Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-23-132750 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 08.11.2023 Harju Maakohtule W.B (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2727,56 eurot, intressivõlgnevuse 229,10 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 576,46 eurot ning täiendava viivise 29,90% põhivõlalt 2727,56 eurolt aastas alates 09.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.10.2022 tarbijakrediidilepingu nr 712840782, mille alusel sai kostja laenu 2747,86 eurot. Lepingus lepiti intressimäärana kokku 29,90%. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena 48 kuu jooksul. Kuna kostja oli tasumisega võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, siis ütles hageja 23.02.2023 lepingu üles. Kostjalt on laekunud põhiosa katteks 20,03 eurot. Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 2727,56 eurot. Lepingust tulenev intressivõlgnevus on 229,10 eurot. Kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma laenuhaldustasu 5,90 eurot kuus. Kostjal on laenuhaldustasu võlgnevus 23,60 eurot. Hageja arvestas viivist põhivõlalt 2727,56 eurolt perioodi 24.02.2023 – 08.11.2023 eest määraga 29,90% aastas kokku 576,46 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.01.2024. Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 07.06.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
3.1.Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 21.10.2022 refinantseerimislaenulepingu, mille kohaselt refinantseeritakse kostja olemasolevad laenukohustused 411,71 eurot, 826,03 eurot ja 1510,12 eurot, kokku 2747,86 eurot selliselt, et kostja tasub 2747,86 eurot igakuiste osamaksetena 48 kuu jooksul, osamakse ligikaudne suurus on 98,78 eurot kuus ning osamakse maksetähtajaks on iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Krediidikulukuse määr oli 39,31% aastas ning intressimäär oli 29,90%. Lepingu alusel kostja arveldusarvele raha ei kantud.
3.2.Kuna kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta, siis kontrollis kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr 39,31% aastas vastas tegelikkusele ning ei ületanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 järgset piirmäära.
2-23-132750
3.3.Kohus andis hagejale 29.02.2024 võimaluse täpsustada haginõuet, esitada uus võlaarvestus kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga ja täpsustada, kas krediidivõimelisuse hindamiseks küsiti ka kostja konto väljavõtet ning juhul, kui küsiti, siis kostja kontoväljavõtte ka kohtule esitada hiljemalt 21.03.2024. Ühtlasi selgitas kohus hagejale, et juhul kui ümberarvestust ei esitata, kuid kohus asub asja lahendamisel seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, jääb hagi tervikuna rahuldamata. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud uut võlaarvestust.
3.4.Kohus asus seisukohale, et hageja rikkus 21.10.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esile toodud teabe kogumise tuvastatud viis ja ulatus ei olnud piisav.
3.5.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei olnud hageja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hageja ei esitanud ka VÕS § 403 4 lg-ga 7 järgset võlaarvestust, ei olnud hageja nõuded selged ja hagi jäi rahuldamata.
3.6.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitamisele kuulunud menetluskulud puudusid. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, anda hagejale tähtaeg 29.02.2024 kohtunõudele vastamiseks ning jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.
4.1.Hageja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse- ja menetlusõiguse norme, mis mõjutas oluliselt lahendit. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-eid 1 ja 3 ning kohtuotsus on menetlusosalistele üllatuslik.
4.2.Maakohtu 29.02.2024 määrust ei toimetatud pooltele kätte, vaid tehti e-toimikus nähtavaks. Hageja avas 29.02.2024 määruse alles pärast kohtuotsuse tegemist, s.o 03.07.2024. Hagejal ei olnud võimalik 29.02.2024 määrusega oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.
4.3.29.02.2024 määrust ei olnud põhjendatud saata e-posti aadressile, mida hageja ega tema esindaja praeguses asjas kohtule ei avaldanud. Hageja märkis hagis ja esitatud menetlusdokumentides menetlusposti aadressina XXX. Hagejale ei nähtunud, et nimetatud eposti aadressile oleks tulnud teateid tähtaja määramisest või dokumendi nähtavaks tegemisest. Maakohus edastas teate hageja esindaja isiklikule e-posti aadressile [email protected]. Kuivõrd hageja märkis menetlusposti aadressiks XXX, kuid kohus edastas menetlusteate hageja esindaja isiklikule e-posti aadressile [email protected], siis ei saanud lugeda menetlusteadet kohtu poolt nõuetekohaselt edastatuks.
4.4.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi ebaõigesti rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.
2-23-132750
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 646, § 656 lg 1 p 1 ja p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Käesolev asi on lihtmenetluse asi. TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Praeguses asjas palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2727,56 eurot, intressi 229,10 eurot, haldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 576,46 eurot ja lisanduva viivise. Seega ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul, kuigi maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks, leiab kolleegium, et maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse.
