X hagi Y, Q ja W vastu kahju hüvitamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.07.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus Y ja W apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebuse hind 21 840 eurot Y kaebus 4256 eurot ja W kaebus 3716 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja 1 Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 2 Q (isikukood XXXXXXXXXX) Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja Merike Roosileht Kostja 3 W (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate 1, 2 ja 3 lepinguline esindaja Andreas Lunden
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata Y, Q ja W poolt 13.09.2022 ja 29.09.2023 esitatud tõendid ja X poolt 18.05.2023 esitatud tõend.
2.Tühistada Harju Maakohtu 15.07.2022 otsus osas, millega maakohus jaotas W vastu esitatud hagiga seonduvad menetluskulud ja jätta W vastu esitatud hagiga seonduvad maakohtu menetluskulud W kanda. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 15.07.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
5.Jätta Y ja W apellatsiooniastme menetluskulud nende enda kanda. Q apellatsiooniastme menetluskulud jätta X kanda. X apellatsiooniastme menetluskuludest jätta 5% W kanda ja ülejäänud X enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 06.02.2021 Harju Maakohtule Y (kostja 1), Q (kostja 2) ja W (kostja 3) vastu hagi kahju hüvitamiseks ja ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldati 21.09.2020 kl 20.00 Kanal 2 eetris Kuuuurija saate 50-s episood. Episoodi üheks teemaks oli juhtum Kakumäe elurajooni nn suuremat sorti kodusõjast, kus kaks vanemat inimest (kostjad 1 ja 2) elavad suures majas väidetavalt elektri ja veeta ning väidavad, et nende väimees (hageja) jätab nad „maa ja taeva“ vahele.
3.Hageja hinnangul avaldasid kostjad nimetatud Kuuuurija episoodis hageja aadressil ebaõigeid ja hageja au teotavaid väiteid. Kostja 1 avaldas hageja kohta, et hageja viskas teda tangidega, hageja läks kostjale 2 kallale ja lõi teda, hageja ei esita kostjatele arveid ja võttis kostjatelt ära interneti, hageja on valetaja ning on raputanud kostjat 1. Kostja 2 avaldas hageja kohta, et hageja lõi teda vastu põske. Kostja 3 avaldas hageja kohta „Nihuke pasakott on, teiste vara röövib“.
4.Hageja hinnangul ei saanud kostjatel hageja kohta ebaõigete ja tema au teotavate väidete avaldamisel olla muud eesmärki kui hageja inimväärikuse alandamine ja solvamine. Kostja põhjustas hagejale sellega mittevaralist kahju – kui hageja avastas, et kostjad olid hageja kohta sellised väited avaldanud, hakkas hagejal ääretult halb, see rikkus täielikult hageja meeleolu ning tekitas hagejas sügava depressiooni (kahjustas sisuliselt hageja vaimset tervist). Kostjate avaldatu pärast ei räägi isegi naabrid enam hagejaga (ei ütle talle teregi) ning töölgi suhtutakse hagejasse kostjate öeldu pärast halvasti.
5.Hageja palus:
5.1.Mõista igalt kostjalt (eraldiseisvalt) hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning mõista kostjatelt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise (põhinõude) pealt välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
2-21-1904
5.2.Kohustada kostjat 1 avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest enda kulul telekanali Kanal 2 eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates X kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /X/ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ No mehele /Q/ läks üks kord kallale ja lõi teda“ „Ta /X/ ei esitatud meile ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /X/ hüppas välja ja lihtsalt küsis /Qlt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ „Ega ta /X/ on mind siin raputanud kah“ „Ta /X/ on supervaletaja ju“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“
5.3.Alternatiivselt p-le 5.2 – kohustada kostjat 1 avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest enda kulul telekanali Kanal 2 eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates X kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /X/ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ No mehele /Q/ läks üks kord kallale ja lõi teda“ „Ta /X/ ei esitatud meile ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /X/ hüppas välja ja lihtsalt küsis /Qlt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ „Ega ta /X/ on mind siin raputanud kah“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“
5.4.Kohustada kostjat 2 avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest enda kulul telekanali Kanal 2 eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates X kohta järgmise ebaõige faktiväite: „X lõi mind vastu vasakut põske“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“
5.5.Kohustada kostjat 3 avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest enda kulul telekanali Kanal 2 eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates X kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/X on/ nihuke pasakott, teiste vara röövib“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“
5.6.Alternatiivselt p-le 5.5 (s.o, kui kohus leiab, et p-s 5.5 esitatud nõuet pole võimalik ükskõik missugusel põhjusel rahuldada) – kohustada kostjat 3 avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates X kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/X röövib/ teiste vara“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“ Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu.
