AKTSIASELTSI NATURAL hagi Sodra Polska Sp. z.o.o. vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 164 640,77 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AKTSIASELTS NATURAL (registrikood 10303196, asukoht Jaani tee 22, Koeru alevik, Järva vald, 73001 Järva maakond, e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ivo Kallas (Advokaadibüroo Koch & Partnerid, e-post [email protected]); Kostja: Sodra Polska Sp. z.o.o. (registrikood 0000525833, asukoht Ul. Gdyriska 15A, 62-028 Koziegtowy, Poola Vabariik, e-post [email protected], [email protected]); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Denis Piskunov, advokaat Marek Keiman (Advokaadibüroo Magnusson, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
20.09.2022 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas, kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Denis Piskunov, advokaat Marek Keiman
Juures viibis
Sekretär Claudia Järve
Resolutsioon
1.Rahuldada AKTSIASELTSI NATURAL hagi Sodra Polska Sp. z.o.o. vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Mõista Sodra Polska Sp. z.o.o.-lt välja põhivõlgnevus 111 857,45 eurot AKTSIASELTSI NATURAL kasuks.
3.Mõista Sodra Polska Sp. z.o.o.-lt välja 04.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 11 955,35 eurot AKTSIASELTSI NATURAL kasuks.
4.Mõista Sodra Polska Sp. z.o.o.-lt välja viivised 0,1% päevas põhivõlgnevuselt 111 857,45 eurot AKTSIASELTSI NATURAL kasuks alates 05.02.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 99 902,1 eurot.
5.Lugeda käesolev otsus jõustumisel sundtäidetavaks kohtutäituri väljastatud akti alusel, millega on juriidilise faktina tuvastatud, et hageja on aadressil XXX kostja käsutusse andmiseks valmis pannud alljärgnevad tooted: pooltevahelise lepingu nr 1622 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x5700-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 49 210 m3, 7 pakki, 4900 tükki; pooltevahelise lepingu nr 1622 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x3600-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 51 248 m3, 8 pakki, 5180 tükki; pooltevahelise lepingu nr 1675 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x3900-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 51 729 m3, 8 pakki, 5334 tükki. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.17. juunil 2021 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 1622, millega võttis hageja kostja ees kohustuse anda 6. augustiks 2021 kostjale üle 100 m3 puitmaterjali. Tarnetingimusteks leppisid pooled kokku ExW-AS Natural, Eesti. 5. juulil 2021 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 1675, millega võttis hageja kostja ees kohustuse anda 30. augustiks 2021 kostjale üle 150 m3 tooteid. Tarnetingimusteks leppisid pooled kokku ExW-AS Natural, Eesti. Mõlema müügilepingu tingimuste järgi leppisid pooled kokku, et müügilepingule kohaldatakse selle sõlmimise ajal kehtivaid hageja üldisi müügitingimusi, mis moodustavad müügilepingu lahutamatu osa. Samal aadressil on leitavad ja müügilepingule kohaldatavad kvaliteeditingimused. Müügitingimuste p-i 9 järgi oli kostja kohustatud tellitud toodete eest tasuma hageja esitatud arvete alusel. Maksetingimusteks oli kokku lepitud, et kostja kohustub arved tasuma enne toodete peale laadimist hageja laos.
