12. detsember 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-132750
Tsiviilasi / hagi ese
TF Bank AB (publ.) hagiavaldus I Li (L) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
4372,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu, registrikood 14304235, aadress Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn) Lepingulised esindajad S R, B T ja K U
Kostja
I L (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 25.11.2025.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) eurot 97 (üheksakümmend seitse) senti.
3.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) eurot 97 (üheksakümmend seitse) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumise tähtpäevaga 10.01.2026.a (kümnendal jaanuaril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal).
5.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.01.2026.a (üheteistkümnendast jaanuarist kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
6.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti
tasumise tähtpäevaga 10.02.2026.a (kümnendal veebruaril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal).
7.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.02.2026.a (üheteistkümnendast veebruarist kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
8.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumise tähtpäevaga 10.03.2026.a (kümnendal märtsil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal).
9.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.03.2026.a (üheteistkümnendast märtsist kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
10.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumise tähtpäevaga 10.04.2026.a (kümnendal aprillil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal).
11.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.04.2026.a (üheteistkümnendast aprillist kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
12.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumise tähtpäevaga 10.05.2026.a (kümnendal mail kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal).
13.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.05.2026.a (üheteistkümnendast maist kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
14.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumise tähtpäevaga 10.06.2026.a (kümnendal juunil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal).
15.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.06.2026.a (üheteistkümnendast juunist kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
16.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumise tähtpäevaga 10.07.2026.a (kümnendal juulil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal).
17.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.07.2026.a (üheteistkümnendast juulist kahe tuhande kahekümne kuuendal 2 (8)
aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
18.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumise tähtpäevaga 10.08.2026.a (kümnendal augustil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal).
19.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.08.2026.a (üheteistkümnendast augustist kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
20.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumise tähtpäevaga 10.09.2026.a (kümnendal septembril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal).
21.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot 6 (kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.09.2026.a (üheteistkümnendast septembrist kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
22.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks 53 (viiskümmend kolm) eurot 18 (kaheksateist) senti tasumise tähtpäevaga 10.10.2026.a (kümnendal oktoobril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal).
23.Välja mõista I Lilt (L, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 556158-1041) kasuks viivis põhinõude 53 (viiskümmend kolm) eurot 18 (kaheksateist) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.10.2026.a (üheteistkümnendast oktoobrist kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
24.Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registreerimisnumber 5561581041) hagiavaldus I Li (L, isikukood xxx) vastu krediidi 903,87 eurot tagastamise ja intressi 229,10 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, viivise 576,46 eurot ja sissenõudmiskulude 50 eurot tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
26.Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 3 (8)
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
3.Kohtuistung toimus 25.11.2025. Kostjale toimetati kohtukutse isiklikult kätte 14.10.2025 Saksa õiguse kohaselt. Kohtukutses selgitati istungile ilmumata jätmise tagajärgi. Kostja istungile ei ilmunud. Kohus lahendab arvestades lihtsustatud menetlusreegleid hagiavalduse sisuliselt.
4.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 06.09.2021 järelmaksulepingu xxx, mille alusel sai kostja krediiti 669 eurot kauba järelmaksuga ostmiseks, 25.11.2021 järelmaksulepingu xxx, mille alusel sai kostja krediiti 699 eurot kauba järelmaksuga ostmiseks, 01.02.2022 järelmaksulepingu xxx, mille alusel sai kostja krediiti 1179 eurot kauba järelmaksuga ostmiseks. Kohus on seisukohal, et lepingute sõlmimine on tõendatud lepingudokumentidega (dtl-d 139-156). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et järelmaksulepingutest tuleneva krediidi refinantseerimiseks sõlmisid hageja ja kostja 21.10.2022 refinantseerimislaenulepingu, mille alusel anti kostjale krediiti 2747,86 eurot, mille alusel loeti täidetuks järelmaksulepingutest tulenevad nõuded. Kohus on seisukohal, et lepingu sõlmimine on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 27-34).
5.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingud on VÕS § 402 lg 1 mõistes tarbijakrediidilepinguteks.
6.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 2 406 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 221-13098/50, p-d 14-15). Kohus on seisukohal, et lepingus ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehtedel märgitud krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja oli seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.
7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). VÕS § 403 4 lg 1 4 (8)
kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18). VÕS § 403 4 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse 5 (8)
riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C 755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C 449/13, p 35). Hageja on avaldanud, et järelmaksulepingute ja refinantseerimiseks sõlmitud lepingu sõlmimisel ei küsitud kostjalt tema pangakonto väljavõtteid. Kohtu hinnangul on vähim, mida krediidiandja saab tarbija varalise seisundi kohta teabe saamiseks teha, küsida tarbija pangakonto väljavõtet. Väljavõttest nähtuvad üldjuhul tarbija regulaarsed sissetulekud, väljaminekud, sh kohustuste olemasolu ja täitmine võimalike teiste krediidiandjate ees. Kohus on seisukohal, et kostjalt tema pangakonto väljavõtte küsimata jätmisega on krediidiandja rikkunud kohustust omandada teave kostja varalise seisundi kohta. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).
