele isikutele, ei tähenda, et hageja oleks lepingust taganenud.
31.3.Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmine tähendab, et võlausaldaja on kaotanud huvi primaarse soorituse, s.o kohustuse naturaaltäitmise vastu ja soovib edaspidi vaid seda, et talle hüvitataks rikkumisest tekkinud kahju (VÕS I komm, § 115, p 4.3). Riigikohus on selgitanud, et lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist tuleb vaadelda konkludentse taganemisena lepingust (RKTKo 21.05.2008, 3-2-1-31-08, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja kaotanud huvi primaarse soorituse (lepingu täitmise) vastu. Hageja ei ole esitanud kostja vastu asenduskahju hüvitamise nõuet, mistõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja on 07.01.2022 kirjaga konkludentselt lepingutest taganenud. 07.01.2022 kirjast ei nähtu, et asenduskahju hüvitamise nõue oleks kostjale esitatud. Nimetatud kirjas sisalduv üldsõnaline Kvaliteetinkasso OÜ viide sellisele kahjule ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul kahjunõude esitamist. Sellist tõlgendust toetab ka asjaolu, et hageja esitas pärast 07.01.2022 kirja 04.02.2022 kohtule hagi kostja vastu müügilepingutest tuleneva võlgnevuse tasumiseks, mitte asenduskahju hüvitamiseks (tl 1-5). Samuti ei nähtu ühestki teisest tõendist, et hageja oleks müügilepingutest taganenud. Hageja kinnitas veel ka maakohtu 20.09.2022 istungil, et tal on kostjale müüdav kaup olemas. Samal istungil ütles hageja, et ta on kauba tagasi tootnud ning kostja ei pea muretsema, et ta kaupa kätte ei saa. Seega soovib hageja endiselt lepingu täitmist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Kvaliteetinkasso OÜ poolt kostjale 22.12.2021 saadetud nõudekirja kohaselt volitas hageja Kvaliteetinkasso OÜ-d nõudma kostjalt võlgnevust summast 111 857,45 eurot ja selle nõude esitas Kvaliteetinkasso OÜ hageja nimel 22.12.2021 kostjale (tl 41, tõlge tl 42). Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks volitanud Kvaliteetinkasso OÜd nõudma kostjalt asenduskahju hüvitist. Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et hageja oleks soovinud müügilepingutest taganeda. Seetõttu on asjakohatud ka kostja viited CISG artiklile 75.
31.4.Hageja nõue on lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 208 lg 1 järgi. Pooled leppisid kokku, et hageja müüb kokkulepitud tooted kostjale ning kostja kohustub nende eest tasuma ettemaksuna enne kauba peale laadimist (AS NATURAL müügi üldtingimused, tl 12). Seega on hagejal kohustus kostjale kokkulepitud tooted üle anda pärast seda kui kostja on nende eest tasunud. Juhul, kui kostja on oma lepingulise kohustuse (arvete eest tasumine) täitnud, on hageja poolte vahel sõlmitud lepingute alusel kohustatud kostjale kokkulepitud tooted üle andma. Kostja väitel viitab hageja avaldus toodete müügist kolmandale isikule sellele, et hageja on müügilepingutest taganenud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui pärast müügilepingu sõlmimist selgub, et müüjal ei ole võimalik lepingut täita, kuna müüdud asja ei ole olemas, see ei kuulu müüjale või kui sellist asja ei ole võimalik omandada, ei muuda see lepingu kehtivust (VÕS II komm, § 208, p 3.4.1). Nimetatud seisukohast järeldub seega, et isegi kui lepingu esemeks olevat kaupa ei ole, on endiselt hagejal vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingutele kohustus tooted valmistada ja kostjale üle anda. Sellest tulenevalt ei saa ka järeldada, et hageja poolt kostja tellitud toodete kolmandale isikule müümine tähendaks antud juhul müüja soovi ostjaga sõlmitud lepingut enam mitte täita.
32.Pooled ei vaidle, et hageja on kostjale müügilepingute alusel arved esitanud ja nende maksetähtaeg on saabunud. Hageja on kinnitanud, et kostja saab oma tellitud tooted kätte. Kuna poolte vahel sõlmitud müügilepingud on kehtivad, on kostja kohustatud arved hagejale tasuma. Kostja seda kohustust täitnud ei ole, mistõttu on hageja nõue põhjendatud ja maakohus on hagi õigesti rahuldanud.
2-22-1881
33.Kostja märgib 06.10.2023 lõplikes seisukohtades, et tähtsust ei oma, mis ulatuses oli Kvaliteetinkasso OÜ õigustatud hageja nimel tahteavaldusi tegema tulenevalt hageja ja Kvaliteetinkasso OÜ sisesuhtest, kuivõrd antud avaldusega on Kvaliteetinkasso tegutsenud vähemalt näivusvolitusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 2 mõttes. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kostja sellekohasele väitele vastata, kuna kostja ei ole maakohtus tuginenud sellele, et tegemist oleks olnud näivusvolitusega ja kostja pole ka apellatsioonkaebuses märkinud, et maakohus jättis selle asjaolu arvestamata. TsMS § 634 lg 1 kohaselt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Kuna tegemist ei ole apellatsioonitähtaja sees apellatsioonkaebuse täiendamisega, jätab ringkonnakohus kostja väite näivusvolituse osas TsMS § 634 lg 1 alusel tähelepanuta.
34.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
35.Tulenevalt sellest, et maakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks ei määranud, määrab maakohus menetluskulud kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.