Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. oktoober 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-7718
Tsiviilasi
AR Veod OÜ hagi Ryxsan OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
12 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. aprilli 2023 otsustunnist
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AR Veod OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): AR Veod OÜ (registrikood 12167745), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (kostja): Ryxsan OÜ (registrikood 14243893), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaisa Lumiste
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. aprilli 2023 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus AR Veod OÜ kanda.
3.Välja mõista AR Veod OÜ-lt menetluskuluna ringkonnakohtus Ryxsan OÜ kasuks 710 eurot ja viivis tasumata menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AR Veod OÜ (hageja) esitas 27. mail 2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse Ryxsan OÜ (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hageja palus kostjalt hageja kasuks mõista välja põhivõla 8567 eurot 15 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt 2369 eurot 35 senti ning edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest 0,05% tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise lepingu, mille alusel hageja kohustus kostjale üle andma tellitud killustiku ja selle vedama või korraldama selle transportimise Olerexi Räpina tankla ehitusplatsile. Kostja kohustus tasuma hagejale tarnitud killustiku ja selle vedamise eest tasu. Tegemist on segatüüpi lepinguga, mis vastab nii müügilepingu, veolepingu kui ka ekspedeerimislepingu tunnustele. Olenemata lepingu liigist oli kostjal kohustus tasuda hageja poolt temale veetud killustiku eest. Hageja täitis kõik lepingust tulenevad kohustused korrektselt, kuid kostjal on siiani tasumata kolm arvet (nr 2809018, nr 2809020, nr 2812007) kokku 8567 euro 15 sendi ulatuses. Hageja nõuded kostja vastu muutusid sissenõutavateks arvetel esitatud maksetähtpäevade möödumisest. Arvete nr 2809018 ja 2809020 tasumise tähtaeg oli 24. augustil 2018, arve nr 2812007 tasumise tähtaeg oli 14. detsembril 2018. Kuigi kõigil saatelehtedel ei ole kostja juhatuse liikme allkirja, ei anna ainuüksi see kostjale alust arvete tasumisest keelduda. Kostja juhatuse liige Riho Puusepp ei võtnud isiklikult koormaid vastu, vaid need veeti Olerexi Räpina ehitusplatsile, kus anti allkiri ehitusmaterjali kättesaamise kinnitamiseks. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et objektile ei mahtunud nii palju killustikku, kui hageja arvetel on kajastatud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja väidete kohaselt oli poolte vahel suuline müügileping killustiku ja liiva ostmiseks. Kokku on kostja hagejale tasunud esitatud arvete alusel 29 835 eurot 4 senti. Kostja on hagejale tasunud kõigi arvete alusel, mis on esitatud kostjale ehitusplatsile reaalselt veetud killustiku eest. Hageja on kostjale esitanud 17. septembril 2018 veel kaks arvet: nr 2809018 ja nr 2809020 ning
7.detsembril 2018 arve nr 2812007. Need arved on hageja esitanud kokku 535,58 tonni erinevate killustike eest. Kostja ei ole nimetatud arvetel märgitud killustikku tellinud, ostnud
