Pankrotiõigus

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad võlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult Pankrotiseaduses sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lahinguväli OÜ esitas 08.06.2023. a kohtule avalduse äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt pidi äriühing 2022. a lõpuks saavutama käibeks 80 000 eurot ning pakkuma tööd vähemalt kahele täiskohaga töötajale. Covid 19 pandeemia nurjas äriühingu plaanid ning kohustust Riigi Tugiteenuste Keskuse ees ei suudetud täita. Lahinguväli OÜ-l on kohustus Riigi Tugiteenuste Keskuse ees 14 344, 86 eurot. Äriühingul puudub viimasel kahel aastal majandustegevus ning ka käive. Samuti puuduvad finantsvahendid majandustegevuse uuesti alustamiseks. Avalduse kohaselt on Lahinguväli OÜ vastu veel nõue summas 23 184,36 eurot. Lahinguväli OÜ arvelduskonto jääk Swedbank AS-is on 178,39 eurot ning vara hulka kuuluvad ka laserrelvade komplektid koos lisaseadmetega. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot ning avalduse on allkirjastanud äriühingu juhatuse liige Axxx Ixx. Kohus määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks avalduses ja jättis avalduse seniks käiguta. Pankrotiavaldus esitati uuesti 19.06.2023 koos vara ja võlanimekirjaga, maksejõuetuse põhjuste kohta seletust esitamata. Kohus viis läbi menetlustoimingu avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetlustoimingul osalesid äriühingu osanikud-juhatuse liikmed. Juhatuse liige Axxx Ixx andis selgituse, et alates ajast, mil algas Covidi kriis, tuli ettevõtte tegevus seisma panna. Sellega kadusid tulud ja hakkasid tekkima vaid kulud. RTK esitas tagasimakse nõude, kuid seda ei ole võimalik tagasi maksta. Selle eest on ostetud tehnika, mille väärtus on praeguseks oluliselt langenud. Majandustegevus on puudunud viimased 5 aastat. Lisaks RTK-le on võlausaldajad ka juhatuse liikmed ise. Äriühingu tegevuse sisu oli vaba aja veetmise teenus- laserrelvadega lahingu mängimine. Oli renditud ruum, kuhu ehitatud lahingusaalid. Covidi tulekuga ruumi enam ei renditud ja sisemus tuli renditud ruumidest ära

lammutada. Uuesti tegevuse alustamiseks tuleks leida vähemalt 1000 ruutmeetrit köetavat sisepinda, kuhu uuesti lahingusaalid välja ehitada. See võtab 10-15000 eurot, mis juhatuse liikmetel puudub. Algselt tehti ka ise investeeringud ehitamiseks. Riigilt saadud toetusraha eest osteti relvad ja vajalikud seadmed, lisaks sellele olid ette nähtud toetuse eest palgad töötajatele. Oli RTK nõue, et toetusraha näidata raamatupidamises arenguväljaminekute all. Raamatupidamises seda amortiseeritud ei ole. Seadmed on alles ja asuvad Axxxxx Pxxxx juures Axxxxxxx talus. Töötajad olid viimati palgal aastal 2021. Oli lootus, et seda raha tagasi ei nõuta, kuna tegevuse seiskumise põhjus võiks kuuluda force majore alla. Projekt kestis kolm aastat ja aeg sai täis augustis 2022.a. Sõlmitud lepingu järgi ei või soetatud vara ilma RTK loata maha müüa. Uuesti tegevuse alustamiseks ei ole juhatuse liikmetel enam raha. Seadmete väärtus võiks praegu olla umbes pool soetusmaksumusest. Juhatuse liikmed Axxx Ixx ja Axxxxx Pxxx kinnitavad, et nad ei saa enam äritegevuse jätkamisse panustada, kuna vahendid selleks puuduvad. Juhatuse liikmed on seisukohal, et nad ei saa selle äriplaaniga enam jätkata, konkurents selles valdkonnas on juba liiga suur ja uuteks investeeringuteks raha ei ole. Raamatupidamist tegi Axxx Ixx, tema käes on ka dokumendid. Avaldusele on lisatud äriühingu pangakonto väljavõte viimase kalendriaasta kohta, varade nimekiri. Võlgnik palub alustada pankrotimenetlust ja välja kuulutada tema pankroti. Kohus võttis kättesaadavatest registritest äriühingu majandusaasta aruande 2020.aasta kohta ja andmed äriregistrist. Kohus võttis 04.08.2023. a määrusega Lahinguväli OÜ pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi ja määras tähtajad, milliseks tuleb ajutisele haldurile esitada võlgniku raamatupidamisdokumendid ja muud PankrS § 22 lg.4 nimetatud dokumendid. Ajutine pankrotihaldur esitas informatsiooniga.