7.Hagi on alusetu ja tõendamata. Kostjate avaldatud väited vastavad tõele ja on õiged. Kahju tekkimises on hageja ise süüdi, sest tingis oma provokatiivse käitumisega hagejate vajaduse pöörduda Kuuuurija poole. Kuuuurija saatest nähtub video, kus hageja on agressiivne kostja 3 suhtes.
2-21-1904
8.Tangidega viskamine on tõendatud avaldusega politseisse ja kriminaalmenetluse alustamata jätmisega. Kui kostja 1 soovis minna oma veenäitu vaatama (veemõõtja asub hageja poolel), tuli hageja talle koridoris vastu ja sundis ta jõuga lahkuma, raputades teda õlgadest. Valetamine on tõendatud kostja mustamisega koera varguse kohta Facebookis ning valetamine, et kostjate vanematel pole mingit korterit olnud (seda kuulis pealt ka sotsiaaltöötaja) ja hageja sai XXX asuva poolelioleva maja isalt kingituseks. XXX maja ehitus algas kostja 3 korterimüügist saadud rahadega. Enne seda asus krundil üks kolmnurkse kujuga mõne ruutmeetri suurune suveonn. Kostjad 1 ja 2 müüsid oma Mustamäel asuva korteri ja saadud raha eest ehitasid välja XXX asuva garaažipealse eluruumi. Hageja valetas, et hageja ei ole kostjat 2 löönud. Kostja 2 löömine on tõendatud kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, tervisekaardiga ning tsiviilasjaga nr 2-20-5686, kostja 2 hagi hageja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kuuuurija saates tunnistab hageja, et lõi kostjat 2. Pasakotiks nimetab kostja 3 hagejat seetõttu, et hageja kasutab kostjaid 1 ja 2 ära kostja 3 mõjutamiseks, mis tuleb välja ka kirjavahetusest. Kõik sellepärast, et hageja kaotas kostjale 3 kohtus vaidluses lapse hooldusõiguse üle.
9.Käesolev hagiavaldus on esitatud vastusena sellele, et kostjad esitasid 23.10.2020 hageja vastu hagi alusetu rikastumise nõudes ja hagi mittevaralise kahju nõudes. Hageja ei ole mingit kahju saanud, vaid mõtleb välja lugusid, kuidas kostjatele kätte maksta ja raiskab laenatud vara menetluskulude kandmiseks. Lisatud tõendid on piisavad tõendamaks, et hageja tegi ise kõik, et kostjad pöörduksid Kuuuurija saatesse ning räägiksid avalikkusele oma probleemist. Seega on tegu hageja käitumisega, mis tingis saates esitatud väidete avalikustamise, kusjuures väited ise ei ole valed.
10.23.05.2022 toimunud kohtuistungil vabandas kostja 3 hageja ees enda sõnakasutuse pärast. Maakohtu otsus
11.Maakohus rahuldas 15.07.2022 otsusega osaliselt hagi kostja 1 ja kostja 3 vastu esitatud nõuete osas ning jättis kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldamata. • Maakohus kohustas kostjat 1 avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates X kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /X/ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Ega ta /X/ on mind siin raputanud kah“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“ • Maakohus kohustas kostjat 3 avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates X kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/X röövib/ teiste vara“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“ • Maakohus mõistis hageja kasuks välja hüvitise mittevaralise kahju eest kostjalt 1 700 eurot ja viivise ning kostjalt 3 200 eurot ja viivise. • Menetluskulud kostja 2 vastu esitatud nõuete osas jättis maakohus hageja kanda ning kostjate 1 ja 3 vastu esitatud nõuete osas poolte endi kanda.
12.Vaidlus puudus, et kostjad avaldasid 21.09.2020 kl 20.00 Kanal 2 eetris Kuuuurija saate 50-s episoodis hageja kohta väiteid. Seega on kostjad avaldajad.
2-21-1904
13.Kostja 1 avaldatud väited, et hageja viskas kostjat 1 tangidega, hageja läks kostjale 2 kallale ja lõi teda, hageja ei esitanud ühtegi arvet, hageja võttis kostjatelt ära interneti ja hageja raputas kostjat 1, on faktiväited. Kõik avaldatud väited on hagejat negatiivselt kajastavad. Väide, et hageja on supervaletaja, on väärtushinnang.
13.1.Kostja 1 ei ole tõendanud tangidega viskamist ja tegemist on ebaõige väitega. Maakohus ei nõustunud, et tangidega viskamine on tõendatud avalduse esitamisega politseile ja kriminaalmenetluse alustamata jätmisega. 10.05.2020 avalduse näol on tegemist dokumentaalse tõendiga, kuid nimetatud tõend ei tõenda tangidega viskamist. Nimetatud tõend tõendab avalduse politseile esitamist. Tõenditest nähtuvalt ei saanud kostja 1 tangidega pihta.
