R. L. hagi M. V., V. V. ja M. V. vastu kahju hüvitamise ja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hageja nõuded kostja 1 vastu 7280,00 eurot Hageja nõuded kostja 2 vastu 7280,00 eurot Hageja nõuded kostja 3 vastu 7280,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R. L. (isikukood XXX), lepinguline esindaja
R. S.
Kostja 1 M. V. (isikukood XXX) Kostja 2 V. V. (isikukood XXX) Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja M.R. Kostja 3 M. V. (isikukood XXX) Kostjate 1, 2 ja 3 lepinguline esindaja A. T.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 23.05.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt R. L. hagi M. V. vastu alternatiivnõudes ja kohustada M. V.t avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /R. L./ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Ega ta /R. L./ on mind siin raputanud kah“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“
Jätta rahuldamata osaliselt R. L. hagi M. V. vastu alternatiivnõudes kohustada M. V.t avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine,
ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi teda“, „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /R. L./ hüppas välja ja lihtsalt küsis /V. V.lt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ ning „Ta /R. L./ ei esitatud meile ühtegi arvet.“
3.Jätta rahuldamata R. L. hagi M. V. ebaõigete andmete ümberlükkamise esmases nõudes kohustada M. V.t avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 - 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /R. L./ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi teda“ „Ta /R. L./ ei esitatud meile ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /R. L./ hüppas välja ja lihtsalt küsis /V. V.lt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ „Ega ta /R. L./ on mind siin raputanud kah“ „Ta /R. L./ on supervaletaja ju“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“
4.Rahuldada osaliselt R. L. hagi M. V. vastu alternatiivnõudes kohustada M. V.t avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/R. L. röövib/ teiste vara“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“
5.Jätta rahuldamata R. L. hagi M. V. vastu esmases nõudes kohustada M. V.t avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/R. L. on/ nihuke pasakott, teiste vara röövib“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“
6.Jätta rahuldamata R. L. hagi V. V. vastu kohustada V. V.t avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: „R. L. lõi mind vastu vasakut põske“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“
7.Mõista M. V.lt R. L. kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 700 eurot.
8.Mõista M. V.lt R. L. kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 200 eurot.
9.Mõista M. V.lt R. L. kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 700 eurolt alates hagi esitamisest, so alates 06.02.2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
10.Mõista M. V.lt R. L. kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 200 eurolt alates hagi esitamisest, so alates 06.02.2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
11.Jätta rahuldamata R. L. hagi V. V. vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise väljamõistmise nõudes. Menetluskulude jaotus
12.Jätta menetluskulud V. V. vastu esitatud nõuete osas R. L. kanda.
13.Jätta menetluskulud M. V. ja M. V. vastu esitatud hagi osas poolte endi kanda.
14.Määrata menetluskulude kohtuotsuse jõustumist.
rahaline
suurus
kindlaks
pärast
käesoleva
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt avaldati 21.09.2020 kl 20.00 Kanal 2 eetris Kuuuurija saate 50-s episood. Episoodi üheks teemaks oli juhtum x elurajooni nn suuremat sorti kodusõjast, kus kaks vanemat inimest M. V. ja V. V. (kostjad 1 ja 2) elavad suures majas väidetavalt elektri ja veeta ning väidavad, et nende väimees R. L. (hageja) jätab nad maa ja taeva vahele.
2.Hageja hinnangul avaldasid kostjad nimetatud episoodis hageja aadressil ebaõigeid ja hageja au teotavaid väited. Kostja 1 avaldas hageja kohta, et hageja viskas teda tangidega, hageja läks kostjale 2 kallale ja lõi teda, hageja võttis kostjatelt ära interneti, hageja on valetaja ja on raputanud kostjat 1. Kostja 2 avaldas hageja kohta, et hageja lõi teda vastu põske. Kostja 3 avaldas hageja kohta „Nihuke pasakott on, teiste vara röövib“.
3.Hageja hinnangul ei saanud kostjatel hageja kohta ebaõigete ja tema au teotavate väidete avaldamisel olla muud eesmärki kui hageja inimväärikuse alandamine ja solvamine. Kostja põhjustas hagejale sellega mittevaralist kahju – kui hageja avastas, et kostjad olid hageja kohta sellised väited avaldanud, hakkas hagejal ääretult halb, see rikkus täielikult hageja meeleolu ning tekitas hagejas sügava depressiooni (kahjustas sisuliselt hageja vaimset tervist). Kostjate avaldatu pärast ei räägi isegi naabrid enam hagejaga (ei ütle talle teregi) ning töölgi suhtutakse hagejasse kostjate öeldu pärast halvasti.
4.Hageja palub: 4.1 Mõista igalt kostjalt (eraldiseisvalt) hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning mõista kostjatelt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise (põhinõude) pealt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. 4.2 Kohustada kostjat 1 avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /R. L./ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi teda“ „Ta /R. L./ ei esitatud meile ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /R. L./ hüppas välja ja lihtsalt küsis /V. V.lt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ „Ega ta /R. L./ on mind siin raputanud kah“ „Ta /R. L./ on supervaletaja ju“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“
4.3 Alternatiivselt p-le 4.2 (s.o, kui kohus leiab, et p-s 4 esitatud nõuet pole võimalik ükskõik missugusel põhjusel rahuldada) – kohustada kostjat I avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /R. L./ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi teda“ „Ta /R. L./ ei esitatud meile ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /R. L./ hüppas välja ja lihtsalt küsis /V. V.lt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ „Ega ta /R. L./ on mind siin raputanud kah“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“ 4.4 Kohustada kostjat 2 avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: „R. L. lõi mind vastu vasakut põske“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“ 4.5 Kohustada kostjat 3 avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/R. L. on/ nihuke pasakott, teiste vara röövib“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“ 4.6 Alternatiivselt p-le 7 (s.o, kui kohus leiab, et p-s 4.5 esitatud nõuet pole võimalik ükskõik missugusel põhjusel rahuldada) – kohustada kostjat 3 avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/R. L. röövib/ teiste vara“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“ 4.7 Jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning määrata kindlaks ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 1357,00 eurot. Mõista kostjatelt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude pealt välja viivis võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
KOSTJATE VASTUVÄITED
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate väitel on hagi alusetu ja tõendamata. Kostjate avaldatud väited vastavad tõele ja on õiged. Kahju tekkimises on hageja ise süüdi, sest tingis oma provokatiivse käitumisega hagejate vajaduse pöörduda Kuuuurija poole. Kuuuurija saatest nähtub video, kus hageja on agressiivne kostja 3 suhtes.
6.Tangidega viskamine on tõendatud avaldusega politseisse ja kriminaalmenetluse alustamata jätmisega. Kui kostja 1 soovis minna oma veenäitu vaatama (veemõõtja asub hageja poolel) tuli hageja talle koridoris vastu ja sundis ta jõuga lahkuma, raputades teda õlgadest. Valetamine on tõendatud kostja mustamisega koera varguse kohta Facebookis ning valetamine, et kostjate vanematel pole mingit korterit olnud (seda kuulis pealt ka sotsiaaltöötaja) ja hageja sai xxx asuva poolelioleva maja isalt kingituseks. xxx maja ehitus algas kostja 3 korterimüügist saadud rahadega. Enne seda asus krundil üks kolmnurkse kujuga mõne ruutmeetri suurune suveonn. Kostjad 1 ja 2 müüsid oma Mustamäel asuva korteri ja
saadud raha eest ehitasid välja xxx asuva garaažipealse eluruumi. Hageja valetas, et hageja ei ole kostjat 2 löönud. Kostja 2 löömine on tõendatud kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, tervisekaardiga ning tsiviilasjaga nr 2-20-5686, V. V. hagi R. L. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kuuuurija saates tunnistab hageja, et lõi kostjat 2. Pasakotiks nimetab kostja 3 hagejat seetõttu, et hageja kasutab kostjaid 1 ja 2 ära kostja 3 mõjutamiseks, mis tuleb välja ka kirjavahetusest. Kõik sellepärast, et hageja kaotas kostjale 3 kohtus vaidluses lapse hooldusõiguse üle.
7.Käesolev hagiavaldus on esitatud vastusena sellele, et kostjad esitasid 23.10.2020 hageja vastu hagi alusetu rikastumise nõudes ja hagi mittevaralise kahju nõudes. Hageja ei ole mingit kahju saanud, vaid mõtleb välja lugusid, kuidas kostjatele kätte maksta ja raiskab laenatud vara igalt kaasuse algatamiselt riigilõivu tasumisega ja oma kahele esindajale tasumisega. Lisatud tõendid on piisavad tõendamaks, et hageja tegi ise kõik, et kostjad pöörduksid "Kuuuurija" saatesse ning rääkisid avalikkusele oma probleemist. Seega on tegu hageja käitumisega, mis tingis saates esitatud väidete avalikustamise, kusjuures väited ise ei ole valed.
8.23.05.2022 toimunud kohtuistungil vabandas kostja 3 hageja ees enda sõnakasutuse pärast.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt kostja 1 ja kostja 3 vastu esitatud nõuete osas. Kostja 2 vastu esitatud hagi jääb rahuldamata.
10.Hageja leiab, et kostjad on rikkunud tema isikuõigusi, avaldades hageja kohta ebaõigeid ja au teotavaid faktiväiteid. Kostjad on seisukohal, et avaldatu on õige ja vastab tõele.
11.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Kostjad avaldasid hageja kohta 21.09.2020 kl 20.00 Kanal 2 eetris Kuuuurija saate 50-s episoodis järgmised väited. Kostja 1 avaldas: „Kui ma õues ütlesin, et ta kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi teda“ (05.54). „Ta ei esitatud meile ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruari kuu sees /--/“ (06.22). „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta hüppas välja ja lihtsalt, et „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ (09.36). „Ega ta on mind siin raputanud kah“ (10.22). „Ta on supervaletaja ju“ (15.04). Kostja 2 avaldas hageja aadressil järgmist: „Lõi siia“ (näitab põsele) (24.25). Kostja 3 avaldas järgmist: „Nihuke pasakott on, teiste vara röövib“ (11.29) (Kuuuurija saate salvestis, 13.08.2021 menetlusdokumendi lisa nr 2). Kostjad nimetatud väidete avaldamist ei vaidlusta.
12.Kohus täitis 01.07.2021 määrusega selgituskohustuse ning andis kostjate poolt avaldatud väidetele esialgse hinnangu. Samuti selgitas kohus nimetatud määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 39-40). Mittevaraline kahjunõue
13.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-21-80-13, p 36). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle faktilisest põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17). Ebasündsat väljendust on kohus täpsustanud järgnevalt. Ebakohane on väärtushinnang,
mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 3-2-1-152-09, p 15).
14.Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Hageja peab tõendama väidete avaldamist ning põhistama väidete au teotavat iseloomu, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost.
15.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus tuvastama rikkumise (kostja tegu – väidete avaldamine, väidete ebaõigsus või hinnangute au teotavus, hagejale tekkinud kahju ja põhjusliku seose kahju ja kostja teo vahel), teo õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Süü olemasolu eeldatakse ning kostja peab tõendama süü puudumist.
16.Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-143-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid. Vaidlus puudub, et kostjad avaldasid 21.09.2020 kl 20.00 Kanal 2 eetris Kuuuurija saate 50-s episoodis hageja kohta väiteid. Seega on kostjad avaldajad.
17.Kohus analüüsib, kas kostjate poolt avaldatu on faktiväited või väärtushinnangud. Kohus leiab, et kostja 1 poolt avaldatud väited, et hageja viskas kostjat 1 tangidega, hageja läks kostjale 2 kallale ja lõi teda, hageja ei esitanud ühtegi arvet, hageja võttis kostjatelt ära interneti ja hageja raputas kostjat 1 on faktiväited. Nimetatud väidete õigsust on võimalik jahei skaalal kontrollida ning tõesust kohtumenetluses tõendada. Kõik avaldatud väited on hagejat negatiivselt kajastavad. Seega on kostja 1 kohustatud tõendama, et väited vastavad tõele. Kohus leiab, et väide hageja on supervaletaja, on väärtushinnang. Tegemist on kostja 1 subjektiivse hinnanguga hagejale. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas hageja on andnud alust selliseks hinnanguks. Kostjal 1 tuleb välja tuua asjaolud, mille põhjal kostja 1 leiab, et selline hinnang on põhjendatud ja neid asjaolusid tõendada. Kohus leiab, et kostja 2 poolt avaldatud väide, et hageja lõi teda, on faktiväide. Löömist on võimalik tõendada. Väide on hagejat negatiivselt kajastav. Kohus leiab, et kostja 3 poolt avaldatud väide „Nihuke pasakott on, teiste vara röövib“ on liitväide, mis koosneb kahest osaväitest: (i) osaväide, et hageja võtab ära teiste isikute vara ehk röövib, ning (ii), et hageja on pasakott. Vara röövimist on võimalik jah/ei skaalal kontrollida, seega on tegemist faktiväitega. Pasakott on kostja 3 subjektiivne hinnang hagejale. Võimalik on hinnata kostja 3 hinnangu põhjendatust, st kas hageja käitumine andis alust hinnanguks, et hageja on pasakott. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isiku kohta sellist hinnangut anda.
18.Kohus analüüsib, kas avaldatud faktiväited väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased.
vastavad
tegelikkusele
ja
kas
Kohus leiab, et kostja 1 poolt avaldatud väited, et hageja viskas kostjat 1 tangidega, hageja läks kostjale 2 kallale ja lõi teda, hageja võttis kostjatelt ära interneti, hageja ei esitanud
ühtegi arvet ja hageja raputas kostjat 1 on faktiväited. Kõik avaldatud väited on hagejat negatiivselt kajastavad. Seega on kostja 1 kohustatud tõendama, et väited vastavad tõele. 18.1 Kohus on seisukohal, et kostja 1 ei ole tõendanud tangidega viskamist. Kostja 1 leiab, et tangidega viskamine on tõendatud avalduse esitamisega politseile ja kriminaalmenetluse alustamata jätmisega (tl 46-47 pöördel). Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et 10.05.2020 avalduse näol on tegemist dokumentaalse tõendiga, kuid nimetatud tõend ei tõenda tangidega viskamist. Nimetatud tõend tõendab avalduse politseile esitamist. Tõenditest nähtuvalt ei saanud kostja 1 tangidega pihta. Seega on tegemist ebaõige väitega. 18.2 Väide, et „Hageja läks kostjale 2 kallale ja lõi teda“. Kohus leiab, et nimetatu on tõendamist leidnud. Kostja 1 on tõendanud, et hageja lõi kostjat 2. Nimetatu on tõendatud „Kuuuurija“ saatelõiguga, kus hageja tunnistab kostja 2 löömist. Hageja avaldas saates “Mina ei ole löönud, ma lõin sellepärast, et ta kurat /kostja 2/, eemale läheks” (Kuuuurija saate salvestis 14.28, 13.08.2021 menetlusdokumendi lisa nr 2). Kohus on seisukohal, et õigeks tuleb pidada kogu väidet, kuna ei saa lüüa ilma kallale minemata. Samuti on kohtu hinnangul õige väide, et „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta hüppas välja ja lihtsalt, et „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“. Nimetatud väide kinnitab sama löömise episoodi. Käesolevas menetluses on jutt ainult ühekordsest löömisest, korduvalt löömist ei ole menetlusosalised esile toonud. Seega tuleb mõlemat löömise väidet pidada õigeks. 18.3 Interneti väljavõtmine on tõendamata. Kohus selgitas, et väide on hagejat negatiivselt kajastav ja seega on kostja 1 kohustatud tõendama, et väide vastab tõele. Kostja 1 ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks seda, et hageja võttis kostjatel interneti ära. Vastavalt on tegemist ebaõige väitega. 18.4 Väide „Ta /R. L./ ei esitatud meile ühtegi arvet /. Kohus leiab, et kostja 1 on kohtule esitatud e-kirjavahetusega hageja ja kostja 3 vahel tõendanud, et hageja ei esitanud kostjatele arveid. 05.05.2020 kirjutas kostja 3 ja palus saata kostjatele arved alates 01.01.2019, kuna kostjad soovivad need saata raamatupidajale, et see saaks arvestada välja kostja 1 ja kostja 2 võlgnevuse hagejale. Samuti soovis kostja 3 pilti veenäitudega, et ausalt oma tarbitud vee eest maksta (tl 27 ja 27 pöördel). Hageja ei vaidlustanud kostja 1 väidet arvete mitteesitamise osas. Seega on tegemist õige väitega. 18.5 Väide raputamise kohta. Kostja 1 selgitas, et kui kostja 1 soovis minna oma veenäitu vaatama (veemõõtja asub hageja poolel) tuli hageja talle koridoris vastu ja sundis ta jõuga lahkuma, raputades teda õlgadest. Kostja 1 selgitus ei tõenda raputamist. Seega ei ole kostja 1 enda avaldatud väidet tõendanud ja tegemist on ebaõige väitega. 18.6 Kohus võtab seisukoha, kas hinnang „supervaletaja“ on kohane. Mõistlik inimene mõistab „supervaletajast“, et selline isik valetab pidevalt. Kostja 1 tõi esile, et supervaletajaks olemist tõendavad kostja 3 mustamine Facebookis koera varguse osas, kuna hageja teadis, et koer on kostja 3 valduses. Kirjavahetus toimus 16.04.2020, Facebooki läks teade üles alles 22.04.2020. Hageja esindaja tõi 23.05.2022 toimunud kohtuistungil esile, et „Kuuuurija“ saates taandub kogu põhimõte selgelt asjaolule, et korteri oleks hageja nagu endale võtnud ja pole raha tagastanud. Koera teema ei puuduta kuidagi M. V.t. Valetamise väidet tuleb analüüsida selle saate kontekstis (tl 117 pöördel). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et valetamise väidet ei saa analüüsida koera teemast lähtuvalt. Väidet tuleb analüüsida saate kontekstis. Kostja 1 ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjad müüsid korterid maha ja ehitus algas kostja 3 rahadega. Tõendamata on ka väide, et kostja 1 ja 2 müüsid oma Mustamäel asuva korteri ning saadud raha eest ehitasid välja xxx asuva garaažipealse eluruumi.
Hageja eitas algselt kostja 2 löömist. Kostja 1 on tõendanud, et hageja lõi kostjat 2. Nimetatu on tõendatud „Kuuuurija“ saatelõiguga, kus hageja tunnistab kostja 2 löömist. Seega on tõendatud üksnes see, et hageja valetas selle kohta, et ta ei ole kostjat 2 löönud. Nimetatu ei anna aga alust anda hageja kohta hinnangut „supervaletaja“. Tegemist on negatiivse hinnanguga. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Nimetatud hinnang anti hagejale avalikkuse ees ning on sellest tulenevalt au teotav. Teise isiku kohta negatiivse arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Samas on tegemist hagejale antud hinnanguga telesaates väga paljude televaatajate ees. Mõistlik inimene saab avaldatust aru, et hageja valetabki kogu aeg. kostja 1 suutis kohtu ette tuua ja tõendada üksnes ühe väite valetamise kohta. Seega on tegemist õigusvastase hinnanguga.
19.Kohus võtab seisukoha, kas kostja 2 poolt avaldatud vastab tõele. Kostja 2 avaldas, et hageja lõi teda. Väide on hagejat negatiivselt kajastav. Seetõttu on väite tõele vastavuse tõendamise koormis kostjal. Löömine on tõendatud „Kuuuurija“ saatelõiguga, kus hageja tunnistab kostja 2 löömist. Hageja avaldas saates “Mina ei ole löönud, ma lõin sellepärast, et ta kurat /kostja 2/, eemale läheks” (Kuuuurija saate salvestis 14.28, 13.08.2021 menetlusdokumendi lisa nr 2,). Kriminaalmenetluse algatamata jätmise määruse kohaselt nähtub Politsei andmebaasist, et 13.02.2020 kell 22.07 tegi kõne Häirekeskusesse kostja 1 ja kell 22.20 hageja (tl 48). Hageja poolt esitatud turvakaamera salvestiselt nähtub kahe isiku vahel sõnavahetus, mis kasvab üle vastastikuseks füüsiliseks konfliktiks, mille käigus mõlemad osapooled käituvad vastaspoole suhtes ründavalt (tl 48-48 pöördel). Seega ei olnud tegemist ühepoolse situatsiooniga ning lihtsalt hageja poolt kostja 2 löömisega. Samas ei muuda kahepoolne füüsiline kontakt seda, et hageja lõi kostjat 2. Kohtule esitatud tervisekaardi kohaselt tuvastati kostjal 2 13.20.2020 kl 22.28 huule ja suuõõne pindmine vigastus (tl 49. Nimetatud tõend ei tõenda seda, et hageja lõi kostjat 2. Nimetatud tõend tõendab kehavigastust. Kohtu hinnangul on kahte tõendit kogumis hinnates tõenäoline, et kostja 2 vigastused tekkisid hageja ja kostja 2 vahel toimunud konflikti ja löömise tõttu. Kõne häirekeskusesse tehti kl 22.07 ning kehavigastus fikseeriti kl 22.28. Seega on tõendamist leidnud, et hageja lõi kostjat 2. Vastavalt on tegemist õige faktiväitega, täidetud ei ole objektiivne teokoosseis ja ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi. Kostja 2 vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. Kahjunõude rahuldamata jäämise tõttu jääb rahuldamata ka viivisenõue.
20.Kohus tuvastab, kas kostja 3 poolt avaldatud faktiväide „teiste vara röövib“, on tõene ning kas hinnang, „pasakott“, on kohane. Väide, „teiste vara röövib“, on hagejat negatiivselt kajastav. Seega on kostja 1 kohustatud tõendama, et väide vastab tõele. Seletav sõnaraamat ütleb, et röövimine on varavastane kuritegu, kus hõivatakse võõras vara omastamise eesmärgil, kasutades või ähvardades kasutada teise elule või tervisele ohtlikku vägivalda (vt https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=r%C3%B6%C3%B6vimine&F=M). Mõistlik inimene saab avaldatust aru, et hageja võtab teise vara, sh kostja 3 vara endale. Kohus leiab, et kostja 3 ei ole tõendanud enda avaldatud väite õigsust. Kostja 3 ei ole asjade ja korterite röövimise kohta esitanud ühtegi tõendit. Samuti ei tõenda vara röövimist kirjavahetus asjade tagasisaamiseks, nõudekiri ega kirjavahetus elektri äravõtmise ja arvete kohta. Kostja 3 ei ole tõendanud, et asjad, mida tagasi nõutakse, ei ole hageja omad ja kuuluvad kostjatele. Kostjad ei ole asjade omandiõiguse tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega on tegemist ebaõige faktiväitega.
21.Kohus analüüsib, kas hinnang „pasakott“ on kohane. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isiku kohta sellist hinnangut anda. Isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1046 lg 1 ls 1). Isiku au teotamine on võimalik hinnangu andmisega isiku kohta. Isiku au teotavate väärtushinnangutena ei saa käsitada ükskõik missugust lauset, milles väljendub negatiivne arvamus või millest mõni lugeja võib tekitada ebakohase väärtushinnangu. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (vt RKTKo nr 3-2-1- 159-14, p 17). Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“ Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat. Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja eesmärk oli eelpool nimetatud väidete puhul hageja inimväärikust alandada. Kohus leiab, et kuigi kostja 3 avaldatud „pasakott“ oli hageja suhtes negatiivne ja solvav, ei olnud kostja 3 väljendusviis „pasakott“ ebasünnis, vulgaarne või hageja suhtes vaenu õhutav. Teise isiku kohta negatiivse arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa ära keelata igat solvavat ja negatiivset hinnangut. Tegemist on negatiivse väitega, kuid väide ei ole au teotav. „Kuuuurija“ saatelõigust ja poolte poolt kohtule esitatust nähtuvalt on poolte suhted väga halvad ja teravad. Hageja ja kostjad ei suuda viisakalt ega rahulikult suhelda. Seega ei saa antud kontekstis pidada „pasakotti“ au teotavaks. Seega ei ole vaja edasi analüüsida kõnealuse hinnangu puhul delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas.
22.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja 1 on rikkunud hageja isikuõigusi järgmiste ebaõigete faktiväidetega: 1) hageja viskas kostjat 1 tangidega, 2) hageja võttis kostjatelt ära interneti ja 3) ja hageja raputas kostjat. Kostja 3 on rikkunud ebaõige faktiväite avaldamisega vara röövimise kohta hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud nimetatud faktiväidete puhul objektiivne teokoosseis.
23.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.
24.Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Juhul, kui õiguste rikkumine seisneb isiku au teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel teeb kohus VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2
järgi kaalutlusotsuse. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).
25.Kohus tuvastas, et ebaõigete faktiväidete avaldamine on hageja õiguste rikkumine ning kostja 1 ja 3 ei tõendanud, et väite avaldamised olid õiguspärased. Kostjad leidsid, et väidete avaldamine on põhjendatud, kuna hageja võttis neilt ära kaks korterit. Korterite äravõtmist kostjad 1 ja 2 tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul ei muuda kostjate kavatsused võidelda väidetava ebaõigluse vastu korterite äravõtmisel ebaõigete faktiväidete avaldamist õiguspäraseks. Eeltoodust tulenevalt rikkusid kostja 1 ja 3 hageja isiklikke õigusi ning õigusvastasust välistavad asjaolud kostja suhtes puuduvad.
26.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostja 1 ja 3 oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkoosseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab, et kostja 1 ja 3 on käitunud hageja kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisel vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohtu hinnangul ei ole kostja 1 ja 3 tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.
27.Kuna kostja 1 ja 3 tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutavad kostja 1 ja 3 hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.
28.Kohus võtab seisukoha kahjuhüvitise suuruse osas. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus arvestada ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja üldjuhul piisab, kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab, kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist ja põhistab kahju tekkimist. Hageja esitas kahunõude kostjate vastu kohtu enda õiglasel äranägemisel. Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära kostja poolt edaspidiselt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad teise isiku au ja väärikust. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb alati järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 14). Hageja on esile toonud, et hageja hinnangul ei saanud kostjatel hageja kohta ebaõigete ja tema au teotavate väidete avaldamisel olla muud eesmärki kui hageja inimväärikuse alandamine ja solvamine. Kostjad põhjustasid hagejale sellega mittevaralist kahju, hagejal hakkas ääretult halb, see rikkus täielikult hageja meeleolu ning tekitas hagejas sügava depressiooni (kahjustas sisuliselt hageja vaimset tervist). Kostjate avaldatu pärast ei räägi isegi naabrid enam hagejaga (ei ütle talle teregi) ning töölgi suhtutakse hagejasse kostjate öeldu pärast halvasti. Kohtu hinnangul ei ole hageja isikuõiguste riive väga suur. Kohus on seisukohal, et hagejale ei saanud tekkida raskeid hingelisi kannatusi, kuna tegemist on kahepoolse konfliktiga ning hageja oli kostjate suhtes negatiivselt meelestatud. Mittevaralise kahju hüvitise suurus peab olema vastavuses isikule põhjustatud kannatuste raskusega. Kohus arvestab hüvitise väljamõistmisel sellega, et kostja 1 ja 2 avaldasid faktiväited avalikkusele telesaates „Kuuuurija“. Samuti tuleb arvestada sellega, et kostja 1 on pensionär.
29.Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus seisukohal, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine kostja 1 osas 700 euro ja kostja 3 osas 200 euro ulatuses. Kohus arvestab kostjalt 1 hüvitise väljamõistmisel iga valeväite (3 valeväidet) eest 200 eurot ja supervaletaja avaldamise eest 100 eurot.
30.Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018. - 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200 - 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot (kättesaadav https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_ Mittevaraline_tsiviil.pdf). Seega jääb väljamõistetud hüvitised 200 ja 700 eurot kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. 100 eurot jääb küll piiridest välja, aga kohtu hinnangul on „supervaletaja“ avaldamine väike õiguste riive. Arvestada tuleb pooltevahelist konflikti ja seda, et kostja 1 on pensionär. Kohtu hinnangul aitab nimetatud summa ära hoida edaspidi kostja 1 ja 3 poolt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist.
31.Hageja esitas kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitise nõudelt viivisenõude.
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse seadusjärge intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi (VÕS § 113 lg 2). Kohus mõistis kostjalt 1 välja mittevaralise kahjuhüvitise 700 eurot ja 200 eurot kostjalt 2. Vastavalt tuleb väljamõistetud kahjuhüvitistelt välja mõista viivis. Kohus rahuldab viivisenõude ja mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt 700 eurot alates hagi esitamisest, so alates 06.02.2021 kuni 700 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt 3 hageja kasuks välja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt 200 eurot alates hagi esitamisest, so alates 06.02.2021 kuni 200 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue
32.Hagis esile toodu kohaselt on kostjad avaldanud hageja kohta ebaõiged faktiväiteid. Hageja ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamise nõude õiguslik alus on võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 4. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (RKTKo 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus.
33.Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõele vastavust. Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 3-2-1-159-14, p 10). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt. Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväidete avaldamisel, väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda.
34.Seega peab kohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamiseks tuvastama, et avaldatud väited olid faktiväited ning need olid ebaõiged.
35.Kohus leidis eelnevalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel, et kolm kostja 1 poolt avaldatud väidet on faktiväited ja hagejat halvustavad. Hageja peab tõendama faktiväidete avaldamist ning kostja 1, et faktiväited vastavad tõele. Kostja 1 faktiväidete tõelevastavust tõendanud ei ole.
36.Kohus tuvastas mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamisel, et kostja 1 on rikkunud hageja isikuõigusi järgmiste ebaõigete faktiväidetega: 1) hageja viskas kostjat 1 tangidega, 2) hageja võttis kostjatelt ära interneti ja 3) hageja raputas kostjat. Ülejäänud faktiväited olid õiged. „Supervaletaja“ on kohtu hinnangul väärtushinnang ja seda ümber lükata ei saa.
37.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt hagi kostja 1 vastu alternatiivnõudes kohustada M. V.t avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates hageja kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /R. L./ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Ega ta /R. L./ on mind siin raputanud kah“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“
38.Kohus jätab rahuldamata hagi osaliselt alternatiivnõudes kostja 1 vastu kohustada kostjat 1 avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi teda“, „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /R. L./ hüppas välja ja lihtsalt küsis /V. V.lt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ ning „Ta /R. L./ ei esitatud meile ühtegi arvet.
39.Kohus jätab rahuldamata hagi kostja 1 vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise esmases nõudes kohustada kostjat 1 avaldama 14 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 - 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmised ebaõigeid faktiväiteid: „Kui ma õues ütlesin, et ta /R. L./ kommunaalarved esitaks, siis ta viskas mind tangidega /---/ No mehele /V. V./ läks üks kord kallale ja lõi teda“ „Ta /R. L./ ei esitatud meile ühtegi arvet /---/ Kõigepealt ta võttis meil ära Interneti, veebruaris /---/“ „Seal kümne paiku tulime täitsa rahulikult koju, äkki ta /R. L./ hüppas välja ja lihtsalt küsis /V. V.lt/ „Tahad ma löön sind, jah?,“ ja tuligi niimoodi kallale ja lõigi“ „Ega ta /R. L./ on mind siin raputanud kah“ „Ta /R. L./ on supervaletaja ju“ Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“ Hageja nõuete esimene nõue hõlmab endas lisaks teises alternatiivis kajastatule ka väidet, et hageja on supervaletaja, mille osas kohus leidis, et tegemist on väärtushinnanguga. Väärtushinnanguid ei saa ümber lükata, mistõttu pole võimalik rahuldada esimest nõuet.
40.Kostja 3 on rikkunud ebaõige faktiväite avaldamisega vara röövimise kohta hageja isikuõigusi. Kohus tuvastas, et „pasakott“ on väärtushinnang ja seda ümber lükata ei saa. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja alternatiivnõude andmete ümberlükkamise nõude osas. Kohus rahuldab R. L. hagi M. V. vastu alternatiivnõudes kohustada M. V.t avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/R. L. röövib/ teiste vara“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“ Jätta rahuldamata R. L. hagi M. V. vastu esmases nõudes kohustada M. V.t avaldama 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist enda kulul telekanali „Kanal 2“ eetris esmaspäeval vahemikus kl 20.00 – 21.00 järgmine, ebaõigeid andmeid ümberlükkava sisuga teade (reklaami, saate või muus vormis): „Avaldasin 21.09.2020 Kanal 2 eetris olnud Kuuuurija saates R. L. kohta järgmise ebaõige faktiväite: „/R. L. on/ nihuke pasakott, teiste vara röövib“ Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“ Hageja nõuete esimene nõue hõlmab endas ka nõuet lükata ümber väide, mis kohtu hinnangul on väärtushinnang. Väärtushinnangute ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda. Seetõttu jääb esmane nõue rahuldamata.
41.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
MENETLUSKULUD
42.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas kostja 1 ja kostja
3 vastu esitatud hagi osaliselt umbes pooles ulatuses. Seega on õiglane jätta menetluskulud kostja 1 ja kostja 3 vastu esitatud hagi osas poolte endi kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis kostja 2 suhtes esitatud hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja 2 vastu esitatud nõude osas hageja kanda.
43.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
44.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.