09. oktoober 2023. a, Pärnu Maakohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-22-2323
Tsiviilasi
Themis Õigusbüroo OÜ hagi H K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7314,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Themis Õigusbüroo OÜ (rg-kood 12803543, aadress narva mnt 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja Kristel Kangilaski Kostja H K (ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Ilmo Maaroos
Menetlemise viis
16.05.2022 toimus asjas eelistungina korraldav kohtuistung. 19.06.2023 määras kohus poolte nõusolekul asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
RESOLUTSIOON:
Jätta Themis Õigusbüroo OÜ hagi H K vastu täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulud jätta Themis Õigusbüroo OÜ kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud kindlaksmääramata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid
Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
1.1.Kohtu menetluses on Themis Õigusbüroo OÜ (edaspidi hageja) hagi H K (kostja) vastu tagastamisele kuuluva 2500 euro, hüvitise 2660 euro, leppetrahvi 1500 euro ja sissenõutavaks
Tsiviilasi nr 2-22-2323 muutunud viivise (periood 02.01.2022 kuni 13.02.2022) 48,20 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks.
1.2.Esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja 02.09.2020 nõudeõiguse loovutamise lepingu (tl 6–7 pöördel), millisega kostja loovutas hagejale tervikuna rahalise nõude R L vastu, milline tulenes 24.10.2020 kostja ja R L vahel sõlmitud kokkuleppest. Lepingu punktis 1.6 leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja loovutab nõude nõudeõiguse koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega hagejale 2500 euro eest. Hageja tasus kostjale 02.09.2020 ostuhinna 2500 eurot (tl 9). Lepingu punktis 2.5 leppisid hageja ja kostja kokku, et kui dokumentaalselt leiab tõendamist vastupidine fakt, et tegelikkuses on R L kostjale võla tasunud või võlgnevust ei eksisteeri või võlgnikul on vastunõue, on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi 1500 eurot, tagastama temale makstud p 1.6 määratletud tasu ning hüvitama R L võla sissenõude menetlusega kaasnevad kõik kulud.
1.3.Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 03.12.2021 otsusega tsiviilasjas 2-20-14392 otsustas maakohus, et 24.10.2014 (ekslikult märgitud 24.20.2014) sõlmitud kokkulepe, millest tuleneva nõude loovutas kostja 2500 euro eest hagejale, on tühine (nõuet ei eksisteeri) (tl 10–14).
1.4.Hageja pöördus 09.12.2021 kostja poole ning selgitas, et kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja ostis kostjalt nõude, mida ei eksisteeri. Hageja tegi kostjale ettepaneku tagastada ostumaksumus 2500 eurot (tl 9) ning hüvitada riigilõiv 1100 eurot, millise hageja tasus tsiviilasjas 2-20-14392 (tl 16). Hiljem, kui on selgunud hagejalt väljamõistetud R. L õigusabikulude suurus, siis hüvitada ka need. Hageja märkis, et kiire lahendusena on hageja valmis loobuma leppetrahvi ja enda töö ajakulu hüvitamisest. Kostja hageja pakkumisest keeldus (tl 17-19). Hageja esitas 28.12.2021 kostjale nõude tasuda 5000 eurot hiljemalt 01.01.2022 (tl 20–20 pöördel). Kostja ei ole hageja nõuet täitnud ning ühtegi hageja poolt tehtud ettepanekut asja kohtuväliselt lahendada vastu võtnud.
1.5.Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja oli kostja jaoks „usaldusisik“. Pelgalt fakt, et hageja on kostjale varasemalt õigusteenust osutanud, ei muuda hagejat usaldusisikuks ning T R ei ole kunagi kostjaga sõbrasuhtes vms olnud.
1.6.Hageja ei nõustu kostjaga, et nõudeõiguse loovutamise lepingu punkt 2.5 „ei vasta seaduse nõuetele“ või on kuidagi kostjat ülemäära kahjustav. Leping on sisult lihtne ja kergesti arusaadav. Leping sõlmiti läbirääkimiste teel (nagu ka lepingu p 4.2 teine lause sätestab) ning kõik lepingu punktid olid läbiräägitud ja läbiräägitavad. Kostja ei teinud lepingu punkti 2.5 muutmiseks ettepanekuid ning kostjal oleks olnud võimalus leping jätta allkirjastama. Hageja ei tegutsenud nõudeõiguse loovutamise lepingut sõlmides kostja nõustajana.
