Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
09. oktoober 2023.a, Tallinn
Hagihind
11767,66 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-22-18682 Inkassoteenused OÜ hagi A. K. vastu 27.12.2021 laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 7330,59 euro, intressi 798,16 euro, viivise 1224,21 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899, asukoht Tartu mnt 25-46, 10117 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Julia Vaganova (e-post [email protected]) Kostja: A. K. (isikukood xxxx, faktiline elukoht teadmata) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. K.’ilt Inkassoteenused OÜ kasuks 27.12.2021 laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus 6821,21 eurot ja viivis 858,26 eurot seisuga 09.10.2023.
3.Välja mõista A. K.’ilt Inkassoteenused OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 6821,21 eurolt alates 10.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4.Jätta menetluskulud 75 % ulatuses kostja A. K. kanda ja 25 % ulatuses hageja Inkassoteenused OÜ kanda.
Välja mõista A. K.’ilt menetluskulu summas 846 eurot Inkassoteenused OÜ kasuks.
6.Välja mõista A. K.’ilt Inkassoteenused OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (846 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Inkassoteenused OÜ esitas Harju Maakohtule hagi A. K. vastu 27.12.2021 laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 7330,59 euro, intressi 798,16 euro, viivise 1224,21 euro ja täiendava viivise saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P OÜ (endine ärinimi m OÜ) ja kostja 27.12.2021 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja 7499 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 12.12.2027. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 168,41 eurot. Seega põhisumma jääk on 7330,59 eurot (7499 eurot – 168,41 eurot = 7330,59 eurot). Kõik ülejäänud osamaksed jäid kostja poolt tasumata. Kostja ei ole reageerinud P OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. P OÜ oli sunnitud ütlema laenulepingu üles. Laenuleping on ülesöeldud alates 30.06.2022, mille seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 7330,59 eurot ja tasumata intress summas 798,16 eurot. 09.09.2022 loovutas P OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Ülejäänud võlgnevus jäi tasumata, vaatamata hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. Intressi arvestamine toimub alates 13.03.2022, so laenu väljastamise kuupäevast, kuni laenulepingu ülesütlemise kuupäevani, s.o 29.06.2022. Vastavalt laenulepingu punktile 5.3. kohustus kostja kui ei soorita mistahes maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, maksma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressi määrale. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 4 intressimäär moodustab 0,1% päevas ning perioodi 30.06.2022 kuni 13.12.2022 on kostjal viivisevõlgnevus summas 1224,21 eurot. Hageja teostanud laenutaotluse ning kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja Hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas hageja, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on kostjale jõukohane. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis P OÜ kostja maksevõimelisust Maksu- ja Tolliameti ning Pensioniregistri andmete põhjal, mille alusel arvestas P OÜ Kostja sissetulekuga 793 eurot. Täiendavalt selle täitis kostja esialgse võlausaldaja kodulehel laenutaotluse, milles teatas P OÜ-le oma andmeid sissetuleku ning kulude kohta. Majapidamiskuludena märkis kostja 150 eurot ja kohutustena 100 eurot. Kostjal ei ole ülalpeetavaid. Maksehäired kostjal puudusid. Hageja täiendavalt selgitas, et kostja tasus laenulepingu alusel kokku 927,79 eurot, millest arvestas hageja 168,41 eurot põhivõla, 509,38 eurot intressi, 250 eurot leppetrahvi katteks. Lepingu punktis 10.2. leppisid pooled kokku, et juhul, kui laenusaaja ei täida enda Eritingimuste punktis 2 sätestatud kohustust esitada laenuandjale tähtaegselt ja laenuandjale sobivas koosseisus dokumente, mis tõendavad laenu abil sõiduki ostmist ning asjaolu, et sõiduki omanikuna on liiklusregistrisse kantud laenusaaja, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 250 eurot, kui mujal lepingus, sh eritingimustes ei ole eelnimetatud kohustuse rikkumise eest ette nähtud muud
leppetrahvi summat. Seoses sellega 31.01.2022 summa 250 eurot laekumisel arvestas esialgne võlausaldaja antud summat leppetrahvi nõue katteks.
1.10.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõivu summas 840 eurot ja esindajakulu summas 288 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja omapoolset seisukohta esitatud hagiavalduse osas esitanud ei ole. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.05.2023. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Kohus tuvastab poolte poolt vaidlustamata asjaoludena järgmise:
m OÜ (kehtiv ärinimi: P OÜ) ja kostja vahel on sõlmitud 27.12.2021 laenuleping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 7499 eurot (dtl 8-13);
lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 39,85% aastas;
P OÜ on loovutanud oma nõude hagejale ning on sellest kostjat teavitanud 13.09.2022 teates (dtl 15);
kostja on tagastanud laenuandjale kokku 927,79 eurot;
kostja rikkus lepingut ning ei teostanud laenu tagasimakseid ega tasunud igakuist intressi;
29.06.2022 on P OÜ edastanud kostjale teatise laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kohta, milles teatas, et ütleb laenulepingu erakorraliselt üles alates 29.06.2022 (dtl 14).