13.2.Väide, et „Hageja läks kostjale 2 kallale ja lõi teda“, leidis tõendamist. Seda, et hageja lõi kostjat 2, on tõendatud Kuuuurija saatelõiguga, kus hageja tunnistab kostja 2 löömist. Hageja avaldas saates “Mina ei ole löönud, ma lõin sellepärast, et ta kurat /kostja 2/, eemale läheks” (Kuuuurija saate salvestis 14.28). Õigeks tuleb pidada kogu väidet, kuna ei saa lüüa ilma kallale minemata. Samuti on õige väide, et „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta hüppas välja ja lihtsalt, et „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“. Nimetatud väide kinnitab sama löömise episoodi.
13.3.Interneti väljavõtmise väide on ebaõige. Kostja 1 ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et hageja võttis kostjatel interneti ära.
13.4.Väide „Ta /X/ ei esitatud meile ühtegi arvet / on õige. Kostja 1 on kohtule esitatud ekirjavahetusega hageja ja kostja 3 vahel tõendanud, et hageja ei esitanud kostjatele arveid. 05.05.2020 kirjutas kostja 3 ja palus saata kostjatele arved alates 01.01.2019, kuna kostjad soovivad need saata raamatupidajale, et see saaks arvestada välja kostja 1 ja kostja 2 võlgnevuse hagejale. Samuti soovis kostja 3 pilti veenäitudega, et ausalt oma tarbitud vee eest maksta. Hageja ei vaidlustanud kostja 1 väidet arvete mitteesitamise osas.
13.5.Väide raputamise kohta on ebaõige. Kostja 1 selgitas, et kui kostja 1 soovis minna oma veenäitu vaatama (veemõõtja asub hageja poolel), tuli hageja talle koridoris vastu ja sundis ta jõuga lahkuma, raputades teda õlgadest. Kostja 1 selgitus ei tõenda raputamist.
13.6.Hinnang „supervaletaja“ on õigusvastane, kuna tõendatud on üksnes see, et hageja valetas selle kohta, et ta ei ole kostjat 2 löönud. Nimetatu ei anna aga alust anda hageja kohta hinnangut „supervaletaja“. Tegemist on negatiivse hinnanguga. Mõistlik inimene saab avaldatust aru, et hageja valetabki kogu aeg. Kostja 1 suutis kohtu ette tuua ja tõendada üksnes ühe väite valetamise kohta.
14.Kostja 2 avaldatud väide, et hageja lõi teda, on faktiväide. Maakohus tuvastas, et hageja lõi kostjat 2 ja seega on tegemist õige faktiväitega, täidetud ei ole objektiivne teokoosseis ja ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.
15.Kostja 3 avaldatud väide „Nihuke pasakott on, teiste vara röövib“ on liitväide, mis koosneb kahest osaväitest: (I) osaväide, et hageja võtab ära teiste isikute vara ehk röövib, ning (II), et hageja on pasakott. Vara röövimist on võimalik kontrollida, seega on tegemist faktiväitega. Sõna pasakott on kostja 3 subjektiivne hinnang hagejale ja seega väärtushinnang.
15.1.Väide „teiste vara röövib“ on ebaõige faktiväide. Kostja 3 ei tõendanud väite õigsust. Kostja 3 ei esitanud asjade ja korterite röövimise kohta ühtegi tõendit. Vara röövimist ei tõenda ka kirjavahetus asjade tagasisaamiseks, nõudekiri ega kirjavahetus elektri äravõtmise ja arvete
2-21-1904 kohta. Kostja 3 ei tõendanud, et asjad, mida tagasi nõutakse, ei ole hageja omad ja kuuluvad kostjatele. Kostjad ei esitanud asjade omandiõiguse tõendamiseks ühtegi tõendit.
15.2.Kuigi kostja 3 avaldatud „pasakott“ oli hageja suhtes negatiivne ja solvav, ei olnud kostja 3 väljendusviis ebasünnis, vulgaarne või hageja suhtes vaenu õhutav. Tegemist on negatiivse väitega, kuid väide ei ole antud kontekstis au teotav, kuna „Kuuuurija“ saatelõigust ja poolte poolt kohtule esitatust nähtuvalt on poolte suhted väga halvad ja teravad.
16.Maakohus tuvastas, et ebaõigete faktiväidete avaldamine on hageja õiguste rikkumine ning kostjad 1 ja 3 ei tõendanud, et väite avaldamised olid õiguspärased. Eeltoodust tulenevalt rikkusid kostja 1 ja 3 hageja isiklikke õigusi ning õigusvastasust välistavad asjaolud kostja suhtes puuduvad.
17.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostjad 1 ja 3 oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. Kostjad 1 ja 3 on käitunud hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisel vähemalt hooletult. Kohtu hinnangul ei ole kostjad 1 ja 3 tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav. Seega vastutavad kostjad 1 ja 3 hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.