2.Toormaterjali tarne hilinemise tõttu hilines hageja toodete valmistamisega. Toodete valmimise hilinemisest teavitas hageja kostjat ning lepingu nr 1622 alusel tellitud toodete valmimise aja osas teatas hageja 27. augustil 2021 e-kirja teel kostjale, et tootmist alustatakse täna või laupäeval (27. või 28. augustil 2021) ja kohe, kui koormad on valmis, annab hageja sellest kostjale teada. Samal päeval vastas kostja hagejale, et see talle sobib. 7. septembril 2021 teatas hageja kostjale, et lepingu nr 1622 järgi on komplekteerimisel 2 koormat ja lepingu nr 1675 järgi 3 koormat ning hageja saab tooted välja saatmiseks valmis vastavalt kolm koormat (2021. aasta) septembri kuu jooksul ja kaks koormat (2021. aasta) oktoobri kuu jooksul. Samal päeval vastas kostja hagejale, et ka neile oleks parem, kui 3 koormat oleks valmis septembri kuu jooksul ja 2 koormat oktoobri kuu jooksul. Hageja valmistas tellitud tooted ning väljastas kostjale arved: müügilepingu nr 1622 alusel toodetud 49,21 m3 toodete eest 2. septembril 2021 arve nr M1745, summas 36 169,35 eurot; müügilepingu nr 1622 alusel toodetud 51,248 m3 toodete eest 14. septembril 2021 arve nr M1789, summas 37 667,28 eurot; müügilepingu nr 1675 alusel toodetud 51,729 m3 toodete eest 14. septembril 2021 arve nr M1790, summas 38 020,82 eurot. Kokku on kostja jätnud tasumata toodete valmistamise eest väljastatud arveid summas 111 857,45 eurot.
3.14. septembril 2021 saatis kostja hagejale päringu, kui mitu koormat on hageja juba jõudnud toota ning teatas, et osad kostja kliendid on otsustanud hinnanäitajate tõttu tarnetega oodata. Kostja palus hagejal materjali tootmine peatada. Samal päeval vastas hageja kostjale, et enamik materjalist on toodetud ning kogu toormaterjal on hageja hoovis olemas, millest plaanib hageja nädala lõpuks tooted kogu tellimuse mahus valmistada. 17. septembril 2021 saatis hageja kostjale päringu, milles märkis, et hageja peab lepingu nr 1675 järgi valmistama veel kahe koorma jagu tooteid, mille tarnimise aja lükkasid pooled (2021. aasta) oktoobrisse ning hageja palus kostjalt kinnitust, kas hageja saab nimetatud materjali tootmisega oktoobri alguses alustada. 20. septembril 2021 vastas kostja hagejale, et olukord on kehv ning kolm kostja klienti on tellimused tühistanud, jättes jõusse ainult 25 m3 tellimuse. Kostja lubas leida tellimusele mingi muu lahenduse. Samal päeval saatis hageja kostjale teate, et kostja tooted on valmis, hageja on kostjale saatnud kolm arvet. Lisaks märkis hageja, et võib materjali veokite saabumiseni hoida oma laos ning palus kostjat, et viimane teataks hagejale veoki numbri, et hageja saaks peale laadimise ette valmistada. 8. oktoobril 2021 saatis kostja hagejale teate, milles palus saata kolme koorma tehniline kirjeldus, mida hageja ka tegi.
4.14. oktoobril 2021 saatis kostja turutingimuste muutumisele tuginedes hagejale ettepaneku langetada toodete hinda 500 euroni/m3. Samal päeval suhtles hageja esindaja kostjaga ning hageja tegi kostjale vastupakkumise, millega oli hageja nõus kostjale vastu tulema ja alandama puittoodete hinda selle nn omahinnani 693 euroni/m3. 18. oktoobril 2021 saatis hageja kostjale meeldetuletuse. 21. oktoobril 2021 toimus hageja ja kostja esindaja L G vahel telefonivestlus ning hageja selgitas kostjale, et 14. oktoobril 2021 kompromissi ettepanekuna esitatud toodete hind 693 eurot/m3 on miinimum hind ning madalama hinna korral tekib hagejale kahju. 26. oktoobril 2021 teatas kostja esindaja L G e-kirja teel, et on nõus toodete eest tasuma 500 eurot/m3. 22. detsembril 2022 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, et müügilepingu järgi võttis kostja endale kohustuse tasuda tellitud materjalide eest ning palus kostjale saadetud arved tasuda. Kostja ei ole hageja kirjale vastanud.