ega saanud. Ei ole olemas korrektselt vormistatud ja allkirjastatud saatelehti, mis tõendaks, et kostja killustiku tellis ja hageja seda kostjale müüs. Kostja pöördus korduvalt hageja poole sooviga, et viimane edastaks veoselehed, mille alusel on väidetavalt tasumata jäetud arved koostatud. Selliseid veoselehti kõigi osapoolte poolt allkirjastatud kujul ei ole esitatud. Hageja on küll hagiavalduse lisana esitanud autotranspordi saatelehed koos väljastaja ja autojuhi allkirjadega, kuid vastuvõtja allkirjad puuduvad. Autojuht ei saa aga olla isikuks, kes ehitusplatsile toodud materjale vastu võtab. Hageja on esitanud arve nr 2812007 alusel väidetavalt tarnitud kauba kohta GPS andmed autode liikumisest Räpina Olerexi ehitusplatsile. Kuigi esitatud GPS andmed võivad olla tõesed, näitavad need ainult auto liikumise trajektoori ega tõenda, et Räpina Olerexi ehitusplatsile toodi kostja tellitud killustikku või et killustikku oli arvetel märgitud hulk. Samas aga ei ole hageja esitanud samasuguseid andmeid kahe teise väljastatud arve kohta. Kostja ja peatöövõtja Tesron Ehitus OÜ poolt aktsepteeritud teostatud tööde akt tõendab, et kostja väidetud koguses killustikku Olerexi Räpina tankla ehitusobjektile ei tellinud ja hageja seda sinna ei tarninud. Akti kohaselt on killustikuga seotud tööde kogumaht on 562,168 m3. Hageja arvetel esitatud killustiku mahud olid 719,83 tonni ja 7 koormat. Kui arvestada, et keskmiselt kaalub 1 m3 killustikku 1,5 tonni, ilmneb, et kostja maksis hagejale vähemalt ca 479,88 m3 killustiku eest, arvestamata sealjuures arvetel märgitud 7 koormat, mille kaal ja maht ei ole teada. Seega ületab kostja poolt tasutud arvete põhjal hageja poolt objektile toodud killustiku maht juba 67,8 m3 ehk 101,8 tonni võrra objektile tegelikult mahtunud killustiku mahtu. Hageja kolm viimast arvet on esitatud täiendavalt 535,58 tonni, s.o ca 357 m3 erineva liiki killustike eest. Eelnevast tulenevalt on selgelt näha, et hageja nõude aluseks olevatel arvetel esitatud killustiku maht ületab oluliselt tankla alale mahtuva killustiku mahu, mis kinnitab, et kostja ei ole väidetud koguses killustikku objektile toonud. Kostja ei ole võlga tunnistanud. Kostjale sai selgeks asjaolu, et ta ei pruukinud temale esitatud arvetele märgitud killustikku saada Räpina Olerexi peatöövõtja tähelepanekutest. Peatöövõtja keeldus arvete tasumisest viidates asjaolule, et tulenevalt geodeedi mõõdistusest ning mahutabelitest ei saanud objektile mahtuda nii palju killustikku, kui kostja on arvetel märkinud. Hageja ja kostja olid aastaid head koostööpartnerid ja tuttavad ning seega oli kostjal hageja suhtes usaldus. Pärast tellijapoolset tagasisidet süvenes kostja ka ise saadud arvetesse ning selgus, et objektile ei saanud mahtuda nii suures ulatuses killustikku, kui oli arvetele märgitud. Sellest tulenevalt sai kostja aru, et arved on esitatud alusetult ning keeldus nende tasumisest. Kui kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks, ei ole põhjendatud hageja viivise nõue määras 0,05% päevas, sest pooled selles kokku leppinud ei ole. Alternatiivselt, juhuks kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada, esitas kostja protsessuaalse tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab enda alusetust rikastumisest tuleneva nõude hageja hagiavalduses esitatud nõudega põhivõlgnevuse ja viiviste tasumiseks. Kostja väitel on ta ekslikult tasunud hagejale arve nr 2809002 alusel 8000 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 28. aprilli 2023 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6709 eurot 86 senti ja viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus tegi poolte esitatu alusel kindlaks, et poolte vahel on sõlmitud suuline leping, mille alusel hageja müüs 2018. aastal kostjale liiva ja killustiku, tarnides selle Olerexi Räpina tankla