Pooled ei vaidle ka selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
Kohus tuvastas, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale (dtl 45). 6.1.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise
asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
Seega on hageja õigustatud esitama tarbijakrediidilepingu alusel nõude kostja vastu.
Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
Kohus tuvastas, et 13.06.2022 P OÜ edastatud kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, millise kohaselt on kostja kohustatud tasuma võlgnevuse hiljemalt 27.06.2022, vastasel juhul on laenuandja sunnitud ütlema lepingu ennetähtaegselt üles (dtl 40-41).
29.06.2022 on P OÜ (endine m OÜ) edastanud kostjale teatise laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kohta, milles teatas, et ütleb laenulepingu erakorraliselt üles alates 29.06.2022 (dtl 14).
Puudub vaidlus selle üle, et kostja oli krediidilepingu ülesütlemise hetkel viivituses enam kui kahe osa tagastamisega ja ka ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Seega oli hageja õiguseellasel õigus kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping üles öelda.
9.VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.
Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 39,85% aastas (dtl 10).
10.1.Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 48,90 % aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
Kostjaga sõlmitud laenulepingu nr xxxx kohaselt on intressimäär 34,68 % aastas (dtl 8) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 798,16 eurot perioodi eest alates 13.03.2022 kuni 29.06.2022 kohta (dtl 4).
VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
12.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
12.2.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.3.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
12.4.Kohus jättis 14.12.2022 kohtumäärusega (dtl 22-24) hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.
12.5.Hageja hinnangul (vt dtl 32-33 hageja seisukoht) laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita lepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
12.5.1.Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud, mida laenuandja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise raames tegi (dtl 32, 33): 1)
2) 3) 4)
enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis P OÜ kostja maksevõimelisust Maksu- ja Tolliameti ning Pensioniregistri andmete põhjal, mille alusel arvestas P OÜ kostja sissetulekuga 793 eurot (dtl 32). Kostja märkis majandamiskuludena 150 eurot ja kohustustena 100 eurot. Laenuandja kontrollis maksehäireregistrist, mille andmete kohaselt kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid ei olnud. Krediidivõime hindamisel on tuginetud isiku enda esitatud andmetele ning maksehäirete puudumisele. Kõik kogutud andmed kostja kohta olid piisava selgusega ja võimaldasid laenulepingu sõlmimist.
12.6.Kohtul ei ole eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja (hageja õiguseellane) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.6.1.Kohtule esitatust ei nähtu, et kuidas hageja õiguseellane tuvastas, et kostja on võimeline võetavat laenu tagasi maksma ehk millised on tema sissetulekud ja väljaminekud, sh. varasemad võimalikud kohustused. Näiteks ei ole hageja õiguseellane nõudnud kostjalt oma pangaväljavõtte esitamist ega seda analüüsinud. Kohtu hinnangul peaks igas hoolsas laenuandjas tekitama küsimusi laenu tagasimakse võime kohta asjaolu, kui 793-eurose kuusissetulekuga isik soovib saada laenu 7499 eurot, igakuise tagasimaksega 248,70 eurot.
12.6.2.Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud, näiteks nõudes pangakonto väljavõtete esitamist. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Laenuandja ei saa eeldada, et mingi tarbijakrediidi finantseerimisviisi puhul või kuni mingi laenusummani ei peaks sisulist vastutustundliku laenamise kontrolli teostama. Hagiavalduse pinnalt ei ole hageja õiguseellane teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Kuna kostja poolt laenuandjale esitatud taotlust kohtule esitatud pole, ei ole võimalik ka väita, et kostja oleks enda varalise seisu kohta ebaõigeid andmeid esitanud. Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada
tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist. Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt oleks tarbija krediidivõimeline.
12.6.3.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et laenuandja (hageja õiguseellased) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et laenuandja oleks teostanud reaalset kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas.
12.6.4.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olnud laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 lg-s sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
13.1.Puuduvad andmed selle kohta, et laenuandja oleks kostjalt küsinud mingeid andmeid ja kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud.
13.2.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda suutnud ei ole. Hageja ei ole oma analüüsi kohta välja toonud asjaolusid, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks.
14.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandjad ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja seadusjärgse viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
14.1.Pooled ei vaidle selle üle, et võetud laenust 7499 eurot on kostja teinud laenuandjale tagasimakseid kogusummas 927,79 eurot, millest arvestas hageja 168,41 eurot põhivõla, 509,38 eurot intressi, 250 eurot leppetrahvi katteks (dtl 77).
