Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
1180,63 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja: Jekaterina Morzova Kostja: J G (isikukood XXX )
G
vastu
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista J G aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja F F OÜ ja J G vahel 3. mail 2021 sõlmitud krediidilimiidi lepingust nr XX tulenev põhinõue 469,66 eurot, intressid 109,50 eurot, viivis 348,38 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot.
3.Mõista J G aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis alates 19. augustist 2023 kuni põhinõude 469,66 euro tasumiseni 47,50% tasumata nõudesummalt aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Mõista J G aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 460 eurot.
6.Mõista J G aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (460 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(4)
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid F F OÜ ja J G 3. mail 2021 krediidilimiidi lepingu nr XX, mille alusel sai kostja kasutada krediiti 500 euro ulatuses, intressimääraga 47,50% aastas. Krediidi kulukuse määraks oli 59,60% aastas ning krediidi kogukuluks 628,64 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidi 12 kuu jooksul võrdsetes osades. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles laenuandja lepingu üles. Laenuandja luges lepingu ülesöelduks alates 26. jaanuaril 2022 ja loovutas 15. veebruaril 2022 nõude kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja kohustust täitnud ei ole.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista F F OÜ ja J G vahel 3. mail 2021 sõlmitud krediidilimiidi lepingust nr XX tulenev põhinõue 469,66 eurot, intressid 109,50 eurot, viivised 348,38 eurot, sissenõudekulud 30 eurot, viivise põhinõudelt alates 19. augustist 2023 lugedes viivise määraks 47,50% aastas, kuid mitte rohkem kui põhinõue, menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
3.Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1.
4.Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtus ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 29. septembril 2023 TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 2(4)
6.Vastavalt TsMS § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
7.Kohus selgitab pooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
8.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja pensionikeskuse päringu alusel. Samuti kasutas laenuandja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit), kontrollis kostja olemasolevaid kohustusi, krediidiajalugu, kostja vanust, residentsust, dokumendi kehtivust ja ametlikke teadaandeid. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired ja ametlikud teadaanded. Kostja keskmine igakuine netopalk oli 900 eurot ja kohustused 250 eurot. Kogutud andmeid analüüsides leidis laenuandja, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot limiidiga 500 eurot.
10.Hageja on kohtule esitanud laenuandja analüüsi kokkuvõtte (dtl-d 54‒61). Kostja igakuiste kohustuste summa on küll hinnanguline, kuid kohus leiab, et arvestades kasutusele võetud laenusummat (500 eurot) on laenuandja laenusaaja maksevõimet piisavalt hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega võib lugeda, et laenuandja ei ole rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Lisaks võtab kohus arvesse seda, et kostja ole nõudele vastu vaielnud.
11.Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
12.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034, krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49, § 50 alusel.
13.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
Menetluskulud
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 3(4)
15.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga).
16.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teiselt poolelt hageja õigusabikulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu suurus 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks 3,5 tundi. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 1,5 tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 460 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga 180 eurot.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.