ehitusplatsile ning kostja kohustus selle eest hagejale tasuma. Kostja on tasunud hagejale esitatud arved nr 2807030, nr 2808010, nr 2809002, nr 2809009, nr 2809019 ja nr 2810004, kogusummas 29 835 eurot 4 senti. Kostjal on tasumata hagejale esitatud arvetest kolm, kokku 8567 eurot 15 senti (17. septembri 2018 arve nr 2809018 summas 3793 eurot 61 senti;
17.septembri 2018 arve nr 2809020 summas 2393 eurot 33 senti; 7. detsembri 2018 arve nr 2812007 summas 2380 eurot 21 senti). Hageja nõuab kostjalt tasumata arvete alusel 8567 euro 15 sendi väljamõistmist ja viivist. Maakohus kvalifitseeris poolte vahel sõlmitud lepingu müügilepinguna VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu puhul on müüja põhikohustuseks müüdava asja ostjale üleandmine ja ostja põhikohustus on asja eest tasuda. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja müüjana on kostjast ostjale andnud üle killustiku, mille eest hageja kolme arve alusel kostjalt tasu nõuab. Maakohus selgitas, et hageja peab nõude eeldusena tõendama kostjale killustiku üleandmist. Arvel nr 2809018 nõutakse tasu killustik 4-16 eest koguses 89,88 tonni ja killustik 16-32 eest koguses 147,28 tonni. Hageja on esitanud tõendina saatelehed, mille kohaselt on kokku veetud killustikku 4-16 89,88 tonni ja killustikku 16-32 147,28 tonni. Arvel nr 2809020 nõutakse tasu killustik 16-32 eest koguses 58,84 tonni ja killustik 32-63 eest koguses 90,78 tonni. Hageja on esitanud tõenditena saatelehed, mille järgi on kokku veetud killustikku 16-32 58,84 tonni ja killustikku 32-6390,78 tonni. Arvel nr 2812007 nõutakse tasu killustik 16-32 eest koguses 58,84 tonni ja killustik 32-63 eest koguses 88,74 tonni. Saatelehtede kohaselt on kokku veetud killustiku 16-32 88,74 tonni ja killustik 32-63 60,06 tonni. Maakohus leidis, et esitatud saatelehed ei tõenda arvetel nr 2809018, nr 2809020 ja nr 2812007 kirjeldatud killustiku üleandmist kostjale. Saatelehtedel kirjeldatud killustiku kogused vastavad üldjoontes arvetel märgitud kogustele ja arvetelt nähtub, et vedude tellijaks on olnud kostja ning veod on toimunud Räpinasse. Samas puudub saatelehtedel kostjat esindama õigustatud isiku kinnitus kauba vastuvõtmise kohta. Osadel saatelehtedel puudub üldse vastuvõtja allkiri ja nendel saatelehtedel, kus vastuvõtja allkiri on olemas, ei ole allkirja andnud isik tuvastatav. Vastuvõtja allkirja juures puudub isiku nimi. Õige on kostja viide sellele, et osadel saatelehtedel on vastuvõtja allkiri sarnane autojuhi allkirjaga. Kostja kui juriidilise isiku nimel sai kaupa vastu võtta kas seaduslik esindaja või kostja poolt selleks volitatud esindaja. Hageja esitatud saatelehtedel kostja esindaja kinnitus kauba vastuvõtmise kohta puudub. Seega ei tõenda saatelehed kauba kostjale üleandmist. Arvel nr 2812007 kirjeldatud killustiku kostjale üleandmise kohta on hageja esitanud tõendina lisaks sõidukite GPS seadme väljavõtted. GPS seadme väljavõte tehtud sõitude kohta ei tõenda arvel nr 2812007 kirjeldatud killustiku üleandmist kostjale. Väljavõtetelt nähtuvad sõitude kuupäevad ei ühti saatelehtedel kirjeldatud vedude kuupäevadega ega trajektooridega. Ka ei ühti GPS väljavõtetel märgitud sõidukite numbrimärgid saatelehtedel märgitud sõidukite