HAGEJA: OK Incure OÜ, rk 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Tallinn; lepinguline esindaja Anne-Liis Veski KOSTJA: A. S., ik xxxx; elukoht: xxxx Kohtuistung 28.08.2023 Hagi hind 6770,90 eurot
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A. S. hageja OK Incure OÜ kasuks tasumata põhivõlgnevus 3878,75 eurot, intressid 311,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2297,31 eurot ning sissenõudmiskulud 5 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ intressi nõue 227,91 eurot ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot.
4.Jätta menetluskulud 96% ulatuses kostja A. S. kanda ja 4% ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda ning välja mõista A. S.ilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud 604,80 eurot.
5.Välja mõista kostjalt A. S. hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (604,80 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.OK Incure OÜ esitas 13.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 05.07.2022 hagi A. S. vastu võlgnevuse nõudes. 13.09.2022 määrusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud. 11.11.2022 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse. Hagiavalduse täpsustus koos täiendavate tõenditega on esitatud 01.06.2023.
2.Hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt on Xxxx (praegune Xxxx) ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti maksimaalses määras 5000 eurot. Laenulimiidi leping sõlmitakse Xxxx iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega. Läbi iseteeninduse keskkonna edastatakse taotlejale lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Xxxx iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Kostja on kasutanud laenuandja Xxxx poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3925 eurot. Laenutaotlused on esitatud alljärgnevalt: 30.09.2020 laenutaotlus nr 363270 summas 925 eurot, laen on makstud välja 08.10.2020, tähtajaga 07.11.2020; 16.11.2020 laenutaotlus nr 375004 summas 1000 eurot, laen on makstud välja 16.11.2020, tähtajaga 16.12.2020, lepingutasu 30 eurot ning 08.12.2020 laenutaotlus nr 380228 summas 2000 eurot, laen on makstud välja 08.12.2020, tähtajaga 07.01.2020, lepingutasu 60 eurot. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulub 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 48,91% aastas ja krediidikulukuse määraks 61,51% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, s.o 48,91% aastas. Tagasimakseid on tehtud vastavalt lisatud raamatupidamisväljavõttele, summades 46,25 eurot, 45,35 eurot, 201,20 eurot ning 108 eurot, s.h. tasutud summadest on 46,25 eurot arvestatud põhiosast maha. 02.02.2021 ja 09.02.2021 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri võlgnevuses. Hoolimata vastavasisulistest teadetest kostja omapoolset kohustust ei täitnud ning jättis osamaksed tasumata. 31.03.2021 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust laenulimiidi minimaalset tagasimakset ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 15.04.2021 ning kostja kohustus tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. 18.03.2022 on edastatud kostjale teavitus nõude loovutamise kohta ning teatatud, et kõik antud laenulepingust tulenevad maksed tuleb edaspidi kanda OK Incure OÜ arveldusarvele.
Lepingu lõppemisel oli põhivõla jääk 3878,75 eurot (saadud krediit 3925 eurot – põhiosa katteks arvestatud 46,25 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Vastavalt laenuandja üldtingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada intressi 48,91% aastas (0,1340% päevas) krediidilimiidi kasutamise eest. Vastavalt 14.02.2021 esitatud arvele oli intressi suuruseks eelneva perioodi eest 227,91 eurot. Täiendavalt lisandus eeltoodule intress perioodil 14.02.2021-16.03.2021 ehk 30 päeva eest põhivõlalt 3878,75 eurolt, määraga 0,134% päevas summas 156 eurot. Seega oli 16.03.2021 seisuga tasumata intressi jääk summas 383,91 eurot (227,91 eurot + 156 eurot). Kuivõrd leping on loetud ülesöelduks 15.04.2021 seisuga, siis täiendav arvestuslik intress on alates 17.03.2021 kuni 15.04.2021 ehk 30 päeva eest 3878,75 eurolt, määraga 48,91% aastas summas 155,93 eurot. Kokkuvõttes palub hageja kostjalt välja mõista tasumata intress lepingu lõpetamise 15.04.2021 seisuga summas 383,91 + 155,93 = 539,84 eurot. Hageja palub välja mõista viivis põhinõudelt 3878,75 eurolt, intressiga võrdses määras ehk 48,91% aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.04.2021 kuni hagi esitamiseni 01.07.2022 ehk 442 päeva eest summas 2297,31 eurot. VÕS § 1132 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuskirjade tasu summas 5 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu peale lepingu lõppemist summas 50 eurot. 04.05.2021 on edastatud kostjale nõudekiri postiga ja e-postiga. 11.05.2021 on üritatud helistada, saadetud SMS ja täiendav meeldetuletus. 21.05.2021 on saadetud e-kiri. 27.05.2021 on üritatud helistada, kuid kõne katkestatakse, edastatud e-kirjaga pretensioon. 09.06.2021 täiendav meeldetuletus, lisaks SMS. 06.07.2021 on edastatud hagihoiatus. Menetluse kestel on tehtud erinevaid toiminguid, kuid kostjaga kontakti ei ole õnnestunud saavutada. Kuivõrd hageja on korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult, siis on eeltoodud summa väljamõistmine põhjendatud. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on tsiviilasja materjalid ning kohtukutse kätte toimetatuks TsMS § 3141 lõike 2 alusel kolme tööpäeva möödumisel e-kirjaga saatmisest. 28.08.2023 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja on saatnud kohtule e-kirjad 15.11.2022 ja 18.04.2023. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et võlgnevuse on kohtutäitur tema kontolt juba võtnud ning topelt maksta pole vaja. Samuti leiab kostja, et kohus peaks kontrollima kohtutäituri tegevust. Kostja märgib, et talle jääb selgusetuks, miks on hageja tema vastu hagi esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
5.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
6.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja on Xxxx (praegune Xxxx) iseteeninduskeskkonnas esitanud 30.09.2020, 16.11.2020 ning 08.12.2020 laenutaotlused kokku 3925 euro väljamaksmiseks. Krediidi väljamaksmist tõendavad maksekorraldused (dtl 105107). Lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt on pooled kokku leppinud intressi määrana 48,91 % aastas, laenu krediidi kulukuse määraks on 61,51% aastas (dtl 40-43).