8.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja on saanud 06.09.2021 järelmaksulepingu xxx, 25.11.2021 järelmaksulepingu xxx ja 01.02.2022 järelmaksulepingu xxx alusel krediidina kokku 2547 eurot. Hageja on avaldanud, et kostja on teinud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks tagasimakseid summas 723,31 eurot. Hageja tõi välja, et kostja jättis tasumata 10.11.2022, 10.12.2022, 10.01.2023, 10.02.2023 osamaksed. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 08.02.2023, milles anti kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg. Hageja ütles lepingu üles 23.02.2023. Vastutustundliku 6 (8)
laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja laenuhaldustasu ning on kohustatud tasuma intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kostja tasutud 723,31 euro arvel olid 10.11.2022, 10.12.2022, .10.01.2023 ja 10.02.2023 osamaksete summad täidetud ning kostja ei olnud viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise hoiatuse saamise ajal. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.
9.Lepingujärgse esimese osamakse tegemise tähtpäev oli 10.11.2022 ja viimase osamakse tähtpäev on 10.10.2026, mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.
10.Hageja esitas kohtule ümberarvutuse, mille kohaselt on graafikujärgse osamakse suurus 53,06 eurot kuus (v.a viimane 10.10.2026 osamakse, mille suurus on 53,18 eurot), milline summa ei sisalda intressi ega muid kulusid (dtl-d 134-135). Ümberarvutus on toimetatud kätte kostjale kohtu poolt ning on seega tarbijale teatavaks tehtud. Hageja on lugenud 10.11.2022 kuni 10.11.2023 osamaksed täielikult ja 10.12.2023 osamakse 33,53 euro ulatuses kostja tasutud 723,31 euro arvelt makstuks. 10.12.2023 osamakse on tasumata 19,53 euro ulatuses ning alates 10.01.2024 on osamaksed tervikuna tasumata.
11.Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole hagejale makseid teinud pika aja jooksul ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.
12.Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud 10.12.2023 osamakse 19,53 euro ulatuses ning 10.01.2024 kuni 10.12.2025 osamaksed (24 osamakset) summas 1273,44 eurot (24x53,06=1273,44). Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõutavaks muutunud laenusumma tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1292,97 eurot (19,53+1273,44=1292,97).
13.Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed, mis ei ole 12.12.2025 sissenõutavaks muutunud, on järgmised: 10.01.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.02.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.03.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.04.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.05.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.06.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.07.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.08.2026 osamakse summas 53,06 eurot, 10.09.2026 osamakse summas 53,06 eurot ja 10.10.2026 osamakse summas 53,18 eurot. Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt 530,72 eurot) eeltoodud graafiku järgi.
14.Hageja on esitanud kostja vastu TsMS § 367 alusel viivise protsendina tasumise nõude. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist määraga 29,9% aastas, mis on võrdne lepingus kokkulepitud intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr ning lepinguga kokkulepitud intressimäär ei kohaldu (VÕS § 403 4 lg 7). VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei saa tarbijalt nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrast kõrgemas ulatuses. Eeltoodut arvestades on välistatud lepinguga kokkulepitud intressimäära pooltevahelisele võlasuhtele kohaldamine VÕS § 113 lg 1 lause 3 alusel, sest sellisel juhul ületab viivisemäär pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvat intressimäära. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning mõistab sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses välja alates kohtuotsuse jõustumisest ning lisaks viivise osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alates otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutumata osamaksetelt.
15.Hageja sissenõudmiskulude nõue kokku 50 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülaltoodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu 7 (8)
sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.
16.Hageja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 2727,56 eurot, kuid kohus rahuldas hageja põhinõude 1823,69 euro ulatuses (1292,97+530,72=1823,69). Seega jääb hageja põhinõue rahuldamata 903,87 euro ulatuses (2727,56-1823,69=903,87). Hageja intressinõue 229,10 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses, laenuhaldustasu nõue 23,60 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses, viivisenõue 576,46 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses ja sissenõudmiskulude nõue kokku 50 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses.
17.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind oli 4372,26 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 2042,53 eurot (põhinõue 1823,69 eurot + põhinõudelt ühe aasta eest arvestatud viivis 218,84 eurot hagi esitamise aja järgses VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses). Kohus rahuldas hagiavalduse ligikaudu pooles ulatuses, mistõttu on põhjendatud kummagi poole menetluskulu jätmine tema enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.