numbrimärkidega. Maakohus leidis, et ka poolte seaduslike esindajate vande all antud seletused ei tõenda hageja väidet arvetel nõutava killustiku kostjale üleandmise kohta. Hageja seadusliku esindaja Riho Aljaku seletused kostja poolt killustiku tellimise ja hageja poolt kostjale tarnimise kohta olid üldsõnalised. Kostja seaduslik esindaja Riho Puusepp kinnitas, et hageja esitatud saatelehtedel nr 22515 ja nr 22514 ei ole tema allkiri ja objektil ei olnud ühtegi teist isikut, kes oleks olnud õigustatud kostja nimel kaupa vastu võtma. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja maksis hagejale arvete alusel vähemalt 719,83 tonni killustiku eest (s.o ca 479,88 m3 killustiku eest). Arved nr 2809018, nr 2809020 ja nr 2812007 on esitatud täiendavalt 535,58 tonni (s.o ca 357 m3) killustiku eest. Kostja on esitanud tõendina tema poolt
Räpina Olerexi teenindusjaam-tankla objektil teostatud tööde akti 5. oktoobri 2018 kuupäevaga. Nimetatud aktis on märgitud killustikuga seotud tööde kogumahuks 562,168 m3. Hageja arvetel märgitud kogused ületavad kaetud tööde aktis märgitud killustiku koguseid. Hageja ei ole tõendanud ka oma väiteid selle kohta, et kostja tunnistas hageja ees arvetel nr 2809018, nr 2809020 ja nr 2812007 nõutavat võlga. Maakohtu hinnangul annab pooltevaheline kirjavahetus (tl 16-17) kinnitust sellest, et liiva-killustiku kogused, mille eest hageja kostjale arved esitas, olid ebaselged ja arvete alusdokumendid kauba tarnimise kohta ei olnud korrektsed. Nii kostja kui ka hageja pidasid vajalikuks kauba kogused üle täpsustada. Kuna hageja poolt märgitud killustiku kostjale üleandmine ei ole tõendatud, siis ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt ka arvete tasumist. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja luges põhjendatud ja vajalikuks kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu summas 6670 eurot 66 senti ja esindaja sõidukulud summas 39 eurot 20 senti, kokku summas 6709 eurot 86 senti. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude taotluse osaliselt ja mõistis menetluskulud kostja kasuks välja hagejalt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja esitas apellatsioonkaebuses ka taotluse ekspertiisi läbiviimiseks, tuvastamaks objektiivselt kostjale tarnitud killustiku kogus. Apellatsioonikaebuse põhjenduste kohaselt jääb hageja maakohtu menetluses avaldatu juurde ning ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. Hagimenetluses esitatud arved vastavad tegelikkusele ja kostja on arvetelt nähtuva killustiku tellinud ja vastu võtnud. Hageja on esitanud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et arvetel näidatud kogused killustikku ka reaalselt ehitusplatsile veeti. Lisaks tõendab nõude olemasolu ka pooltevaheline e-kirjavahetus, kus kostja tunnistab hageja nõuet ja põhjendab arvete maksmata jätmist suurte võlgadega. Väited, et hageja ei ole sedavõrd suures ulatuses ehitusmaterjali üle andnud, esitati alles pärast advokaadibürooga konsulteerimist. Kostja vastuväide ei ole tõsiseltvõetav ja on pahatahtlik. Maakohus on tuginenud ainult kostja poolt esitatud tõenditele, jättes arvestamata hageja poolt esitatud tõendid ja ütlused. Kostja ütlusete näol on tegemist paljasõnaliste väidetega. Maakohus on asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti hinnanud, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus jättis korduvalt tähelepanuta hageja taotluse ekspertiisi