7.Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et sõltumata hageja konkreetsetest väidetest tuleb maakohtu otsus tühistada seetõttu, et maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja eelmenetluse ülesannete täitmise kohustust (TsMS § 656 lg 1 p 1 ning § 392 lg 1 p-d 1–4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Eeltoodud rikkumised on olulised menetlusõiguse normi rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja rikkus kostjaga laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega täpsustanud haginõuet kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Seejuures viitas maakohus otsuses 29.02.2024 määrusele, millega ta andis hagejale hagi täienduste esitamiseks tähtaja 21.03.2024 (dtl 70–72). Hageja selgitas apellatsioonkaebuses, et sai Harju Maakohtu 29.02.2024 määrusest teadlikuks 03.07.2024, st alles pärast maakohtu 07.06.2024 otsuse tegemist. Hageja väitel ei toimetatud 29.02.2024 määrust talle kätte – see tehti e-toimikus küll nähtavaks, kuid kui selle kohta saadeti teavitus, siis mitte hageja lepingulise esindaja e-postiaadressile XXX, mis oli hageja poolt kohtule avaldatud.
10.Ringkonnakohus tuvastab, et kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt on käesolevas tsiviilasjas maakohtu 29.02.2024 määrus, s.o dokument nr 11J, hagejale nähtavaks tehtud alates 29.02.2024. Ringkonnakohus tuvastas päringuga e-toimiku haldurile, et teade
2-23-132750 29.02.2024 kohtumääruse nähtavaks tegemise kohta saadeti kahele meiliaadressile CCC ning [email protected] (dtl 104–105), st mitte hageja enda poolt kohtule avaldatud aadressile XXX. Samad asjaolud nähtuvad ka apellatsioonkaebusele lisatud e-toimiku teatest (dtl 85). Hageja oli hagiavalduses märkinud oma esindaja e-postiaadressiks XXX (dtl 18) ning ka maakohus ise suhtles hagejaga selle e-postiaadressi kaudu, kui saatis 10.11.2023 e-kirja sellele aadressile (dtl 52). 24.11.2023 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses on maakohus samuti märkinud hageja lepingulise esindaja kontaktaadressina XXX (dtl 60).
11.Kuigi maakohus ei pidanud 29.02.2024 määrust TsMS § 306 lg 5 kohaselt kätte toimetama, tuleks ringkonnakohtu hinnangul määruse, millega kohus täidab selgitamiskohustust ja annab menetlusosalistele tähtaja oma avalduste täiendamiseks ja tõendite esitamiseks, edastamiseks valida siiski selline viis, mis tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada määruses viidatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks määratud tähtajast. Eelnev on oluline seetõttu, et kui määrusele vastamata jätmise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata, on sellel hagejale kahjulikud tagajärjed, kuna ta ei saa hagiga sama eseme kohta samal alusel sama isiku vastu enam kohtusse pöörduda (TsMS § 371 lg 1 p 4) (vt nt TlnRnKm 13.09.2021, 2-21- 109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-225688, p 9). Kuna käesolevas asjas kasutas kohus menetlusdokumendi kohta teate edastamiseks muid kontaktandmeid kui need, mille menetlusosaline ise kohtule avaldas, siis oleks kohus pidanud tegema vähemalt kindlaks selle, kas hageja on saanud määruse kätte. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevatele e-postiaadressile, ei saanud kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõudis. Selliselt saadetud teavituse saaks ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud (vt nt TlnRnKm 13.09.2021, 2-21- 109802; TlnRnKm 01.03.2017, 2-1618128, p-d 31–32). Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Ringkonnakohus leiab, et tegemata kindlaks, kas hageja on kohtumääruse kätte saanud ja saanud reaalselt võimaluse hagi täpsustada ja tõendeid esitada, ei oleks maakohus saanud tugineda otsuse tegemisel sellele, et hageja ei vastanud kohtu 29.02.2024 määrusele.
12.Arvestades, et maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid, hagejal ei ole olnud võimalust oma hagiavaldust täpsustada ja kohtunõudele vastata, kuna kohus ei ole taganud õigusliku ärakuulamise põhimõtte täitmist, ning seega ei ole ka kostja saanud täpsustatud hagile vastata, ei oleks ringkonnakohtul võimalik ise asja sisuliselt lahendada. Seda ka seetõttu, et apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Seega on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
13.Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1, RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11). Ringkonnakohus võtab hageja apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid toimikusse, kuid hinnangu peab neile andma maakohus asja uuel läbivaatamisel.
2-23-132750
14.Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.