5.Hageja nõuab kostjalt müügilepingust tuleneva ostuhinna summas 111 857,45 euro tasumise kohutust. Müügilepingu üldtingimuste p-i 9 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,1% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagi esitamise seisuga nõuab hageja kostjalt viivist summas 11 955,35 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid iga
kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest põhivõlgnevuselt 11 955,35 eurot 0,1% päevas kuni põhivõlgnevuse summas 111 857,45 eurot täieliku tasumiseni kostja poolt, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
6.Kostja väidab hagile, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele nõudeõiguse puudumise tõttu – hageja on nõudeõiguse loovutanud Luminor Liising AS-le. Hageja selgitab, et Luminor Liising AS on 8. novembril 2021 nõuded kostja vastu hagejale tagasiloovutanud ning seetõttu on hageja nõudeõigus kostja vastu kehtiv.
7.Kostja heidab hagejale ette, et viimane ei ole hagile lisanud tõendeid, et kostjal oli müügilepingute sõlmimise ajal, s.o 17. juunil ja 5. juulil 2021, juurdepääs hageja müügilepingu tingimustele. Hageja ei nõustu kostja etteheidetega ja leiab, et need on asjakohatud. Esmalt märgib hageja, et kostja ei ole vastuses esitanud vastuväidet, et tal puudus võimalus tutvuda müügilepingu üldtingimustega, neid on hiljem muudetud vms – kostja on esitanud pelgalt tõendamatuse vastuväite ilma, et oleks hageja väidet müügilepingu üldtingimuste kättesaadavuse osas üldse vaidlustanud. Hageja esitab väljavõtte hageja müügilepingu üldtingimuste avaldamise andmete kohta, millelt nähtub üheselt, et üldtingimused on avaldatud 6. augustil 2020 ning neid ei ole kuni käesoleva seisukoha esitamiseni muudetud. Järelikult olid ka müügilepingute sõlmimise ajal müügilepingu üldtingimused kostjale kättesaadavad.
8.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 111 857,45 eurot, hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis summas 11 955,35 eurot ja viivis summalt 111 857,45 eurot 0,1% päevas alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi alates kohtuotsuse tegemisest 111 857,45 eurot 0,1% päevas põhinõude 111 857,45 euro tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on esitanud kostja vastu nõude VÕS § 108 lg 1 alusel, nõudes lepingutest nr 1622 ja 1675 ning nende põhjal väljastatud arvetest tõusetunud ostusummade tasumist. Hagejal puudub vastava nõude loovutamise tagajärjel nõudeõigus kostja vastu, kuna lepingutest tõusetunud nõuded, millel hagi ese põhineb, on „tagasivõtmatult loovutatud Luminor Liising AS-le“. Isegi, kui leiab kinnitust, et hageja ei ole nõudeõigust kehtivalt käsutanud, puudub hagejal õigus nõuda ostusumma tasumist müügilepingutest taganemise tagajärjel. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, justkui pooled muutsid 17.09.2021 vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel algselt kokkulepitud tähtaegu. Kuna kompromissile pooled ei jõudnud, päädisid läbirääkimised sellega, et hageja teatas 07.01.2022 kostjale lepingute esemeks olevate toodete müügist kolmandatele isikutele. Hagejal puuduvad seega võõrandamise tulemusel lepingute esemeks olevad tooted, mistõttu ei saa hageja kasutada õiguskaitsevahendina kohustuse täitmise nõuet ega mistahes juhul oodata kostjalt ostuhinna tasumist.