14.2.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi (s.o. kuni 29.06.2022) olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Seetõttu tuleb summa 509,38 eurot,
mille hageja on arvestanud intressi tasumiseks, arvestada hoopis põhisumma tagasimakseks.
14.3.Kohus leiab, et põhjendatud on hageja poolt 250 euro arvestamine leppetrahvi katteks. Lepingu eritingimuste punkti 2 kohaselt (dtl 8) on laenu kasutamise sihtotstarve sõiduki ostmine. Laenusaajal oli kohustus esitada Laenuandjale 30 (kolmekümne) päeva jooksul Laenu väljamaksmisest Laenuandja poolt nõutavad dokumendid, mis tõendavad Laenu abil sõiduki ostmist ning asjaolu, et sõiduki omanikuna on liiklusregistrisse kantud Laenusaaja. Kuna kostja antud kohustust määratud tähtaja jooksul ei täitnud, pöördus esialgne võlausaldaja 22.01.2022 tema poole vastava nõudega ning palus esitada soovitud dokumente hiljemalt 26.01.2022 (dtl 81). Ühtlasi teavitas esialgne võlausaldaja, et sõiduki ostu tõendavate dokumentide tähtaegselt esitamata jätmisel tuleb esitatud teadet pidada laenuandja nõudeks tasuda leppetrahv 5 tööpäeva jooksul alates dokumentide esitamise tähtpäevast, st hiljemalt 31.01.2022. Esialgse võlausaldaja poolt antud täiendava tähtaja jooksul kostja kohustust ei täitnud. Lepingu punktis 10.2. (dtl 12) leppisid pooled kokku, et juhul, kui Laenusaaja ei täida enda Eritingimuste punktis 2 sätestatud kohustust esitada Laenuandjale tähtaegselt ja Laenuandjale sobivas koosseisus dokumente, mis tõendavad Laenu abil sõiduki ostmist ning asjaolu, et sõiduki omanikuna on liiklusregistrisse kantud Laenusaaja, on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt leppetrahvi kuni 250 eurot, kui mujal Lepingus, sh eritingimustes ei ole eelnimetatud kohustuse rikkumise eest ette nähtud muud leppetrahvi summat. Seoses sellega 31.01.2022 summa 250 eurot laekumisel arvestas esialgne võlausaldaja antud summat leppetrahvi nõue katteks. Kohtu hinnangul oli laenuandjal lepingust tulenev alus seda teha. Nimetatud säte ei ole tühine VÕS § 4034 lg 7 alusel, samuti ei ole kohtu ette toodud muid selle tühisuse aluseid. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 või lg 3 alusel.
14.4.Seega on kostja tasunud 7499 eurosest laenust tagasi põhisummana 677,79 eurot (168,41€ + 509,38€), mistõttu on põhisumma jääk 6821,21 eurot.
14.5.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
14.5.1.Kohus eelnevalt tuvastas, et laenuleping lõppes 29.06.2022, seega on kostja laenu tagastamisega viivituses alates 30.06.2022. Hageja on palunud mõista välja viivise alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga (s.o. 09.10.2023).
14.5.2.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 2 ls. on antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31.12.2022, 10,5% aastas alates 01.01.2023 ja 12% aastas alates 01.07.2023.
14.5.2.1.Viivis põhinõudelt 6821,21 eurot perioodi 30.06.2022-31.12.2022 eest (185 päeva) moodustab seega 276,59eurot (6821,21€ x 8% / 365 x 185 päeva = 276,59€).
14.5.2.2.Viivis põhinõudelt 6821,21 eurot perioodi 01.01.2023-30.06.2023 eest (181 päeva) moodustab seega 355,17 eurot (6821,21€ x 10,5% / 365 x 181 päeva = 355,17€).
14.5.2.3.Viivis põhinõudelt 6821,21 eurot perioodi 01.07.2023-09.10.2023 eest (101 päeva) moodustab seega 226,50eurot (6821,21€ x 12% / 365 x 101 päeva = 226,50€).
14.5.3.Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt otsuse tegemise seisuga viivise 858,26 eurot (276,59€ + 355,17€ +226,50€) väljamõistmiseks.
14.5.4.Kooskõlas TsMS § 367 kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt viivis otsuse tegemisele järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetavate viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
15.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus summas 6821,21 eurot, viivis summas 858,26 eurot seisuga 09.10.2023. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 6821,21 eurolt, alates 10.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 11767,66 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
17.1.Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 11767,66 eurot.
17.2.Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (sh aastane viivis 12% alates 10.10.2023), siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.
18.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 840 eurot ja esindajakulu summas 288 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
20.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 75% summas 630 eurot.
21.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 96 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 96 eurot, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
22.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 216 eurot (3 tundi x 96€ = 288€ x 75%).
23.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 846 eurot, millest riigilõiv 630 eurot ja esindajakulu summas 216 eurot.
24.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
25.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.