hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja M. T. (B2 Impact osaühing, e-post XXX); kostja M. V. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt M. V.’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja 1519.24 eurot, intress 12.99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 213.88 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi M. V. (isikukood XXX) vastu põhivõla 1452.49 eurot, intressi 266.28 eurot, viivise 69.79 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 51% ulatuses hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda ja 49% ulatuses M. V. (isikukood XXX) kanda.
Mõista kostjalt M. V.’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 49% ulatuses s.o summas 222.95 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal M. V.’l (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-25-10347 Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.B2 Impact osaühing esitas 30.06.2025 hagiavalduse M. V. vastu, millega hageja palub välja mõista põhivõla 2971.73 eurot, intress 279.27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 283.67 eurot, viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt 2971.73 eurot alates 01.07.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni, riigilõiv 455 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Multitude Bank p.l.c vahel 02.09.2022 sõlmitud krediidileping limiidiga 3000 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles Multitude Bank p.l.c lepingu 18.10.2023 üles. Multitude Bank p.l.c loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule. Harju Maakohus võttis 22.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. 22.08.2025 kohtumäärus on M. V.’le kätte toimetatud TsMS § 311 1 alusel 16.09.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 03.09.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. 02.12.2025 määra kohus hagejale tähtaja nõude ümberarvestuse esitamiseks. 10.12.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai krediiti kokku summas 4210 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid 1855.96 eurot. Inkassomenetluses tasus kostja 834.80 eurot. Sellisel juhul on kostja hagejale võlgu põhinõude summas 1519.24 eurot (4210 – 1855.96 – 834.80), mille hageja palub kohtul kostjalt välja mõista. Nimetatud summale lisandub intress 12.99 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates kostja viimase makse järgnevast päevast 03.09.2024 kuni käesoleva menetlusdokumendi koostamise seisuga 213.88 eurot.
2
2-25-10347 Võttes arvesse, et vaidlusaluse krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga, mille iseloomuks on maksegraafiku puudumine ja ka tagasimakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient krediidikontot kasutab, siis ei ole hagejal võimalust koostada kostjale uut tagasimaksegraafikut. Krediidikontolepingut ei saa võrdsustada nö tavalise laenulepinguga, kuivõrd viimase puhul on olemas maksegraafik koos igakuise kuumaksega, laenuperiood ja muud tunnused, mida krediidikontolepingus ei esine. Lepingu tingimuste kohaselt krediidikonto leping on tähtajatu. See on tingitud sellest, et krediidikontolepingu sõlmimisel ei ole krediidiandjal võimalik ette näha, kuidas laenaja hakkab krediidikontot kasutama, millises summas võtab krediiti kasutusse ja kui palju tagasi maksab. Lisaks laenusaajal on võimalik krediiti uuesti taaskasutusse võtta ja ka sel põhjusel leping on sõlmitud määramata ajaks, mistõttu ei ole võimalik lepingus sätestada, millal laenuperiood lõpeb. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.
3
2-25-10347 Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt kontrolliti krediidivõimelisuse hindamisel kostja arvelduskonto väljavõtet. Hageja ei ole toonud välja konkreetseid arvulisi näitajad, millele tuginedes laenuandja tegi järelduse, et kostja on tema sissetulekuid ja kohustusi arvestades tõenäoliselt võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Hageja toob välja laenutaotlusel märgitud sissetuleku (1400 eurot) ning kulutused (0 eurot), kuid kohtule esitatud konto väljavõttelt ei nähtu taotlusel märgitud sissetulekut ning esineb mitmeid laenumakseid. Kohtu hinnangul ei olnud kostja krediidivõimeline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. 4
2-25-10347 Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
6.10.12.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Kostja sai krediiti kokku summas 4210 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi tagasimakseid 1855.96 eurot. Inkassomenetluses tasus kostja 834.80 eurot. Sellisel juhul on kostja hagejale võlgu põhinõude summas 1519.24 eurot (4210 – 1855.96 – 834.80), mille hageja palub kohtul kostjalt välja mõista. Nimetatud summale lisandub intress 12.99 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates kostja viimase makse järgnevast päevast 03.09.2024 kuni käesoleva menetlusdokumendi koostamise seisuga 213.88 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhinõude ümberarvestus põhjendatud.
7.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kostjale tehti viimane laenu väljamakse 23.02.2023 ning kostja on teinud laenuandjale viimase tagasimakse 05.09.2023. Võttes arvesse, et laenuandja ütles lepingu 18.10.2023 üles, on kohtu hinnangul täidetud VÕS § 416 sätestatud ülesütlemise eeldused, kuna kostja oli viivituses 06.08.2023 (osaliselt), 06.09.2023, 06.10.2023 osamaksete tasumisega.
8.Hageja nõuab ümberarvestuse korral intressi summalt 1519.24 eurot alates 02.08.2023 18.10.2023 ehk viimasest tagasimaksest kuni ülesütlemiseni. Kohus juhib tähelepanu, et viimase makse tegi kostja laenuandjale 05.09.2023 (hagiavalduse lisa 5) ja selleks hetkeks ei olnud kostja veel inkassomenetluses makseid teinud ehk laenujääk oli suurem kui hageja märgitud. Võttes arvesse, et TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtub kohus hageja intressi arvestusest ja mõistab kostjalt välja intressi 12.99 eurot.
9.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 1519.24 eurot, intress 12.99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 213.88 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1452.49 eurot, intressi 266.28 eurot ja viivise 69.79 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka 5
2-25-10347 siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
11.Hageja nõude suurus kokku oli 3534.67 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku 1746.11 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 49%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 51% ulatuses hageja kanda ning 49% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 455 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 455 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 455 eurot, millest kostja kanda jääb 49% ehk 222.95 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.