10.Muuhulgas tuleb arvestada, et pooltevahelist võlasuhet reguleerib CISG vastava konventsiooni artikkel 1 lg 1 punkti a järgi. Nimelt kohaldatakse CISG-i kaupade rahvusvaheliste ostu-müügi lepingute suhtes poolte vahel, kelle tegevuskohad asuvad CISG-i liikmesriikideks. Nii Eesti kui Poola on konventsiooniga liitunud. Seejuures on CISG osa Eesti materiaalõigusest ning välislepinguna siseriiklikust regulatsioonist ülimuslik. Samuti ei piira kollisiooninormid Rooma I määruse art 25 lg 1 järgi selliste rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osalisteks on vähemalt üks liikmesriik ning milles on sätestatud lepinguliste võlasuhetega seotud rahvusvahelise eraõiguse normid. Tulenevalt CISG artiklist 75 võib müüja kauba edasimüümisel nõuda kahjuhüvitisena lepinguhinna ja sooritatud asendustehingu hinna vahet üksnes, kui leping on lõpetatud. Seega ei saa hinnavahe hüvitamist CISG-i järgi nõuda ilma, et
hageja oleks lepingust taganenud. Lepingute esemeks olevate toodete võõrandamisega on hageja käitumisest üheselt järeldatav tema soov lepingust vabaneda, s.o. lõpetada pooltevaheline täitmissuhe. Teatades kostjale toodete müügist kolmandatele isikutele ning kavatsusest nõuda tehingute hinnavahe hüvitamist, ei saa hageja hagiavalduses meelt muuta ning asuda nõudma hoopis lepingu täitmist. Selline olukord tooks kaasa hageja lubamatu rikastumise.
11.Lisaks eeltoodule pole hageja tõendanud tüüptingimuste saamist pooltevahelise lepingu osaks. Seega on alusetu hageja käsitlus ostusumma sissenõutavaks muutumise ja viivisenõude kujunemise tingimustest. Hageja on tuginenud üldtingimustele, mille punkti 9 alusel kohustus kostja arved tasuma enne toodete pealelaadimist hageja laos. Sama punkti järgi on hageja arvestanud nõudesummalt viiviseid määraga 0.1 % päevas. Paljasõnaline on väide, et vastavate üldtingimustega tutvumist on kostja kinnitanud, allkirjastades hagejaga sõlmitud lepingud. Kuigi lepingutes sisaldub kinnitus üldtingimustega tutvumise kohta, viitavad need pelgalt hageja peetud veebilehele aadressile. Lepingutest ega ka nendes sisalduvatest kinnitustest ei tulene, millised tingimused olid lepingu sõlmimise hetkel hageja veebilehel kättesaadavad.
12.Müügilepingu üldtingimuste näol on tegemist on tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõistes. Riigikohtu seisukoha järgi saab arvutivõrgu vahendusel kättesaadavaks tehtud tüüptingimuste puhul tuvastada asjaolu, kas lepingut sõlmides oli kostjal võimalik tutvuda tüüptingimustega, lähtudes mh elektroonilistes süsteemi logides kajastatust. Vastavad tõendid on hagejale kui tema viidatud veebilehe pidajale kättesaadavad. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tingimused olid kostjaga lepingute sõlmimise ajal viidatud veebilehe aadressil kättesaadavad ning kostjal oli seetõttu võimalus vastavate tingimuste sisust teada saada, ei saa neid pidada ka pooltevaheliste lepingute osaks. Kuna hageja ei ole tõendanud tüüptingimuste saamist pooltevahelise lepingu osaks, on alusetu ka hageja käsitlus ostusumma sissenõutavaks muutumise ja viivisenõude kujunemise tingimustest. Tõendamata on seejuures viited kostja kohustusele arveid tasuda enne toodete pealelaadimist ning viivisenõude arvestamisel kasutatud määr 0.1 % päevas.
13.Juhuks, kui kohus otsustab hagi rahuldada, taotleb kostja TsMS § 445 lg 1 järgi otsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Kostja on seisukohal, et eelnevalt käsitletud hageja avaldus lepingu esemeks olevate asjade võõrandamisest kolmandatele isikutele konstateerib hageja taganemisavaldust, mistõttu puudub hagejal kostja vastu täitmisnõue ostusumma tasumiseks ning hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Alternatiivselt, kui kohus otsustab hagi siiski rahuldada, on otstarbekas ning vajalik otsuse täitmise korra kindlaksmääramine, et tagada hagi esemeks olevale tasunõudele vastusoorituse saamine, arvestades et vaidlusalust kaupa hageja avaldatu järgi tal enam pole. Ostuhinna tasumine ilma vastusoorituse saamiseta tooks kaasa hageja lubamatu rikastumise. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
15.Asjas puudub vaidlus, et 17. juunil 2021 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 1622 (tlk 6-8), millega võttis hageja kostja ees kohustuse anda 6. augustiks 2021 kostjale üle 100 m3 puitmaterjali. Tarnetingimusteks leppisid pooled kokku ExW-AS Natural, Eesti.