18.Kahjuhüvitise suuruse osas leidis maakohus, et hagejale ei saanud tekkida raskeid hingelisi kannatusi, kuna tegemist on kahepoolse konfliktiga ning hageja oli kostjate suhtes negatiivselt meelestatud. Mittevaralise kahju hüvitise suurus peab olema vastavuses isikule põhjustatud kannatuste raskusega. Kohus arvestas hüvitise väljamõistmisel sellega, et kostjad 1 ja 3 avaldasid faktiväited avalikkusele telesaates Kuuuurija. Samuti tuleb arvestada sellega, et kostja 1 on pensionär. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest asus maakohus seisukohale, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine kostja 1 osas 700 euro ja kostja 3 osas 200 euro ulatuses. Kohus arvestas kostjalt 1 hüvitise väljamõistmisel iga valeväite (3 valeväidet) eest 200 eurot ja supervaletaja avaldamise eest 100 eurot.
19.Kuivõrd maakohus tuvastas mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamisel millised faktiväited olid ebaõiged, rahuldas kohus kostja 1 ja kostja 3 vastu esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise alternatiivnõuded osaliselt. Hageja nõuete esimene nõue hõlmab endas lisaks teises alternatiivis kajastatule ka väidet, mille osas kohus leidis, et tegemist on väärtushinnanguga. Väärtushinnanguid ei saa ümber lükata, mistõttu pole võimalik rahuldada esimest nõuet.
20.Kostja 3 on rikkunud ebaõige faktiväite avaldamisega vara röövimise kohta hageja isikuõigusi. Kohus tuvastas, et „pasakott“ on väärtushinnang ja seda ümber lükata ei saa. Kostjate 1 ja 3 apellatsioonkaebus
21.Kostjad 1 ja 3 esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi nimetatud osas rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad 1 ja 3 jätta hageja kanda.
22.Otsuse põhjendustest ei nähtu, millisele õiguslikule alusele ja tõenditele tuginedes otsustas maakohus hagi osaliselt rahuldada. Põhjendustest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes asus
2-21-1904 maakohus seisukohale, et kostja 1 ja 3 on teotanud hageja au ja seega tekitanud hagejale mittevaralise kahju isikuõiguste rikkumisega.
23.Hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud hagis kirjeldatud mittevaraline kahju. Kõik hageja väited naabritega suhtlemise kohta, hagejasse suhtumise kohta tema töökohas ja vaimse tervise kohta on paljasõnalised. Kahju hüvitise määramisel ei ole arvestatud kostja 1 majandusliku olukorraga. Maakohus ei arvestanud hageja enda osa kahju tekkimises.
24.Maakohus rikkus tõendite hindamise kohustust. Tõendid on jäetud kogumis hindamata. Osade faktiväidete õigsust saab eeldada tulenevalt üldisest elukogemusest. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud kostjate 03.03.2021 esitatud tõendeid.
25.Maakohus ei ole põhjendanud põhjuslikku seost ebaõigete andmete avaldamise ja mittevaralise kahju vahel.
26.Maakohus on hinnanud igat väidet eraldi, kuid mitte kogu asja kogumis. Kindlaks on tehtud, et poolte vahel on halvad suhted, pooleli on mitmeid kohtuvaidlusi ja arvestades hageja käitumist, oli kostjatel alus selliseid väiteid esitada. Hageja apellatsioonkaebus
27.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldamata jäeti ja menetluskulude jaotuse osas, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada.
28.Maakohus eksis tõendite hindamisel. Maakohus ei arvestanud löömise väite hindamisel kontekstiga. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ei löönud kostjat 2 niisama ja pahatahtlikult (sisuliselt ei rünnanud kostjat 2, nagu kostjad 1 ja 2 seda esitanud), vaid tegutses hädakaitses.
29.Maakohus ei arvestanud kontekstiga ka arvete mitteesitamise väite hindamisel. Üksnes kostja 3 palve edastada arveid ei tõenda, et hageja pole arveid esitanud või et hagejal oleks arvete esitamise kohustus. Kostja 1 oleks pidanud tõendama, et hageja ei esitanud interneti arvet ja siis võttis selle ära. Kostja 1 pole seda tõendanud ja kohus tuvastas, et väide interneti äravõtmise kohta ei vasta tõele.