1.7.Hageja ei nõustu kostjaga, et nõudeõiguse loovutamise lepingu osaks oleks olnud kokkulepe, et lepinguga hageja justkui kinnitaks, et kõik nõuded R L vastu on korrektsed. Lepingu sõlmimise eeltingimuseks ei olnud hageja kinnitus, et loovutatud nõuded on kohtumenetluses igal juhul ka edukalt sissenõutavad. Kostja võttis lepingut sõlmides ja nõuet loovutades vägagi teadlikult riski, et kui kohtulahendiga tuvastatakse, et nõue puudub, tuleb kostjal tasuda lepingus ette nähtud summad.
1.8.Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et hageja eesmärgiks oleks olnud kostjale kahju tekitamine. Hageja ei ole soovinud kostjale kahju tekitada. Poolte vahel oli varasem koostöö edukas.
1.9.Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et hageja peab kostja tsiviilasjas 2-20-14392 menetlusse kolmanda isikuna kaasama või vastava õiguse olemasolu talle selgitama. Kuna kostja on esitanud oma väite kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta ilma, et asjas nähtuks kostja esindust, pidi kostjal vastav teadmine olema varasemalt. Arvestades kostja 16.12.2021 e-kirjas avaldatud asjaolu selle kohta, et ta konsulteeris kolme advokaadiga, pidi hiljemalt 16.12.2021 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-2323 vähemalt üks kolmest advokaadist kostjale selgitama TsMS §-s 213 tulenevaid kostja õigusi. Hageja andis kostjale tsiviilasja 2-20-14392 otsusest teada 09.12.2021, otsus jõustus 03.01.2022, seega oli kostjal vähemalt 19 päeva selleks, et ka ise apellatsioonkaebus esitada. Ka hageja pakkus kostjale võimalust, et kui kostja annab tagatise, hageja vaidlustab maakohtu otsuse. Kostjal olid kõik võimalused tsiviilasjas 2-20-14392 tehtud lahendi mõjutamiseks ning sellest tulenevalt ka hageja poolt kostja vastu esitatava nõude mõjutamiseks.
1.10.Hageja ei nõustu kostja väitega, et leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Leppetrahv oli lepingus kokku lepitud selleks puhuks, kui kostja võõrandas hagejale olematu nõude. Leppetrahv esitati mõistliku aja jooksul ning pärast seda, kui kostja keeldus lepingut täitmast.
1.11.Hageja hinnangul ei oma käesolevas asjas puutumust kostja väited, mis on esitatud seoses tsiviilasjaga 2-20-14392. Vaidlust ei ole, et tsiviilasja 2-20-14392 kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja poolt loovutatud nõuet ei eksisteeri. Hageja ei ole esitanud valeväiteid. Hagejal oli huvi, et tsiviilasjas 2-20-14392 hagi rahuldatakse. Hageja eesmärk on teenida kasumit, mitte tekitada endale kahjusid ja kulusid. Hageja esitas viidatud tsiviilasjas väited selle kohta, et 24.10.2014 dokument sisaldab kahte tehingut. Hageja oli selgelt seisukohal, et R. L rahaline kohustus tulenes üksnes 24.10.2014 kirjalikust kokkuleppest, mitte ei olnud tegemist R A OÜ osas müügihinna tasumise kohustusega.
1.12.Hageja on seisukohal, et kostja ja R L vahel 24.10.2014 sõlmitud kokkulepe ei ole igal juhul käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena, kuna kokkuleppel puuduvad konstitutiivse võlatunnistuse tunnused.
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja hagi õigeks ei võta ja hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid ei tunnista. Täiesti väär ja alusetu on hagiavalduse p-s 2.5 toodud hageja meelevaldne väide selle kohta, et „Vaidlust pole selle üle, et antud juhul kostja rikub oma lepingulist kohustust täitmisest keeldumisega. Rikkumine pole seejuures vabandatav“. Kostja on kogu aeg vastu vaielnud väitele, et kostja on lepingut rikkunud ja vaidleb sellele jätkuvalt vastu.
2.2.Kostja on mitmel korral kasutanud hageja poolt osutatavat õigusabiteenust (tl 55-55 pöördel) ja omas täielikku usaldust hageja juriidilise kompetentsuse kohta. Hageja on õigusbüroo ja kostja hinnangul ning varasemate koostöökogemuste järgi õigusvaldkonnas professionaal. 02.09.2020 nõudeõiguse loovutamise leping sõlmiti hageja ettepanekul ning pärast seda, kui hageja oli kostjalt saanud kogu informatsiooni ja dokumentatsiooni 24.10.2014 kokkuleppest (tl 47) tuleneva võlgnevuse sissenõudemenetluse otsustamiseks. Antud asjaolu on fikseeritud ka nõudeõiguse loovutamise lepingu punktides 1.2 ja 2.2. Hageja tegi otsuse nõuete omandamiseks iseseisvalt, omapoolse materjalide ekspertiisi, teadmiste ja kogemuste põhjal. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi pretensiooni ega kahtlust omandatud nõude kohta. Harju Maakohtust sai hageja negatiivse lahendi, kuna esitas faktilised asjaolud ja väited ebaõigesti ja tegelikkusele mittevastavalt.
2.3.Kostja ei nõustu, et nõudeõiguse loovutamise lepingu punkti 2.5 (hageja nõue alus) tuleb hinnata kui „riski jagamist“. Kogu risk on hageja poolt välja pakutud lepingus pandud kostja kanda. Kostja hinnangul ei kohaldu lepingu punkt 2.5 asjas kahel põhjusel: 1) hagejale loovutatud nõue oli reaalne ja (aegumata osas) sissenõutav ning 2) punkt 2.5 ei vasta seaduse nõuetele. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas leping, kus üks pool omandab nõude eesmärgiga teenida, kuid kogu kahjuriski kannab teine lepingupool, kes ei saa nõude menetlemist ka mõjutada. Kostja ei ole õigusteadmistega isik ning lähtus eeldusest, et hageja tegutseb ka nõudeõiguse loovutamise lepingut kostjaga sõlmides kostja õigusnõustajana ning kaitseb kostja huve. 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-2323
2.4.Kostja ei saanud pärast nõudeõiguse loovutamist mingilgi viisil mõjutada R L vastu oleva nõude menetlemist. Hageja ei kaasanud kostjat kolmanda isikuna tsiviilasja 2-20-14392 menetlusse ega informeerinud kostjat õigusest astuda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Kostja hinnangul kohaldub asjas lepingu p 4.1, mille kohaselt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada.
2.5.Hageja leppetrahvi nõue ei ole vastav võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 ja § 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Hageja otsene kulu oli nõudeõiguse omandamise hind 2500 eurot, millise tehinguga soovis hageja teenida peaaegu kahekümnekordset tulu. Olukorras, kus nõude käsitlemine toimus ainult hageja enda valikute ja otsuste põhjal ning arvestades hageja tuluriski ja kostja kuluriski, on leppetrahv 1500 eurot ilmselgelt ebaproportsionaalne ja kostja kahjuks tasakaalust väljas.
2.6.Hageja tegutsemist kostja suhtes vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 nõuetega ilmestab ka fakt, et hagejat esindab 120 euro tunnihinnaga lepinguline esindaja Kristel Kangilaski läbi endale kuuluva Moneo OÜ, kuid samas on ta ka hageja enda palgatöötaja ning Hugo Legal õigusbüroo veebilehel reklaamib oma tunnihinnaks 60 eurot.
2.7.Hageja on tsiviilasjas 2-20-14392 vääralt käsitlenud mitmeid asjaolusid. Kostja ja R L vahelises 24.10.2014 kokkuleppes lepiti kokku mitme sõltumatu tehingu teostamises. Esiteks eeltingimusel, et kostja võõrandab oma osaluse R A OÜ-s R L näidatud isikule, siis (2) R L tasub kolmanda isiku – R A OÜ – võlgnevuse kostjale (tl 45-46) vastavalt kokkuleppe p 5.7 sätestatud summas ja tingimustel, millega (3) R L omandab kostja nõuded R A OÜ vastu. Kostja ja R L ei leppinud 24.10.2014 kokku R A OÜ osa võõrandamise hinnas. Osa võõrandati 03.11.2014 notariaalse lepinguga (tl 51-54 pöördel), mille punkt 2.1 sisaldas osa võõrandamise hinda ning punkt 2.2 kinnistust R L poolt osa tasumist. 24.10.2014 lepiti kokku, et eeltingimuse täitmise korral on R Ll õigus omandada kostjalt nõuded R A OÜ vastu ning kohustus tasuda nõuete ostuhind vastavalt graafikule. Nõude omandamise eest tasumise kohustus oli uus kohustus, mille R L kui füüsiline isik endale võttis. 24.10.2014 sõlmitud kokkulepe on konstitutiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes ning nõue, mille kostja hagejale loovutas oli reaalne. 24.10.2014 dokumendi ehk võlatunnistuse teksti valmistas võlga tunnistav isik ehk R L ise (tl 44).
2.8.Kuna hageja esitas Harju Maakohtule R L vastu esitatud tsiviilasjas 2-20-14392 tegelikkusele mittevastavaid faktilisi asjaolusid, väiteid ja põhjendusi, mis sisuliselt viisid kohtu eksitusse, on ka kohtuotsus antud asjas tervikuna ekslik ja põhjendamatu ja kohtu järeldused ebaõiged. Hageja jättis esitamata ning seetõttu ei võtnud kohus tehiolude hindamisel ka arvesse, et kuivõrd R A OÜ majanduslik seis oli enne osa võõrandamist väga halb (majandustegevus puudus) (tl 48-50), siis ei oleks millegigi olnud majanduslikult põhjendatud kokkuleppe p.5 toodud tasumise graafikus märgitud kogusumma 117 250 eurot maksmine osa omandamise hinnana. Kohus oleks pidanud hindama ja arvestama ka selle asjaoluga, et R A OÜ juhatuse liikmena ettevõtte jaoks laenusummad R A OÜ nimel vastu võtnud isik R L ostab eraisikuna nimetatud nõuded kokku, et ettevõtte ainuomanikuna äriedu korral ettevõttest samad summad tagasi saada. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-2323 tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:
5.1.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping (digitaalselt allkirjastatud vastavalt 02.09.2020 ja 01.09.2020), millega kostja loovutas oma nõude R L vastu hagejale (tl 6–7 pöördel);
5.2.Kostja ja R L vahel oli 24.10.2014 sõlmitud kokkulepe, mille punktis 14 rahalise nõude, summas 25 000 eurot, kostja loovutas hagejale 02.09.2020 lepinguga (tl 47);
5.3.Harju Maakohus on 03.12.2021 tehtud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-20-14392 jätnud hageja hagi R L vastu rahuldamata (tl 10–14);
5.4.Hageja on õigusteenust osutav äriühing;
5.5.Kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes;
5.6.Hageja on enne nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimist osutanud kostjale õigusteenust.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutati hagejale eksisteeriv nõue või mitte. Hageja on seisukohal, tuginedes Harju Maakohtu lahendile tsiviilasjas 2-20-14392, et nõuet ei eksisteerinud. Kostja on seisukohal, et nõue nõude loovutamise ajal eksisteeris ning hageja sai tsiviilasjas 2-20-14392 negatiivse lahendi, kuna esitas viidatud tsiviilasjas kohtule ebaõigeid ja eksitavaid väiteid. Lisaks on poolte vahel erimeelsus selles, kas lepingu punkt 2.5. on hea usu põhimõttega kooskõlas või mitte.
7.Kohus on seisukohal, et kõigepealt tuleb kohtul tuvastada, kas nõudeõiguse loovutamisel eksisteeris 24.10.2014 kokkuleppe alusel kostjal nõue R L vastu või mitte. Kui kohus jõuab järeldusele, et nõue eksisteeris, siis puudub kohtul alus hinnaga lepingu punkti 2.5. vastavust hea usu põhimõttega, sest nõude olemasolu korral lepingu rikkumist ei toimunud ja hagejal puudub nõude loovutamise lepingu punkt 2.5. alusel nõudeõigus kostja vastu.
8.Hageja on avaldanud, et kuna ta läbivalt tsiviilasjas 2-20-14392 väitis, et raha tasumise nõue tuleneb mitte notariaalsest lepingust, vaid 24.10.2014 kokkuleppest ning Harju Maakohus asus ikkagi seisukohale, et nõuet ei ole, siis on kostja vastuväited põhjendamatud.
9.Hageja on õigesti viidanud, et kohus kohaldab seadust enda äranägemisel olles mitteseotud menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud arvamusega õigussuhtest. Harju Maakohus jättis hageja hagi tsiviilasjas 2-20-14392 rahuldamata põhjusel, et 24.10.2014 kokkuleppe punktis 5 sisaldub R A OÜ osa müügihinna tasumise graafik ning kuna kokkulepe ei olnud sõlmitud notariaalses vormis, on kokkulepe tühine ÄS § 149 lg 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel. Tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei saanud kostjal olla loovutatavat nõuet R L vastu.
10.Hageja ei erista kohtu hinnangul ka käesolevas vaidluses notariaalset vorminõuet vajavat osa loovutamist tasu eest nõude loovutamise alusel antud võlatunnistusest. Oma 31.05.2022 seisukoha punktis 2.6 hageja avaldab, et „24.10.2014 kokkuleppes sisaldus kaks omavahel seotud tehingut ehk kui R A OÜ osa loovutamist ei oleks toimunud, ei oleks tekkinud ka võlgnevuse tasumist vastavalt punktile 5“. Milliste faktiliste asjaolude alusel R L võlgnevus (117 250 euro tasumise kohustus) kostja ees on tekkinud, hageja jätkuvalt välja ei too. Kuna hageja ei toonud ka Harju Maakohtu ette 117 250 euro aluseks olevaid asjaolusid (v.a tasumise kohustuse tekkimise seotus R A OÜ osa loovutamisega ja tasumise kohustus üksnes kokkulepe punktist 5), ei saanud Harju Maakohus asuda seisukohale, et 24.10.2014 kokkuleppe punktis 5 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-2323 asuv raha tasumise kohustus on tekkinud muust õigussuhtest. Kohtul puudus seadusest tulenevalt alus hinnata hageja faktiväiteid teisiti, kui hageja neid kohtule esitas. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel. Hageja ei ole tsiviilasjas 220-14392 esitatud dokumentides – 16.02.2021 taotlus tõendite kaasamiseks (tl 118–125), 05.04.2021 taotlused ja hageja arvamus (tl 126–128), 01.10.2020 hagiavaldus (tl 132–138), kuskil avaldanud, et R L kohustus tasuda 117 250 eurot tuli seoses sellega, et kostja loovutas oma nõuded R A OÜ vastu R Lle. Vastupidi, hagist nähtub, et hageja on pöördudes kohtusse R L vastu punktis 5 asuva tasumise kohustuse tekkimist hinnanud hagiavalduse punktis 2.1. müügilepingu alusel tekkinud kohustusena (millise osas on hageja hiljem avaldanud, et see oli ekslik). Kuna hageja ei ole ka hiljem 117 250 euro tasumise kohustuse aluseks asjaolusid (v.a tuginemine kokkulepe punktile 5) välja toonud, puudus kohtul igasugune alus hinnata 117 250 tasumise kohustuse tekkimist muust õigussuhtest.
11.Järgmiseks kohus analüüsib, kas kostja esitatud asjaoludel oli nõude loovutamise hetkel (s.o 01.-02.09.2020) kostjal 24.10.2014 kokkuleppe punkt 5.14 alusel nõue R L vastu või mitte. Kostja väitel ei olnud kokkuleppe punktis 5 kokku lepitud R A OÜ osa müügihind ja selle ajatamine, vaid kostja loovutas kokkuleppe punktis 1–3 märgitud enda nõuded R A OÜ vastu R Lle ning R L kohustus R A OÜ vastu omandatud nõuete eest tasuma punktis 5 märgitud maksegraafiku alusel. R A OÜ osaluse võõrandamine R L poolt osutatud isikule oli eeltingimuseks, et nõudeõiguse loovutamine muutuks poolte vahel kehtivaks tehinguks. Kui ei oleks toimunud R A OÜ osa võõrandamist, ei oleks R L kostja nõudeid R A OÜ vastu kostjalt ka omandanud ning R Ll ei oleks tekkinud 117 250 euro tasumise kohustust. Kuna võlaõigusseaduse 9. peatükk ei sätesta nõude loovutamisele (ja kohustuste üleminekule) vorminõuet, ei pidanud ka 24.10.2014 kokkuleppe punktid 1–3, 4 (v.a. osa loovutamise kohta) ja 5 olema sõlmitud notariaalses vormis.