5.juulil 2021 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr 1675 (tlk 9-11), millega võttis hageja kostja ees kohustuse anda 30. augustiks 2021 kostjale üle 150 m3 tooteid. Tarnetingimusteks leppisid pooled kokku ExW-AS Natural, Eesti. Hageja valmistas
nimetatud lepingute alusel kostjale tooteid, kuid kostja toodete eest esitatud arveid tasunud ei ole. Hageja esitas kostjale müügilepingu nr 1622 alusel toodetud 49,21 m3 toodete eest 2. septembril 2021 arve nr M1745 (tlk 19-20), summas 36 169,35 eurot; müügilepingu nr 1622 alusel toodetud 51,248 m3 toodete eest 14. septembril 2021 arve nr M1789 (tlk 21-22), summas 37 667,28 eurot; müügilepingu nr 1675 alusel toodetud 51,729 m3 toodete eest 14. septembril 2021 arve nr M1790 (tlk 23-24), summas 38 020,82 eurot. Kokku on hageja esitanud kostjale arveid summas 111 857,45 eurot.
16.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 111 857,45 eurot, hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis summas 11 955,35 eurot ja viivis summalt 111 857,45 eurot 0,1% päevas alates hagi esitamisest kohtule kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi alates kohtuotsuse tegemisest 111 857,45 eurot 0,1% päevas põhinõude 111 857,45 euro tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
17.Kohus leiab, et hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, mille kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Antud juhul on hageja ja kostja sõlminud 17. juunil 2021 ja 5. juulil 2021 lepingud, millega hageja müüjana kohustus kostjale üle andma lepingu esemeks olnud tooted ning kostja nende eest tasuma.
18.Kostja on esitanud vastuväite, et hagejal puudub õigus 17. juunil 2021 ja 5. juulil 2021 lepingutest tuleneva võlgnevuse nõudmiseks, kuna hageja on vastavad nõuded loovutanud Luminor Liising AS-ile. Kostja tugineb asjaolule, et nõude loovutamine kajastub nii 17. juunil 2021 ja 5. juulil 2021 lepingutes kui ka nende alusel esitatud arvetes. Kohus märgib, et nähtuvalt 08.11.2021 teatisest (tlk 63) on Luminor Liising AS vastavad nõuded hagejale tagasi loovutanud. Seega on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud, et vaidlusalused nõuded kuuluvad just hagejale ning kostja vastuväide on põhjendamatu.
19.Kostja on asunud seisukohale, et hageja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kuna hageja ei järginud lepingus sätestatud tähtaegasid. Kostja hinnangul ei sõlminud pooled ka kokkulepet tähtaegade muutmiseks. Kohus märgib, et nähtuvalt 17. juunil 2021 ja 5. juulil 2021 lepingutest pidi hageja 17.05.2021 lepingu esemeks olnud tooted kostjale üle andma 06.08.2021 ning 05.07.2021 lepingu esemeks olnud tooted kostjale üle andma 30.08.2021. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Hageja on esitanud tõendid, millest ilmneb, et 26.08.2021 on hageja kirjutanud kostjale e-kirja (tlk 13-14), milles on teada andnud lepinguga nr 1622 seotud toodete andmed ning palutud kostja kinnitust, kas need sobivad. Kostja on vastanud 27.08.2021, et sobib ning küsinud, kas tooted on valmis. Hageja on 27.08.2021 andnud kostjale teada, et tooted saavad valmis täna või laupäeval ning kostja on sellele vastanud „ok, hästi“. Täiendavalt on hageja 07.09.2021 edastanud kostjale kirja (tlk 1518), milles on teada andnud, et tulenevalt kostja krediidilimiidist saab hageja kostjale üle anda kolm koormat septembris ja kaks koormat oktoobri alguses. Kostja on vastanud, et ka kostjale sobiks, kui planeeritakse kolm koormat septembrisse ja kaks koormat oktoobrisse.