30.Tõendite ebaõigesti hindamine tõi kaasa materiaalõiguse valesti kohaldamise. Maakohus ei arvestanud VÕS § 1047 lg-st 2 tuleneva tõendamiskoormusega ning asus seisukohale, et kostja väited on tõesed ilma, et kostjad 1 ja 2 oleks seda tõendanud. Maakohus jättis seejuures arvestamata kontekstiga. Kostjad 1 ja 2 oleksid pidanud tõendama, et nende avaldatud väited vastavad tõele nende avaldatud kontekstis. Seda nad ei teinud. Kostjatel 1 ja 2 puudus õigus halvustada hagejat üleriigilises meedias olukorras, kus kostjatele 1 ja 2 oli teada, et nende väited on ebaõiged või on oluliselt moonutatud – oluline on vaid see, et kostjate 1 ja 2 kirjeldatud olukord ei võrdu tegelikult toimunuga.
31.Maakohtu määratud mittevaralise kahju hüvitised ei ole kooskõlas hagejale tekitatud kahjuga. Maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse normi, kui leidis, et kostjate 1 ja 3 vastu suunatud nõuete puhul on tegemist osalise rahuldamisega ning selles osas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Sisuliselt rahuldas maakohus hageja nõuded kostja 1 suhtes 70–75% ulatuses ja kostja 3 suhtes 100% ulatuses.
2-21-1904 Vastustajate seisukoht
32.Vastustajad vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis kostja 3 vastu esitatud hagi lahendamisega seotud menetluskulud poolte kanda. Seoses kostja 3 vastu esitatud hagi rahuldamisega tuleb jätta kostja 3 vastu esitatud nõudega seotud maakohtu menetluskulud kostja 3 kanda. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjate 1 ja 3 apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.
34.TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab TsMS § 652 lg 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid.
35.Kostjad esitasid 13.09.2022 kohtule koos vastusega hageja apellatsioonkaebusele tsiviilasja nr 2-19-17479 (hageja avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks) materjalid (II kd, tl 8-56). Tõendite esitamist kostjad põhjendanud ei ole. Hageja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda, kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, millel ei ole käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Hageja ja kostja 3 poja hooldusõiguse üle käiva vaidluse dokumendid ei anna teavet käesoleva vaidluse lahendamisel oluliste asjaolude kohta.
36.Kostjad esitasid 29.09.2023 ringkonnakohtule uue tõendina Harju Maakohtu 27.03.2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-103894 (hageja hagi kostjate 1 ja 2 vastu võla ja viivise saamiseks). Kostjad leiavad, et tõend iseloomustab hagejat ning tõendab, et kostjad on rääkinud tõtt ja iseloomustanud hagejat õigesti. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõend ei ole asjakohane (TsMS § 238 lg 1), kuna kommunaalteenuste tasumise üle peetud vaidluses tuvastatud asjaolud ei tõenda käesolevas menetluses vaidluse all olevaid asjaolusid.
37.Hageja esitas ringkonnakohtule 18.05.2023 uue tõendina Riigiprokuratuuri 10.04.2023 määruse kaebuse rahuldamise ja kriminaalmenetluse nr 23231700389 uurimisalluvusel edastamise kohta. Kriminaalmenetlus toimub kostjate 1 ja 2 suhtes KarS § 320 tunnustel seoses väidetava valeütluste andmisega tsiviilasjas nr 2-20-5686 (kostja 2 hagi hageja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks) toimunud kohtumenetluses. Hageja selgitas, et tõend tõendab seda, et kostjate 1 ja 2 väited selle kohta, et hageja on neid löönud, on ebaõiged. Samuti nähtuvad tõendist sündmuse asjaolud ja kontekst, millega maakohus ei arvestanud. Kostjad vaidlesid tõendi vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et tõendi vastuvõtmisest tuleb
2-21-1904 keelduda, kuna kriminaalmenetluses esitatud kahtlus valeütluste andmise kohta ei tõenda seda, et kostjad 1 ja 2 on avaldanud saates Kuuuurija ebaõigeid andmeid.
38.Kuna pooled on tõendid esitanud elektrooniliselt, siis kohus neid pooltele ei tagasta, küll aga eemaldab need tsiviilasja toimikust.
39.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja pooltel ei olnud arusaamatusi tõendamiskoormuse ega õiguse kohaldamisega seonduvalt. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, välja arvatud osas, milles maakohus leidis, et kostja 3 poolt väärtushinnangu „pasakott“ avaldamine ei ole hageja au teotav. Ülejäänud osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Pooled on apellatsioonkaebustes korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitanud. Kuna maakohus on põhjalikult iga hagiavalduses esiletoodud kostjate väite avaldamisega seonduvaid asjaolusid hinnanud ja ringkonnakohus maakohtu järeldustega nõustub, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks iga väite osas uuesti tõendeid hinnata.
