lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-9352/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 06.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-23-9352/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1605
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

06. oktoober 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-9352

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi XX, YY ja QQ vastu võla nõudes 19 598,06 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701; aadress: Liivalaia tn 8, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10118 Hageja lepinguline esindaja: Külli Reinfeld, e-post: x Kostja 1: XX, isikukood x, elukoht: x x, x x x Kostja 2: YY, isikukood x, elukoht: x x, x x x Kostja 3: QQ, isikukood x, elukoht: x x, x x x Kostjate seaduslik esindaja: WW, isikukood x, elukoht: x x, x x x Kirjalik menetlus, TsMS § 440 lg 1 järgi kostja õigeksvõtul põhinev otsus

Asja lahendamise viis

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Swedbank AS hagi XX, YY ja QQ vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Välja mõista XXlt (isikukood x), YYlt (isikukood x) ja QQlt (isikukood x) solidaarselt Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks laenulepingust nr x tulenev põhinõue 14 764,35 eurot, intress 2086,80 eurot ja viivis 975,19 eurot, s.o kokku 17 826,34 eurot.

2-23-9352

3.Mõista XXlt, YYlt ja QQlt solidaarselt Swedbank AS kasuks välja 12% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 14 764,35 eurot) alates 29.06.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 14 764,35 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
7.Määrata kostjate hüvitavate menetluskulude suuruseks 1050 eurot ning mõista nimetatud summa XXlt, YYlt ja QQlt solidaarselt Swedbank AS kasuks välja.
8.Mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6 nimetatud menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 29.06.2023 hagiavalduse XX, YY ja QQ vastu solidaarselt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr x tuleneva põhivõlgnevuse 14 764,35 euro, intressi 2086,80 euro ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 975,19 euro nõudes ning edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 27.10.2018 hageja ja BB laenulepingu nr x, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu 20 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 13,250% aastas. Lepingule sõlmiti lisa 10.08.2021, mille kohaselt leppisid pooled kokku kehtestada laenuleping nr x uues sõnastuses. Lepingu lisa kohaselt oli kasutuses olev laenusumma 15 252,02 eurot, intressimäär 12% aastas, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 15.10.2025 ja krediidi kulukuse määr 13,450% aastas. Laenusaaja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. BB suri xx.xx.2021 ning laenu pärijateks said XX, YY, QQ. Pärijad ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kuna kostjad ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 19.12.2022 kostjate seaduslikule esindajale tähitult lepingu ülesütlemise teatise. Arvestades, et lepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 12.01.2023, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.

2-23-9352

2.Kohus jättis hagi 20.07.2023 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja määruses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas vastuse 25.07.2023. Kohus jättis hagi 15.08.2023 määrusega teistkordselt käiguta. Hageja esitas vastuse 30.08.2023.
3.Kohus võttis 30.08.2023 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.
4.Kostjad esitasid 03.10.2023 vastuse. Vastuses on kostjad hagi tunnistanud ning selle õigeks võtnud, kuid paluvad kohtul kontrollida hageja esitatud viivise arvestust.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
6.Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 3 on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kohus leiab, et kuna kostjad ei ole hageja nõuet vaidlustanud ja on hagi õigeks võtnud, on võimalik hagi rahuldada kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb otsuse põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).
7.Kuivõrd BB pärijateks on tema alaealised lapse (kostjad), viidi pärimisseaduse (PärS) § 136 lg-st 1 tulenevalt läbi kohustuslik pärandvara inventuur. Tulenevalt PärS § 142 lg 1 p-dest 1-3 on käsitletud nõuded esimese ning teise järjekoha nõuded ning need tuli täita pärandvara arvelt. Antud juhul kostjad hageja ees oma kohustust täitunud ei ole.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele hagi esitamise hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,029% päevas, 10,5% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mis on lepingu osa, 12. punktis on märgitud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,022% päevas ja 8,00% aastas.

2-23-9352 Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr muutub ajas ja kohaldatakse viivise tekkimise ajal kehtivat viivisemäära, mitte lepingus fikseeritud määra, siis sel põhjusel on teabelehel välja toodud, et tegemist on lepingu sõlmimise hetkel kehtiva määraga ja see võib muutuda kaks korda aastas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 12% aastas vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mis sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab viivist alates ülesütlemise teatise väljastamisest, s.o 15.12.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 28.06.2023. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 975,19 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 29.06.2023 viivisemääras 12% aastas. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude 975,19 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 29.06.2023 viivise põhivõlalt lepingujärgses määras 12% kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
10.Kohtu hinnangul kostja võttis küll hagi kohe vastuses hagiavaldusele õigeks, kuid kostja andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
11.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 eurot. Riigilõiv on kohtu seisukohalt vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1050 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
12.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Vastavalt TsMS § 178 lg 1, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

2-23-9352 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Sama § lg 4 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

14.TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja