12.oktoober 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-23-133406; OÜ GS Core hagi K. M. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 902,81 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Asja lahendamine
OÜ GS Core (registrikood 16183586; aadress Jõe tn.2a, Tallinn, 10143 Harjumaa) Alar Liivamägi ([email protected]) K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xx.x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; [email protected]) lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista K. M.lt OÜ GS Core kasuks põhivõlgnevus 461,49 eurot, intress 121,46 eurot, sissenõudmiskulud 38,80 eurot ja viivis 174,69 eurot; välja mõista K. M.lt OÜ GS Core kasuks viivis põhinõudelt (461,49 eurot) 0,067% päevas alates 13.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 välja mõista K. M.lt OÜ GS Core kasuks menetluskuluna 265 eurot; 2.3 välja mõista K. M.lt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 265 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha;
3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 3.4 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses; 3.5 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.6 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.7 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.8 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.9 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagi sisu 1.TF Bank AB (publ.) (laenuandja) Eesti filiaali kaudu ja kostja sõlmisid 29.04.2021 kostja poolt kauba (telefon) ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 8332676, mis koosneb hagiavaldusele lisatud eri- ja üldtingimustest, maksegraafikust ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 461,49 eurot. Laenulepingule kohaldub üldtingimuste 1. lõigu kohaselt ka panga hinnakiri. Laenuleping, eelkõige eritingimused, sisaldavad kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid. Kostja sai kauba müüjalt kätte. Laenuandja on laenusumma müüjale kostja ostetud kauba eest tasumisena välja maksnud ja leping hakkas kehtima. 25.03.2022 ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist. Ühtlasi teatas laenuandja kostjale nõude loovutamisest hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlg 461,49 eurot, intress 121,46 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 38,80 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 168,20 eurot ja põhivõlalt arvestatud viivis 0,067 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena riigilõiv 245 eurot ja kiirmenetlusega seonduvast menetluskulust 20 eurot.
Kostja põhjendused
2.Kostja tunnistab, et on lepingu sõlminud ja pole seda kohaselt täitnud. Kostja tunnistab põhinõuet summas 461.49. Kostja pole suutnud täita võetud kohustusi kuna, eelnevalt täitis kostja oma kohustusi töötasu arvelt. Töökoha kaotus 2021 novembris päädis lõpuks sellega, et kostja jäi rahalisse kitsikusse ja polnud suuteline kompromisse sõlmima. Hetkel on kostja ainukeseks sissetulekuks vanemahüvitis, millest peab üleval x last pluss elukaaslast, kes pole hetkel samuti tööd leidnud ja kuna x laps on alles x- aastane. Kostja taotleb kohtult, et viivisenõue summas 168.20 on lõplik ja sellele alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk alates 23.08 rakendataks enam juurde lisanduvat viivist ka mitte seadusjärgses määras. Kostja on jätkuvalt aktiivselt tegelenud ka tööotsimisega, aga pole sobiva kellaajaga tööd leidnud( 817ni), et saaks elukaaslasele ka lastekasvatamisel abiks olla. Kostja palub mitte rahuldada hagi täies ulatuses, kuna kostjal on välja mõistetud kohustusi, mida täidab ta vastavalt kohtutäiturite nimekirjale ja kuna esmajärjekorras, seda konkreetset kohustust täita ei saa. See tõttu palub kostja ka mitte välja mõista viiviseid, mis kasvaks muidu üle mõistuse suureks. Kostja palub jaotada menetluskulud pooleks kaasaarvatud kulutused menetluses tasutud riigilõivule ja õigusabikuludele, mis tunduvad kostja jaoks ebamõistlikult suured. Kostja palub mitte välja mõista viivist põhinõudelt alates 23.08.2023, ka mitte seadusjärgses määras. Kostja palub mitte rakendada talle määratavale menetluskulude summale viivisemäära VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas nõude TF Bank AB (publ.) (laenuandja) Eesti filiaalilt ning nõue tulenes kostja ja TF Bank AB (publ.) (laenuandja) Eesti filiaali vahel 29.04.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 8332676.
5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
6.Tarbijakrediidilepingute regulatsioon rajaneb 5.aprilli 1993. a Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul kontrollida, kas laenuandja on järginud tarbija suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Riigikohtu seisukoha kohaselt KAS § 83 lg-s 3 ja VÕS §-s 4032 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi
tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 3-2-1-169-13, p 21).
7.Kohus leiab, et hageja on kostjale laenu väljastamise otsuse tegemisel järginud vähemasti vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid miinimumnõudeid ja on tuvastanud piisavalt kostja võimekuse laen tagastada ja laenulepingust tulenevaid kohustusi täita.
8.Kostja tunnistab põhinõuet hageja poolt märgitud suuruses. Ei nõustu hageja kulutustega ja palub mitte välja mõista viivist põhinõudelt alates 23.08.2023, ka mitte seadusjärgses määras. Kohus leiab, et kostja väited raske majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendatud ja põhjendatud. Kostja poolt esitatud põhjenduste alusel ei ole põhjendatud jätta viivis välja mõistmata. Hageja on piiranud enda viivisenõude põhinõude suurusega. Hagejal on õigus otsustada, millal ja millise nõudega ta kohtusse pöördub. Kostja saanuks viivise suurenemist ära hoida nõude tasumisega.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Antud juhul on nõue vähem kui 1000 eurot ning hageja on kohtule esitatud andmete kohaselt enne hagiga kohtusse pöördumist saatnud kostjale kaheksa meeldetuletuskirja, hinnaga 4,85 eurot, s.o kokku 38,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 38,80 eurot.
10.Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist 29.04.2021 lepingu sätestatud määras 0,067% päevas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 27.03.2022-21.09.2023 viivist põhivõlgnevuselt 461,49 eurot viivisemääraga 24,15% aastas, mis on kokku 168,20 eurot.
11.TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 461,49 eurot määraga 24,15% aastas (0,067% päevas) alates 27.03.2022 kuni kohtulahendi tegemiseni summas 174,69 eurot (168,20 +6,49). Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt (461,49 eurot) 24,15% aastas alates 13.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
12.Kohus leiab, et põhivõlgnevus 461,49 eurot, intress 121,46 eurot, sissenõudmiskulud 38,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 174,69 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 461,49 eurot, intress 121,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 174,69 eurot ja sissenõudekulud 38,80 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
15.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 245 eurot ja kiirmenetlusega seonduvast menetluskulust 20 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 265 eurot.
16.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (265 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
17.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.