40.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on VÕS § 1047 lg 4 eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine ja avaldamise õigusvastasus ei ole selle nõude puhul oluline. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo, 3-2-1-161-05, p 10; 3-2-1-5-07, p 26 ja 32-1-53-07, p 18). VÕS § 1047 lg 4 järgi on hagejal võimalik esitada nõue kostjate kohustamiseks telekanalis kostjate kulul ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate avaldamiseks. Juhul kui ebaõige faktiväite avaldamisega on põhjustatud hagejale mittevaraline kahju, on tal VÕS § 134 lg 2 alusel õigus nõuda kostjatelt hüvitise väljamõistmist. Ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamine pole võimalik, küll aga on hagejal õigus VÕS § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 järgi nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, mis on põhjustatud ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Maakohus on eeltoodud norme õigesti kohaldanud ja hagi osaliselt rahuldanud. Järgnevalt käsitab ringkonnakohus poolte apellatsioonkaebustes esitatud väiteid.
41.Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega 1 ja 3, et hagi oleks tulnud jätta rahuldamata. Kostjad 1 ja 3 ei väida, et nad ei ole vaidlusaluseid väiteid avaldanud, kuid nad on seda meelt, et väited olid tõesed. Apellatsioonkaebuses on kostjad 1 ja 3 esitanud üldsõnalised väited, mille kohaselt maakohtu otsusest ei nähtu tõendid, millele tuginedes on maakohus oma järeldused kujundanud, ega põhjendused, miks maakohus hagi osaliselt rahuldas. Samas ei ole kostjad 1 ja 3 apellatsioonkaebuses esile toonud, milliseid tõendeid on maakohus ebaõigesti hinnanud ja millised tõendid hindamata jätnud. Kostjate 1 ja 3 väide, et esitatud faktiväidete õigsust oleks maakohus pidanud eeldama üldisest elukogemusest tulenevalt, jääb ringkonnakohtu arvates ebamääraseks. Õige on see, et poolte suhted olid konfliktsed, kuid see ei tähenda, et kõik kostjate 1 ja 3 poolt avaldatu on igal juhul tõele vastav. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja 1 poolt politseile esitatud avaldusest ei saa järeldada, et hageja oleks teda tangidega visanud. Kriminaalmenetlust tangidega viskamise kohta ei alustatud. Muud tõendid kostja 1
2-21-1904 väidetud sündmust ei tõenda. Kostjate 1 ja 3 apellatsioonkaebuse väited hageja ja tema endise abikaasa konfliktide kohta ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel olulised ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Vaidlust ei ole, et pooltevahelised suhted on konfliktsed, mida on ka maakohus vaidlustatud otsuses tõdenud ning hinnanud esitatud väiteid seda arvestades. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus pole hinnanud kostjate poolt 03.03.2021 esitatud tõendeid. Kostjate 1 ja 3 apellatsioonkaebusest ei selgu täpselt, millistest tõenditest saaks järeldada, et hageja on kõike seda teinud, mida kostjad Kuuuurija saates avaldasid, mistõttu jääb apellatsioonkaebuse väide ebamääraseks.
42.Ringkonnakohus ei nõustu kostjate 1 ja 3 kaebuse väitega, et andmete avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 3 järgi, kuna kostjatel oli avaldamise osas õigustatud huvi tulenevalt hageja tegevusest nende suhtes. See, et poolte vahel on konfliktsed suhted, ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et kostjatel on õigustatud huvi suure vaatajaskonnaga telesaates ebaõigete väidete avaldamiseks.
43.Kostjad 1 ja 3 on vaidlustanud maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus leidis, et väärtushinnangud „supervaletaja“ ja „pasakott“ on ebakohased ja hagejat negatiivselt iseloomustavad väärtushinnangud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate 1 ja 3 apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse põhjendused on väljendi „supervaletaja“ osas vastuolulised. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja 1 ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et väärtushinnang „supervaletaja“ on kohane. Maakohus hindas väärtushinnangut „supervaletaja“ selle avaldamise aja ja koha kontekstis ja tuvastas õigesti, et kostja 1 ei ole tõendanud, et hageja valetab pidevalt. Kuna kostja 1 ei tõendanud, et hageja oleks pidevalt valetav isik, siis väljend „supervaletaja“ oli hageja au teotav ja selle avaldamine telesaates oli õigusvastane. See, et pooltevahelised suhted olid pingelised, ei tähenda, et kostjal 1 oli õigus väärtushinnangu „supervaletaja“ avaldamiseks ja avaldamine tuleks lugeda õiguspäraseks (VÕS § 1046 lg 2). Kostja 1 ei ole tõendanud süü puudumist ja arvestades avaldamise asjaolusid, tegutses ta hageja kohta väärtushinnangu avaldamisel hooletult (VÕS § 104 lg 3, § 1050 lg 1). Väljendi „pasakott“ avaldamise osas võtab ringkonnakohus seisukoha hageja apellatsioonkaebusele vastates.