20.Kohus leiab eelviidatud kirjavahetusest tulenevalt, et pooled on saavutanud kooskõlas VÕS § 13 lõikega 1 lepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt hageja annab lepingute esemeks oleva kauba kostjale üle selliselt, et kolm koormat septembris ja kaks koormat oktoobris. Kostja nõustumist sellise kokkuleppega kinnitab eelkõige kostja 07.09.2021 kell 16.43 saadetud e-kiri (tlk 15), milles kostja kinnitab, et ka kostjale endale on parem, kui koormad antakse üle hageja pakutud viisil. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled on saavutanud kokkuleppe algsetes lepingutes sätestatud tähtaegade muutmiseks. Nähtuvalt hageja 14.09.2021 e-kirjast (tlk 25-26) on hageja kostjale teatanud, et suurem osa toodangust on valmis ning kogu toodang saab valmis nädala lõpuks. Seega on hageja kinni pidanud hageja ja kostja vahel kokku lepitud uutest tähtaegadest ning kostja väide, et hageja ei ole järginud lepingutest tulenevaid tähtaegasid, on põhjendamatu.
21.Kostja on ka leidnud, et hageja on lepingust taganenud, kuna hageja on 07.01.2022 kirjas (tlk 43-44) teatanud, et on müünud esemed kolmandatele isikutele. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja on materjale müünud ka kolmandale isikule, ei tähenda, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingust taganenud. Hageja on 20.09.2022 kohtuistungil selgitanud, et hageja on üritanud kaupa müüa, kuid see ei tähenda, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingust taganenud. Samuti on hageja kinnitanud, et kostja jaoks ettenähtud tooted on olemas ning kostja võib neile koheselt järele tulla (tlk 85 pöördel). Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et asjas ei ole esitatud tõendeid, millest ilmneks, et hageja on kostjaga sõlmitud lepingust taganenud.
22.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja viidatud tüüptingimused ei ole saanud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu osaks. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et üldtingimused oleksid olnud lepingute sõlmimisel kostjale kättesaadavad. Kohus märgib, et nähtuvalt lepingute nr 1622 ja nr 1675 sisust on kostja lepingute sõlmimisel allkirjastanud kinnituse, et müügilepingule kohaldatakse müügilepingu sõlmimise ajal kehtivaid hageja üldisi müügitingimusi, mis on leitavad aadressilt https://www.natural.ee/general-conditions-of-sale. Lepingutes on kinnitus, et üldtingimused moodustavad käesoleva müügilepingu lahutamatu osa. Ostja nõustub, et üldtingimused reguleerivad käesolevat müügilepingut ja kinnitab, et on üldtingimusi lugenud ja neist aru saanud ning tarnija ja ostja õigused ja kohustused on tasakaalus ja kajastavad kokkulepitud riskide jaotust. Pakkumisele ja müügile kohaldatavad kvaliteeditingimused on leitavad aadressilt https://natural.ee/generali-conditions-ofsale.
23.Kohus on seisukohal, et vastavat kinnitust allkirjastades on kostja kinnitanud, et ta on vastavate tingimustega tutvunud ning need on talle sobivad. Samuti on hageja tõendanud kodulehe andmete väljavõttega (tlk 65-66), et vastavad tingimused olid kostjaga lepingute sõlmimise ajal kostjale vabalt kättesaadavad. Seega juhul, kui kostja tegelikkuses kõnealuste tingimustega ei tutvunud, kuigi oli seda oma allkirjaga kinnitanud, on tegemist kostja enda poolt võetud riisikoga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastuväide on põhjendamatu ning hageja üldtingimused on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute osa.