12.Kõigepealt kohus märgib, et kostja esitatud asjaolude kogumit ei ole hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendite kohaselt tsiviilasjas 2-20-14392 esitanud. Hageja on läbivalt väitnud, et tema nõude aluseks on 24.10.2014 kokkuleppe punkt 5, kuid millistel asjaoludel kokkuleppe punkt 5 sõlmiti, hageja tsiviilasjas 2-20-14392 ei avaldanud. Käesolevas menetluses on hageja lisaks ka seisukohal, et 24.10.2014 kokkulepe ei ole igal juhul käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena, kuna puuduvad konstitutiivse võlatunnistuse tunnused (tl 60 pöördel p 2.14), samas ei selgu, mida hageja nende tunnuste all mõistis, nii nagu ei selgu, millise tehingu alusel 24.10.2014 kokkuleppe punktis 5 siis R L raha maksmise kohustus tekkis.
13.VÕS § 29 sätestab lepingu tõlgendamise reeglid. VÕS § 29 lg-st 4 tuleneb, et kui lepingupoole ühist tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul kostja esitatud 24.10.2014 kokkuleppe sõlmimise asjaolud on, tõlgendades lepingut, kooskõlas 24.10.2014 kokkuleppes väljendatuga – kostja poolt omandatud nõuded R A OÜ vastu (punktid 1–3), R L huvi omandada kostja nõuded (punktis 4 lause osas „sellega omandab R L kokkulepped nimetatud nõuded OÜ R A vastu“), R A OÜ võlgnevuse tunnistamine (punkt 4 lause osas „seejärel tasub R L võlgnevuse“). Endale võetud kohustuse tasuda kostjale maksegraafikuga 117 250 eurot on R L allkirjastanud ning kokkuleppe punktid 1–3 sisaldavad punkt 5 aluseks oleva summa kujunemise asjaolusid. Seega vastab 24.10.2014 kokkuleppe punkt 5 ja punkt 4 (v.a osa loovutamine) nõude omandamise ja võlgnevuse tunnistamise osas konstitutiivsele võlatunnistusele VÕS § 30 mõistes. Kohus tuvastab, et nõude loovutamise hetkel oli kostjal nõue R L vastu, seega kostja ei loovutanud hagejale nõuet, mida ei eksisteerinud (oli tühine).
14.Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa heita kostjale ette lepingu rikkumist olukorras, kus hagejale negatiivne tagajärg on tekkinud hageja enda tegevuse/tegevusetuse ja/või hooletuse tõttu. Hageja näol on tegemist õigusteenust osutava äriühinguga ning hageja pidi juba nõudeõiguse omandamisel teadma, et 24.10.2014 sõlmitud kokkuleppes sätestatud osa 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-2323 loovutamine on ÄS § 149 lg-s 4 sätestatud vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Seadusega kooskõlas ei ole ka see hageja seisukoht, et kuna R L kokkulepet täitis, oli tasumise kokkulepe kehtiv. TsÜS § 84 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei saa tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Heakskiit oleks osaühingu osa loovutamise korral 117 250 euro eest kehtiv siis, kui 03.11.2014 lepingus oleks sellises hinnas kokku lepitud. Hageja pealiskaudsus asjaolude osas nähtub selgelt tsiviilasjas 2-20-14392 esitatud hagi õiguslikes põhjendustes, kus hageja toetub müügilepingu sätetele (VÕS § 208 lg 1) ehk siis hageja oli hagi esitades seisukohal, et R L kohustus tasuda 24.10.2014 kokkulepe punktis 5 olevaid makseid on seotud osa loovutamisega, mitte nõude loovutamisega, mida reguleerib VÕS § 164 lg 1. Kuna kostja võõrandas hagejale eksisteeriva nõude, siis ei ole kostja oma kohustust rikkunud ning hagejal ei saa 02.09.2020 nõudeõiguse loovutamise lepingu p-s 2.5. sätestatud õiguskaitsevahendeid kostja suhtes rakendada. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
16.Kostja on 19.07.2023 menetlusdokumendis avaldanud, et hea tahte märgina kostja enda menetluskulude nimekirja ei esita. Kuna tsiviilasja materjalidest kostjale kohtukulude tekkimist ei nähtu ja kostja menetluskulude nimekirja (seoses lepingulise esindusega) ei esitanud, jätab kohus hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude suuruse kindlaksmääramata. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.