määramiseks ja seega jäid välja selgitamata kostja valeväited killustiku koguste osas. Hageja oli nõus tasuma ekspertiisiga seonduvad kulud. Ekspertiis oli käesolevas olukorras äärmiselt vajalik ja ainukene ühene ning objektiivne tõendamisvõimalus hagejale kõnealusele objektile veetud killustiku koguselise suuruse tuvastamiseks. Kostja venitustaktika ja valeväidete esitamine toimus piinliku järjepidevusega kuni asfaltkate sai objektile maha. Pole eluliselt usutav, et isik, kellele on esitatud arved, lubab järjepidevalt esitatud arved tasuda ja ei vaidlusta neid mõistlikul ajal peale arvete saamist. Kostja ei vaidlustanud arveid ja teadis täpselt koguseid, mis ta hagejalt tellis. Puuduvad igasugused varasemad kostja kirjad, sõnumid jms, mis väljendaks, et tellimuses (killustik) oli midagi puudu või üle või ei vastanud hind kogusele. Kirjeldatud olukorras on inimlikult arusaadav, et kostja oleks arvet saades ja oma tööprotsesse ning vajadusi teades avastanud n-ö kõrvalekalded koheselt ning oleks ka vastavad vastuväited esitanud.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud mõlema poole esitatud tõendeid igakülgselt ja on tõendite hindamise tulemusel jõudnud õigele seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on asunud väitma, et kui maakohtus oleks teostatud ekspertiis, oleks selle tulemusel selgunud, et hageja esitatud arvetele märgitud killustik on objektile veetud. Selliseid väiteid ei ole aga võimalik kuidagi kontrollida. Ringkonnakohtus ei saa tugineda väitele, et maakohus eksis ekspertiisi määramata jätmisel ning see tõi kaasa ebaõige lahendi. Maakohus jättis hageja taotluse ekspertiisi määramiseks põhjendatult rahuldamata ja hageja ei esitanud ekspertiisi määramata jätmisele vastuväidet. Viidatud objekt sai valmis 2018. aasta sügisel, ja asfaltkate sellel objektil sai maha ammu enne hageja poolt hagiavaldusega kohtusse pöördumist. Seetõttu jäävad arusaamatuks hageja etteheited väidetavalt toimunud venitamistaktika osas. Kui hageja jaoks oli ekspertiis niivõrd olulise tähtsusega tõend, jääb arusaamatuks, miks ei esitanud hageja sellekohast taotlust kohe kohtusse pöördudes. Kuigi hageja kohustus oli tõendada, et arvetele märgitud killustikukogus on kostjale üle antud, oli just kostja see, kellel õnnestus mh teostatud tööde akti ja enese ütlustega tõendada, et killustikku ei ole objektile toodud ning see ei oleks objektile ka mahtunud. Ei pea paika väide, et kostja arvetele vastu ei vaielnud. Kostjale tundub, et isegi hagejal endal ei pruugi olla täielikku ülevaadet sellest, kuhu ja kui palju on killustikku veetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta hageja kanda.
7.Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes, mille alusel pidi hageja müüma kostjale Räpina Olerexi tankla ehitusobjektile killustikku ja kostja pidi selle eest tasuma. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja müüjana on kostjast ostjale andnud üle killustiku, mille eest hageja kolme arve alusel kostjalt tasu nõuab. Maakohus selgitas, et hageja peab nõude eeldusena tõendama arvetel märgitud killustiku koguste kostjale üleandmist, kuid hageja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud, mistõttu jättis maakohus hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõigust ja hindas õigesti tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei pea vajalikuks oma otsuses maakohtu otsuse põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6).
8.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Hageja jääb apellatsioonkaebuses kõigi varasemalt esitatud seisukohtade ja väidete juurde ja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja peamiseks etteheiteks maakohtule on, et otsus tugineb üksnes kostja tõenditele, kuid hageja tõendid on jäänud arvestamata. Samas ei nähtu kaebusest, milliste hageja tõenditega ei ole maakohus arvestanud ja/või millises osas kaebaja maakohtu hinnangut tõenditele vaidlustab. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on väga põhjalikult hinnanud mõlema poole esitatud tõendeid otsuse p-des 3.3 - 3.5, andes hinnangu kõigile asjas esitatud tõenditele, st hageja esitatud saatelehtedele ja arvetele, veokite GPS seadme väljavõtetele, poolte seaduslike esindajate ütlustele ja ka pooltevahelisele e-kirjavahetusele võlgnevuse tasumise osas. Ebaõige on hageja seisukoht, et maakohus on otsuse tegemisel tuginenud üksnes kostja ütlustele. See,
et hageja maakohtu hinnanguga tõenditele ei nõustu, ei ole ringkonnakohtule aluseks hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Põhjendamatud on ka hageja etteheited maakohtule kostja ja tema seadusliku esindaja suusõnaliste väidete elulise usutavuse arvestamata jätmise osas. Mõlema poole seaduslikud esindajad andsid ütlusi vande all selles, et leping sõlmiti suuliselt ning ka kõik lepingu tingimused, sh hind, müügikogused ja tarnegraafik lepiti kokku suuliselt telefoni teel. Kirjalikud tõendid poolte kokkulepete osas puuduvad. Seejuures ei mäletanud ka hageja seaduslik esindaja, millises hinnas ja millises koguses täpselt kokku lepiti. Vaidlust ei ole selles, et tasumata arvete aluseks olevatel saatelehtedel ei ole kostja esindaja allkirju kauba vastuvõtmise kohta. Sellises olukorras on eluliselt vägagi usutav ja kohtupraktikas sagedasti ettetulev olukord, et pooltel võib tekkida vaidlus lepingu täitmise üle ning kohus lahendab vaidluse tõendamiskoormist arvestades kohtule esitatud tõendite alusel.
9.Hageja üheks etteheiteks maakohtule on hageja taotluse ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks rahuldamata jätmine. Hageja soovib ekspertiisiga tuvastada killustiku koguse, mis hageja kostjale Olerexi tankla objektile Räpinas tarnis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu 19. jaanuari 2022 määruse põhjendustega ehitustehnilise ekspertiisi määramata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub, et ekspertiisiga võib olla küll võimalik tuvastada Olerexi Räpina tankla pinnases olev killustiku kogus, kuid seda ei saa võrdsustada hageja poolt samale objektile veetud killustiku kogusega. Kostja väitel on samale objektile killustikku vedanud ka teised isikud. Hageja ei ole seda kostja vastuväidet kummutanud. Seega ei saa ekspertarvamusega vaidlusalust asjaolu tõsikindlalt tõendada, mistõttu ei ole maakohus ekspertiisi määramata jättes menetlusnormide vastu eksinud. Hageja ei ole maakohtu määrusele ekspertiisi määramata jätmise osas esitanud ka vastuväidet. Kui menetlusosaline ei esita kohtu tegevusele vastuväidet, ei saa ta kohtu veale tugineda kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 333 lg 3). Ringkonnakohus jätab hageja taotluse ehitusekspertiisi läbiviimiseks TsMS § 652 lg 4 alusel rahuldamata.
10.Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Hageja ei ole vaidlustanud temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulu rahalist suurust. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus 6 h 15 min õigusabi eest 874, 98 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 140 eurot/h. Kostja on ringkonnakohtu menetluses koostanud kaks menetlusdokumenti: vastuse apellatsioonkaebusele ja menetluskulu nimekirja. Ringkonnakohus ei pea põhjendatud menetluskuluks, mida hageja peab vastaspoolele hüvitama, kostja ja tema esindaja vahelisele kirjavahetusele kulunud aega. Vajalik suhtlus peab olema hõlmatud menetlusdokumendi koostamisele kuluva ajaga. Arvestades hageja apellatsioonkaebuse sisu, on sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 4h, millele lisandub 30 min menetluskulude nimekirja koostamise eest. Kokku on kostjale osutatud õigusabi põhjendatud 4 h ja 30 min, st 710 euro ulatuses, mis tuleb välja mõista hagejalt. Välja mõistetud menetluskulult tuleb hagejal tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Indrek Parrest
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.