7.Kohus peab tõenäoliseks hageja esindaja poolt 28.08.2023 istungil selgitatut, et kostja ajab vastuväidet esitades ilmselt segi hageja poolt esitatud erinevaid avaldusi, mistõttu ei ole käesoleva nõude puhul tegemist nõudega, mis oleks juba varasemalt kostja vastu esitatud ja kohtu poolt rahuldatud. Seda kinnitavad ka kohtute infosüsteemi andmed, kust nähtub, et varasemas hageja nõudes kostja vastu oli esialgseks võlausaldajaks I AS. Käesolevas hagis on esialgseks võlausaldajaks Xxxx.
8.Xxxx. on loovutanud 18.03.2022 kõik lepingust tulenevad nõuded OK Incure OÜ-le ning seetõttu on hagejal kostja vastu rahaline nõue. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostjale on nõude loovutamisest 18.03.2022 teatatud (dtl 99).
9.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10.Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud krediiti kokku 3925 eurot ning kostja poolt tagastatud summadest on arvestatud põhinõude katteks 46,25 eurot (26.10.2022 makse). Seega on tagastamata laenu põhiosa jäägiks 3878,75 eurot (3925 – 46,25), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
11.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on kokku lepitud krediidi intressimääras 48,91% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intress summas 539,84 eurot, sh vastavalt 14.02.2021 arvele oli intress eelneva perioodi eest 227,91 eurot, perioodil 14.02.202116.03.2021 on arvestatud intress 156 eurot ning perioodil 17.03.2021 kuni lepingu lõppemiseni 15.04.2021 on arvestatud intress 155,93 eurot.
Kohus leiab, et hageja intressi nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja märgib, et 14.02.2021 arvelt on näha kuni eelnimetatud kuupäevani tasumata intressi 227,91 euro arvestus. Hageja ei ole viidatud 14.02.2021 arvet hagimaterjalidele lisanud. Kohus on 13.09.2022 kohtumääruses osutanud, et kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on kujunenud enne lepingu lõppemist tasumata intressi summa (milliselt summalt ja millise perioodi eest on intress arvestatud), andes hagejale võimaluse oma nõude täpsustamiseks – arvutuskäigu esitamiseks. Hageja ei ole ka 01.06.2023 esitatud hagi täpsutuses 14.02.2021 seisuga tasumata intressi arvestust esitanud ehk ebaselgust kõrvaldanud. Seega ei ole kohtul võimalik kontrollida selle nõude kujunemist ja põhjendatust, mistõttu jätab kohus rahuldamata intressinõude summas 227,91 eurot. Kohtul on võimalik kontrollida üksnes perioodil 14.02.2021 – 15.04.2021 arvestatud intressi 311,93 euro (156 + 155,93) kujunemist, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
12.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis tasumata põhinõudelt 3878,75 eurolt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.04.2021 kuni 01.07.2022 lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdses määras 48,91% aastas summas 2297,31 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega (dtl 24, 93). Seega kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele viivis 2297,31 eurot.
13.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest summas 5 eurot ning peale lepingu lõpetamist summas 50 eurot, kokku 55 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue osaliselt, s.o. summas 5 eurot, lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskulude eest. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagile on lisatud meeldetuletuskirjad kuupäevadega 02.02.2021, 09.02.2021 ja 31.03.2021, neist viimane koos teatega lepingu lõppemisest. Kuivõrd tasulisele kirjale eelneb tasuta kiri, peab kohus põhjendatuks hageja nõuet lepingu kehtivuse ajal tehtud sissenõudmiskulude hüvitamiseks kostja poolt summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Meeldetuletuskirjade saatmine on VÕS § 1132 lg 2 alusel nõude esitamisel eelduseks. Hageja nimetab hagis, et leping lõppes 15.04.2021. Hageja nimetab hagis, et 04.05.2021, s.o pärast lepingu lõppemist, on kostjale edastatud nõudekiri postiga ja e-postiga,
11.05.2021 on üritatud helistada, saadetud SMS ja täiendav meeldetuletus, 21.05.2021 on saadetud e-kiri, 27.05.2021 on üritatud helistada, kuid kõne katkestati, edastatud e-kirjaga pretensioon, 09.06.2021 täiendav meeldetuletus, lisaks SMS, 06.07.2021 on edastatud hagihoiatus. Hagile ei ole ühtegi eelnimetatud nõudekirja/e-kirja lisatud ehk hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kohus on seisukohal, et lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb samuti tõendada, s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 50 eurot.
14.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 6770,90 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 277,91 eurot ehk veidi üle 4%. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 630 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 96% ulatuses ehk summas 604,80 eurot.
18.Kostja vastustest ei nähtu võimalikku õigusabi kasutamist, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.