44.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja hageja arvates on maakohtu poolt välja mõistetud hüvitis ebapiisav. Hageja on apellatsioonkaebuse esitanud viisil, kus ta palub ringkonnakohtul rahuldada esimese alternatiivina esitatud nõuded, täpsustamata, miks ta maakohtuga ei nõustu, et kostjate 1 ja 3 vastu esitatud esimese alternatiivse nõude rahuldamise välistab see, et sõnad „supervaletaja“ ja „pasakott“ on väärtushinnangud, mida ümber lükata ei saa. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti kostja 1 ja 3 osas rahuldanud alternatiivsed nõuded.
45.Hageja väidab, et maakohus on tõendeid hinnanud ebaõigesti, jättes hindamata avaldatu konteksti. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Esitatud tõenditest ei ole võimalik teha hageja poolt soovitud järeldust, et hageja ei löönud kostjat 2 ning kostjad 1 ja 2 avaldasid kostja 2 löömise kohta ebaõige väite. Maakohus on õigesti hinnanud esitatud tõendeid ja tuvastanud, et hageja ja kostja 2 vahel oli enne löömist verbaalne konflikt, kuid sellest ei saa järeldada, et hageja poolt oli füüsiline rünne õigustatud. See, et Kuuuurija saates hageja ütles, et ta lõi kostjat 2 selleks, et viimane eemale läheks, ei muuda löömise fakti olematuks. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et ta tegutses hädakaitse seisundis, mis välistab õigusvastasuse. Ringkonnakohtu arvates see, kas hageja tegutses hädakaitses, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel määrav. Vaidlus on poolte vahel selles, kas avaldatud väide oli õige või mitte, s.t, kas hageja lõi kostjat 2 või mitte.
2-21-1904
46.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et õige on kostja 1 avaldatud väide, et hageja ei ole esitanud kostjatele arveid kommunaalteenuste kasutamise kohta. Kostjad on esile toonud, et neil oli soov tutvuda kommunaalteenuste arvetega, et maksta hagejale selle eest, mida nad olid tarbinud. Vaidluse lahendamisel ei ole oluline, et hagejal ei olnud lepingust või seadusest tulenevat kohustust kostjatele 1 ja 2, kes elasid hageja kinnistul, arveid esitada, vaid see, et kostjad 1 ja 2 arveid hagejalt ei saanud. Maakohus on õigesti hinnanud hageja ja kostja 3 vahelist kirjavahetust, milles kostja 3 palus saata kostjatele arved. Otsust ei saa selles osas pidada üllatuslikuks, nagu väitis hageja apellatsioonkaebuses. Poolte väited olid kohtule esitatud ja kohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud. Väidete avaldamise konteksti osas leiab ringkonnakohus, et maakohus ei jätnud arvestamata, et poolte suhted on äärmiselt pingelised ja konfliktsed, kuid see asjaolu on oluline ennekõike hüvitise suuruse üle otsustamisel.
47.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sõna „pasakott“ on solvav ja iseloomustab isikut, kelle suhtes see avaldati, negatiivselt. Maakohus tuvastas, et väljend „pasakott“ ei ole hageja au teotav, kuna Kuuuurija saatest ja muudest kohtule esitatud tõenditest sai järeldada, et just kostja 3 ja hageja suhe on eriti pingeline ja halb ning mõlemad tüli osapooled solvavad teineteist. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu. Sõna „pasakott“ on vulgaarne väljend, mis iseloomustab isikut, kelle suhtes seda kasutati, kui äärmiselt ebameeldivat ja on selle isiku suhtes alandav. Seega on tegemist au teotava väljendiga. VÕS § 1046 lg 1 järgi on sellise väljendi avaldamine õigusvastane. Asjaolu, et kostja 3 ja hageja vahelised suhted olid konfliktsed, ei tähenda, et hageja kohta sõna „pasakott“ kasutamine telesaates, millel on suur vaatajaskond, ei ole õigusvastane. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik väärtushinnangu avaldamise viisist järeldada muud, kui seda, et kostja 3 eesmärgiks oligi hagejat solvata. Ringkonnakohus leiab, et kostja 3 ei ole tõendanud, et vaidlusaluse väljendi avaldamine oli õigustatud (VÕS § 1046 lg 2) avalikes huvides või arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Hageja apellatsioonkaebuse väited on selles osas õiged ja ringkonnakohus nõustub nendega.
48.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus poolte väiteid maakohtu poolt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suuruse kohta. Mittevaralise kahju hüvitise on vaidlustanud kostjad 1 ja 3, kes leiavad, et hüvitis tuleks jätta välja mõistmata, ning hageja, kes leiab, et hüvitis peaks olema suurem. Seega on apellatsiooniastmes vaidlus selle üle, kas maakohus väljus hüvitise suurust määrates diskretsiooni piiridest ja kas seetõttu tuleb muuta maakohtu poolt väljamõistetud hüvitise suurust.
