Avalikult teatavakstegemine
10.oktoober 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-23-127487; Credit.ee OÜ hagi T. T. vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 1069,13 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Asja lahendamine
Credit.ee OÜ (registrikood 11898079; aadress F.Tuglase tn.19, Tartu, 51006 Tartumaa) Agnes Zaure ([email protected]) T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; [email protected]) lihtmenetluses
3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 23.02.2023. a tarbijakrediidilepingu nr 20230223/02. Laenulepingu taotluse täitis kostja 23.02.2023 Credit.ee OÜ veebikeskkonnas aadressil www.credit.ee ning kinnitas taotluse esitamisel laenulepingu üldtingimustega nõustumist. Hageja tegi kostjale laenupakkumuse summas 700 eurot laenuperioodiga 24 kuud. Kostja nõustus laenupakkumusega. Hageja saatis kostja e-posti aadressile laenulepingu koos krediidi tagastamise maksegraafikuga. 23.02.2023 kandis hageja kostja pangakonto arveldusarvele laenu summas 700 eurot. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli tagastamisele kuuluv kogusumma (laenusumma koos laenu kasutamise eest arvestatud intressiga) 961,4 eurot, osamaksete arv 24, aastane intressimäär 28,5%, krediidi kulukuse määr 39,82%, viivisemäär 0,0781% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning viimase osamakse tähtpäev 22.02.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 700 eurot, intress suuruses 51,25 eurot, 23.08.2023. a seisuga arvestatud viivis suuruses 48,33 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud suuruses 35 eurot ning edasiulatuv viivis viivisemääraga 0,0781% päevas alates 24.08.2023. a kuni laenu põhiosa nõude suuruses 700 eurot kohase täitmiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja T. T.i kanda ning mõista kostjalt T. T.ilt Credit.ee OÜ kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja põhjendused 2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidi asutused ei kontrolli väga muud, kui aktiivseid võlgasid, aga nii kaua kui neid ei ole, siis võib ennast lõhki laenata. Leiab, et iga laenuga peaks ikka küsima ka konto väljavõtet, et lihtsalt üle vaadata, mis sel hetkel kliendi/laenaja peale vaadates näeb. 700 eurot ei ole väike summa, et seda ilma krediidivõimelisust hindamata anda. Taust.ee ja maksehäire kontroll on normaalne tegevus, kuid maksete kontroll väljavõttena on kindlus laenuandjale, et ollakse maksevõimeline palga ja kuumaksena antud laenule. Laenuandja peab ikka enne selgeks tegema, kas laenusaaja on maksevõimeline, tänapäeval ei saa enam ka maksepuhkust enne kui
on kontoväljavõte esitatud ja nii antakse laenu, et pole isegi ülevaadet laenusaaja olukorrast. 3.Hageja täiendavalt lisab, et enne laenulepingu nr 20230223/02 sõlmimist hageja teostas krediidiandjana kostja krediidivõimelisuse hindamiseks järgmised toimingud: kontrolliti kostja maksekäitumist Krediidiinfo (maksehäirete register), Krediidiregistri (taust.ee) ja Credit.ee andmebaasidest, maksehäireid ei tuvastatud. Kostja on varasemalt võtnud hagejalt laenu ühel korral ja kõik eelnevast lepingust tulenevad kohustused on kostja täitnud ennetähtaegselt, olulise viivituseta. Muuhulgas (ent mitte ainult) viitab varasem maksedistsipliin ja kohustuste täitmine koosmõjus teiste näitajatega kostja krediidivõimelisusele. Kontrolliti maksuvõlgade olemasolu Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal. Võlgasid ei tuvastatud. Antud asjaolu krediidivõimelisuse hindamisel viitab madalale krediidiriskile. Kontrolliti teadaannete olemasolu AT andmete põhjal. Teadaanded puudusid. Antud asjaolu krediidivõimelisuse hindamisel viitab madalale krediidiriskile. Kontrolliti kohtulahendite olemasolu Riigi Teataja andmete põhjal. Kostja sissetulekute suurust kontrolliti Maksuandmete tõendi põhjal. Maksuandmete põhjal oli kostja viimase 4 kuu keskmine sissetulek (so netopalk) summas 980,84 eurot kuus. Kostja finantskohustuste suuruse osas lähtuti kostja esitatud andmetest, millele lisati laenulepingu nr 20230223/02 kuumakse suuruses 38,6 eurot. Seega, laenu andes arvestati kostja igakuiste finantskohustuste suuruseks 238,6 eurot. Arvestades laenulepingute kohast igakuiste tagasimaksete suurust ja kostja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste finantskohustuste suurust (238,6 eurot) ja muude laenutaotluses deklareeritud igakuiste väljaminekute suurust (265 eurot, so toidukulu, transpordikulu, kommunaalkulu ja laste ülalpidamiskulu), oli kostja sissetulek piisav kõikide laenulepingutest tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Maksevõime näitajaks on arvestuslik reserv, mis leitakse igakuistest sissetulekutest finantskulude (sh taotletava laenumaksete) jt väljaminekute maha lahutamisel. Maksevõime loetakse piisavaks kui reserv on suurem kui null (0). Käesoleval juhul reserviks on 477,24 eurot. Kohtu põhjendused 4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 5.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 20230223/02 (58-70), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 700 eurot (dtl 72). 6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 30.05.2023 (dtl 31). Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu summas 700 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 16.Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja riigilõiv 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.