04.09.2023.a aruande asja lahendamiseks vajaliku

Ajutise pankrotihalduri aruandes on kajastatud järgmine. Üldiseloomustus. Lahinguväli OÜ on kantud äriregistrisse 18.02.2019.a, asutajad ja juhatuse liikmed on Axxxxx Pxxx ja Axxx Ixxx Osakapital 2500 eurot tasuti rahas võrdselt. Kohe tegevuse algul andsid osanikud osaühingule laenu, et ehitada teenuse osutamiseks üüritud ruumi puitkonstruktsioone. Algul üüris võlgnik ka mängulahinguteks vajalikke seadmeid, kuid sihtotstarbelise toetuse saamisel ostis endale uued mängukomplektid. Võlgniku tegevuses tekkis sunnitud paus aastal 2020 seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kogunemispiirangutega. Hiljem võlgnik enam tegevust taastada ei suutnud. MTA andmetel töötas võlgnikettevõttes korraga 1-2 töötajat. Viimane tööleping lõpetati 30.11.2020.a. Võlgniku raamatupidamise andmetel sai ta müügitulu aastatel 2019, 2020 ja 2021. Aastatel 2020 ja 2021 sai võlgnik ka riigilt toetusi, mis on raamatupidamises kajastatud muu ärituluna. Kõigil aastatel on omakapital olnud negatiivne. Võlgniku raamatupidamises on küll vigu, kuid olemasoleva teabe põhjal on võimalik saada ülevaade võlgniku tegevuse sisust, mahust ja tulemist. Võlgniku vara. Võlgniku varaks on materiaalne vara ehk mängulahingute tarbeks soetatud laserrelvade ja nende lisatarvikute komplekt bilansilise väärtusega 2665, 34 eurot ja arenguväljaminekud väärtusega 12 175 eurot. Võlgnik hindab olemasoleva vara väärtuseks 2000-3000 eurot ja