49.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
50.Riigikohus on 11.02.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 selgitanud, et moraalse (mittevaralise) kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel au õigusvastase teotamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama (näitama, milles mittevaraline kahju seisnes) ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Isiklike õiguste rikkumise korral tuleb küll eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla
2-21-1904 piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teotamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Kuivõrd au teotamise objektiks on isiku maine, siis peaksid hüvitatavad olema selle kahjustamisest tulenevad raskemad tagajärjed. Kui isikut eriti halvustavad faktiväited ja/või väärtushinnangud avaldatakse massimeedias, on alust eeldada, et kannatanu mainet kahjustatakse.
51.Hageja on esile toonud, et tema kohta Kuuuurija saates andmete avaldamine on rikkunud hageja meeleolu, suhted naabrite ja töökaaslastega ja kahjustanud hageja mainet. Kuna mittevaralise kahju täpset suurust tõendada ei ole tihti võimalik, siis on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Seega, kui tuvastatud on andmete ja väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg-d 1 ja 2), on isikul, kelle kohta andmeid avaldati, üldreeglina õigus saada rahalist hüvitist oma isikuõiguste rikkumise eest.
52.Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist. Ühtlasi on mittevaralise kahju hüvitisel lisaks kompensatsioonilisele ka preventiivne eesmärk. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 sätestab, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
53.Maakohus on hüvitise suuruse määramisel arvestanud, et poolte suhted on konfliktsed ja tegemist ei ole väidete ja väärtushinnangute avaldamisel mitte ühe poole poolt provotseerimisega, vaid kõik menetlusosalised on käitunud viisil, mis on põhjustanud konfliktide süvenemise. Lisaks on arvestatud seda, et kostja 1 on pensionär ja tema sissetulek on väike. Samuti on maakohus lähtunud kohtupraktikas väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurusest. Hageja poolt apellatsioonkaebuses loetletud kohtulahendid ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust, kuna nende lahendite asjaolud on olnud erinevad käesolevast vaidlusest. Ringkonnakohus märgib, et Kuuuurija saates käitusid nii hageja kui kostjad üksteise suhtes ebaviisakalt. Mõistlik vaataja sai saatest järeldada, et avaldatud väited on isiklikku laadi ja nende avaldamine oli põhjustatud just pooltevahelistest konfliktsetest suhetest, mistõttu ei olnud saate vaatajatel alust järeldada, et hageja on ka muudes olukordades konfliktne.
54.Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei ole maakohus hüvitise väljamõistmisel diskretsioonipiire ületanud ja asjaolud, millest lähtuvalt on hüvitise suurus määratud, on jälgitavad. Seega ei ole põhjendatud hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitamiseks suuremat rahalist hüvitist. Avaldamine pingeliste isiklike suhete pinnalt eesmärgiga hagejat arvustada ei vääri ringkonnakohtu arvates suuremat rahalist hüvitist, arvestades ka hageja enda käitumist kostjate suhtes. Ringkonnakohus möönab, et hageja kohta avaldatu võis hagejas tekitada nördimust, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamisega on talle tekitatud ülemääraseid hingelisi üleelamisi ega muu suuremat rahalist kompensatsiooni vääriva kahju olemasolu.
2-21-1904 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
55.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kostja 1 vastu esitatud hagis jätnud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda, kuna hageja nõue kostja 1 vastu rahuldati osaliselt. Samuti on õige kostja 2 vastu esitatud nõude osas jätta menetluskulud hageja kanda, kuna nõue jäeti rahuldamata.
56.Ebaõigesti on maakohus jätnud kostja 3 vastu esitatud nõudega seonduvad kulud poolte kanda. Kostja 3 vastu esitatud hagi kuulus rahuldamisele, mistõttu kostja 3 vastu esitatud nõude osas tuleb maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja 3 kanda.
57.Seoses kostja 2 osas hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kostja 2 apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja 1 apellatsioonkaebus ja hageja apellatsioonkaebus, osas milles vaidlustati kostja 1 vastu nõude osalist rahuldamist/rahuldamata jätmist, jäid rahuldamata, mistõttu tuleb jätta kostja 1 menetluskulud tema enda kanda. Kostja 3 apellatsioonkaebus jäi rahuldamata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldati ainult osas, milles maakohus jaotas menetluskulud, mistõttu leiab ringkonnakohus, et kostja 3 menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisega ainult osas, milles vaidlustati maakohtu poolt kostja 3 vastu esitatud nõudega seonduvate menetluskulude jaotus, leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskuludest tuleb jätta 5% kostja 3 kanda ja ülejäänud menetluskulud tema enda kanda.
58.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.