24.Lepingute nr 1622 ja nr 1675 üldtingimuste punkti 9 kohaselt (tlk 12) kohustub ostja tellitud toodete eest tasuma müüja esitatava arve alusel. Maksetingimuseks on „ettemaks enne pealelaadimist“, kui hinnapakkumises pole märgitud teisiti. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et hageja on kostja tellitud tooted valmistanud, need kostja jaoks
valmis pannud ning esitanud kostjale arved vastavate toodete eest tasumiseks. Seega on hageja nõue kohtu hinnangul põhjendatud ning kuulub VÕS § 208 lg 1 alusel rahuldamisele, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista arve nr M1745 alusel 36 169,35 eurot, arve nr M1789 37 667,28 eurot ja arve nr M1790 alusel 38 020,82 eurot, kokku 111 857,45 eurot.
25.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
26.Müügilepingu üldtingimuste p-i 9 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,1% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagi esitamise, s.o 04.02.2022 seisuga nõuab hageja kostjalt viivist summas 11 955,35 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud alltoodud tabelis: Arve nr
Arve kuupäev
Arve tähtaeg
Arve summa
Viivis 0,1% päevas
Päevi üle tähtaja
M1745 M1789 M1790
02.09.2021 14.09.2021 14.09.2021
02.10.2021 14.10.2021 14.10.2021 Kokku
36 169,35 37 667,28 38 020,82 111 857,45
4159,48 3879,73 3916,14 11 955,35
27.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 04.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 11 955,35 eurot.
28.Täiendavalt taotleb hageja viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada ning TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised määraga 0,1% päevas põhivõlgnevuselt 111 857,45 eurot alates 05.02.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kui mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus. Võttes arvesse, et kohus on hageja viivisenõude juba rahuldanud summas 11 955,35 eurot, ei tohi täiendavad viivised ületada 99 902,1 eurot.
29.Kostja on esitanud taotluse otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks. TsMS § 445 lg 1 1. lause kohaselt võib kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse
täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Käesoleval juhul palub kostja, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et lugeda jõustunud lahend sundtäidetavaks kohtutäituri väljastatud akti alusel, millega on juriidilise faktina tuvastatud, et hageja on aadressil XXX kostja käsutusse andmiseks valmis pannud alljärgnevad tooted: pooltevahelise lepingu nr 1622 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x5700-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 49 210 m3, 7 pakki, 4900 tükki; pooltevahelise lepingu nr 1622 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x3600-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 51 248 m3, 8 pakki, 5180 tükki; pooltevahelise lepingu nr 1675 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x3900-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 51 729 m3, 8 pakki, 5334 tükki.
30.Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud. Nimelt ei ole hageja kostja taotlusele otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks vastu vaielnud ning samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist hageja õigusi kahjustava tingimusega, kuna hageja on 20.09.2022 kohtuistungil kinnitanud, et vaidlusalune kaup on hagejal kostjale üleandmiseks olemas. Seega määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt lugeda käesolev otsus jõustumisel sundtäidetavaks kohtutäituri väljastatud akti alusel, millega on juriidilise faktina tuvastatud, et hageja on aadressil XXX kostja käsutusse andmiseks valmis pannud alljärgnevad tooted: pooltevahelise lepingu nr 1622 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x5700-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 49 210 m3, 7 pakki, 4900 tükki; pooltevahelise lepingu nr 1622 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x3600-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 51 248 m3, 8 pakki, 5180 tükki; pooltevahelise lepingu nr 1675 esemeks olevad puitlauad tähistusega 14x121x3900-6000 WW AB STP_Softline1, koguses 51 729 m3, 8 pakki, 5334 tükki.
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 164 640,77 eurot. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.