2-24-14142/5 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx ja Kostja sõlmisid 11.02.2021 Lepingu, mille alusel xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. xxx ja Kostja sõlmisid 13.12.2021 Lepingu nr xxx, mille alusel Xxx kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Vastavalt Tingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma A sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Xxx esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.09.2023 arvest ja viimase 01.02.2024 arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Xxx ees summas 194,95 €. Summa 194,95 eurot sisaldab kasutatud Xxx sideteenuseid summas 82,42 eurot (kuutasu), Huawei B628 ruuteri renditasu 29,42 eurot (4 kuud + 28 päeva), tagastamata seadme tasu 59,60 eurot, viiviseid 4,51 eurot, võlgnevuse meeldetuletuskirja saatmise tasu 4 eurot ja võlgnevuse teatist e-mailiga 15 eurot. Tingimuste p 3 alusel piirab Xxx kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Xxx-l õigus leping üles öelda. 01.10.2023 arve järgi kuutasu on 25 eurot terve kuu eest. 01.11.2023 arve järgi kuutasu oktoobri eest on 8,87 eurot. Seega kasutas kostja Xxx teenuseid kuni 11.10.2023 ja alates 12.10.2023 oli Xxx teenused piiratud (kuutasu 25 eurot / oktoobri 31 päeva * 11 päeva = 8,87 eurot). Kuigi Xxx sideteenused oli piiratud 12.10.2023, kostja ei tagastanud Huawei B628 ruuteri. Seega pidi kostja tasuma renditasu ruuteri eest kuni 28.12.2023 (augusti rent 6 eurot + septembri rent 6 eurot + oktoobri rent 6 eurot + novembri rent 6 eurot + detsembri 28 päeva rent 5,42 eurot (rent 6 eurot/detsembri 31 päeva * 28 päeva)). Xxx 27.11.2023 palus kostjat tasuda võlgnevust täiendava 14 päevase tähtaja jooksul ja hoiatas lepingu ülesütlemisest, kui kostja jätab võlgnevuse tasumata. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Seega luges Xxx lepingu ülesöelduks alates 29.12.2023 (renditasu ruuteri eest nõutakse detsembris 28 päeva eest). Lepingu ülesütlemise hoiatus on Kostjale saadetud posti aadressile ja e-postile, milles Xxx muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise 2

korral ütleb Xxx lepingu üles ja loovutab võla inkassofirmale. Hageja palub mõista kostjalt A S hageja AS PlusPlus Capital kasuks välja xxx AS ja A S vahel 11.02.2021 sõlmitud Lepingust ja 13.12.2021 sõlmitud Lepingust nr xxx tulenev võlgnevus 171,44 €, viivised 26,04 €, sissenõudekulud 20 €; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 171,44 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 20.09.2024; menetluskulud: riigilõiv summas 100 € ja õigusabikulu summas 427 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 04.10.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 140 eurot ja esindustasu 358 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 140 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on esindustasu A S kohtumenetluses: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine 3,5 tundi, tunnihinnaga 100 eur/h, summas 350 eur+km, kokku 427 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid, tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega (telekommunikatsiooni lepingust tulenev võlavaidlus) ning hagi ei tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100)+km. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 344 eurot (100+244), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud 3