ajutise halduri hinnangul ongi otstarbekas realiseerida seda asjade kogumina, mitte üksikute esemete kaupa. Võlgniku võlad. Võlgniku avaldatud kohustused koosnevad Riigi Tugiteenuste Keskuse 13.04.2023 otsuse kohaselt Eesti Vabariigile tagastamisele kuuluvast toetusest summas 14 344,86 eurot ning osanike ja juhatuse liikmete Axxxxx Pxxxx ja Axxx Ixxx antud laenude tagastamise kohustusest summas 23 184,36 eurot. Osanikud andsid võlgnikule laenu võrdselt. Kohtutäitur Jane Rumjantseva on seoses täitemenetluse nr 189/2023/496 algatamisega 12.07.2023 esitanud nõude kohtutäituri tasu saamiseks summas 678 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskus on ajutisele pankrotihaldurile teatanud, et on 04.09.2023 seisuga arvutanud oma nõude summalt viivist 1 012,62 eurot. Teadaolevate kohustuste summa on 39 219,84 eurot. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaadetele. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Osanikud ja juhatuse liikmed ei soovi ega pea majanduslikult põhjendatuks tegevust taasalustada. Võlgniku vara arvel kõiki teadaolevaid kohustusi täita ei saa. Võlgniku vara ei saa suurendada varaliste nõuete esitamise teel, kuna ei ole nõudeid, mida esitada. PankrS § 31 lg.4 märgitud maksejõuetuse eeldust ei ole võimalik millelegi tuginedes ümber lükata. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Lahinguväli OÜ on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustest. Võlgnik alustas oma tegevust kulutuste tegemisega selleks, et edaspidi pakkuda Viljandis vaba aja veetmiseks laserrelvadega lahingu mängimise võimalust. Selleks võttis võlgnik laenu oma osanikelt, hiljem taotles ja sai erinevaid toetusi riigilt. 2019.a alanud ja 2020.a pandeemiaks paisunud viirusepuhangu tõttu kehtestasid riigid, s.h. Eesti piirangud inimeste kokkusaamise vältimiseks. See nurjas võlgniku äriidee, mille kohaselt tulu pidi teenitama inimeste gruppidele ajaveetmise teenuse osutamise abil. Võlgnikust sõltumatutel põhjustel ei saanud ta kavatsetud teenust suhteliselt pika aja kestel pakkuda ja sellel oli otsene negatiivne mõju võlgniku tulu teenimise ja võetud kohustuste täitmise võimele. Võlgniku suutmatus rahuldada osanike nõudeid ei oleks tõenäoliselt toonud kaasa vajadust viia läbi võlgniku pankrotimenetlus. Riigi Tugiteenuste Keskuse 13.04.2023 otsuse tegemisest alates on võlgnikul vähemalt üks võlausaldaja, kes oma nõude rahuldamist tegelikult nõuab ning kelle nõude rahuldamise võimet võlgnikul ei ole. Seni ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetus on raskete juhtimisvigade või kuriteo tunnustega tegude tagajärg. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku äriplaani ebaõnnestumine võlgniku tegevust oluliselt takistanud, võlgnikust mittesõltuva asjaolu tõttu. Kui osanikud ise võinuks leppida, et nende poolt võlgnikule antud laenud jäävad tagastamata, siis alates 2023.a aprillikuust on võlgnikul võlg, mille tasumist temalt nõutakse ja mida ta tasuda ei suuda. Ajutine pankrotihaldur peab võlgniku maksejõuetuks muutumise ajaks aastat 2023. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnikul olemasoleva vara müügist saadava tulu arvel on loodetavasti võimalik katta pankrotiavalduse menetluse ja pankrotimenetluse läbiviimise kulud. Ehk mingil määral rahuldada ka võlausaldajate nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, olles tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, kuulanud võlgniku osanike-juhatuse liikmete selgitusi kohtuistungil, on seisukohal, et avaldus Lahinguväli OÜ pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesoleval juhul on võlgnikul ajutise halduri aruande koostamise aja seisuga sissenõutavaid kohustusi summas 39 219,84 eurot. Võlgnikul on vara kuni 3000 euro väärtuses, omakapital on negatiivne. Äriühingul puuduvad töötajad, tegevus on peatunud. Äriühingu osanikud ei pea võimalikuks täiendavalt panustada äriühingu tegevuse jätkamisse. Nad on seda äriühingu tegevuse alustamisel juba teinud ja neil on põhjust arvata, et oma investeeringuid (laenusid) nad tagasi ei saa. Ajutine pankrotihaldur on teinud kindlaks, et Lahinguväli OÜ-l on vara, mis on realiseeritav ja see võimaldab eelduslikult katta pankrotimenetluse kulud. Äriühingu võlad ületavad äriühingu varalisi võimalusi ja vara suurendamiseks perspektiiv puudub. Kuna äriühingu tegevus on seiskunud ja puuduvad nii ruumid, seniseks tegevuseks vajalik väljaehitus kui ka töötajad tegevuse jätkamiseks, on äriühing maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. Lahinguväli OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 22 lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul ei pea ajutine haldur maksejõuetuse kujunemise põhjuseks ei rasket juhtimisviga ega kuriteotunnustega tegu, vaid see saab olla muu asjaolu – üleilmsest pandeemiast tulenenud tegutsemistakistus. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel

kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. PankrS § 87 järgi on võlgnik kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. PankrS § 88 lg.1 järgi võlgnik ei tohi kohtu loeta pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Ajutine haldur Einar Vallandi on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Einar Vallandi vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata Lahinguväli OÜ pankrotihalduriks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse. Ajutine pankrotihaldur esitas 04.09.2023. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 7 tunni eest summas 560 eurot, sellele lisandub käibemaks 112 eurot. Kokku ajutise halduri koos käibemaksuga 672 eurot. Ajutine haldur palub tema tasu välja mõista võlgnikult Lahinguväli OÜ-lt (pankrotis) ja maksmise määrata OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukuse astet ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 80 eurot ühe tunni eest. Kohtu hinnangul on tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 7 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 627 eurot, millest tasu 560 eurot ja käibemaks 112 eurot. PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.11 järgi lisatakse tasule käibemaks. PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu summas 672 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.