Võlaõigus › Võõrandamislepingud

peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

kauba üleandmisel, varjatud puuduste korral 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest (lepingu p-d 4.4-4.5). Hageja tarnis kostjale kaupa perioodil 16.07.2020 kuni 30.07.2020. Pärast igat kauba üleandmist hakkas kulgema 5-päevane tähtaeg puuduste kohta pretensioonide esitamiseks ning selle tähtaja möödumisel loeti vastav tarne lepingu p 4.6 alusel lepingutingimustele vastavaks. Viimane tähtaeg mistahes pretensioonide esitamiseks oli 04.08.2020. Kostja hagejale ühtegi pretensiooni ei esitanud. Kui kostjal oli täiteliiva kohta pretensioone, pidi kostja nendest teadma juba ammu. Kostja ei esitanud lepingust taganemise avaldust ega ülesütlemise avaldust hagejale mõistliku aja jooksul. Kostja on taganemise avalduse esitanud 28.092020 ehk mitu kuud hiljem, kui hageja oli juba sunnitud tegema täiendavaid kulutusi õigusabile, et kostjalt võlg sisse nõuda. Isegi kui lepingust oleks võimalik taganeda, on kostja selle õiguse kaotanud. Lepingust ei nähtu, et müügileping oleks sõlmitud näidise, kirjelduse või mudeli järgi. Katseprotokollid ei ole näidised. Näidiseks võib olla näiteks ämbritäis liiva vms, st kaup ise. Lepingust tulenevalt ei pidanud tarnitav kaup vastama enne lepingu sõlmimist tehtud katseprotokolli tulemustele. Kauba kvaliteedi nõuded sätestasid lepingu pd 4.1-4.2. Kostja leiab 28.09.2020 vastuskirjas, et varjatud puudustest teavitamise tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Kostja leidis, et tegemist oli puudusega, mida ei ole isegi erivahenditega võimalik viie päeva jooksul tuvastada. Ainuüksi proovide korjamine, laborisse transportimine, proovide tegemine ning tulemuste kättesaamine nõuab rohkem aega. Lisaks ei ole mõistlik eeldada, et klient oleks iga saadetise pidanud kohe laborisse kontrolli viima. Hageja leiab, et majandustegevuses tegutsev kostja valmistas ise lepingu ette, sh tähtajad pretensioonide esitamiseks kui ka lepingu p-s 4.6 sätestatud kokkuleppe. Seega on leping vormistatud kostja enda poolt läbirääkimiste käigus välja käidud tingimustel. Pacta sunt servanda põhimõttest tulenevalt tuleb lepinguid täita vastavalt neis kokkulepitule. Kuivõrd kostja valmistas ise lepingu ette, pidas kostja ise mõistlikuks mistahes (sh varjatud) puuduste avastamist 5 päeva jooksul kauba üleandmisest. Kostja ei saa tugineda ebamõistlikule lepingutingimusele, mille kostja on ise koostanud, mistõttu kostja väited on sisutud ning pelgalt emotsionaalsed. Kostja tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses. Äriregistri andmetel on kostja kui äriühing kantud äriregistrisse 30.05.1997 ning kostja põhitegevusalaks on teede ja kiirteede ehitus. Kostja on pikaaegse kogemusega teedeehituse ettevõte, mistõttu oli kostja lepingu sõlmimise ajal teadlik, et 5 päeva jooksul on võimalik kauba kvaliteeti välja selgitada. Kostja on esitanud vastuskirjas valeväite, et kostja teavitas hagejat 25.08.2020 asjaolust, et kaup ei vastanud kvaliteedinõutele. Kostja teavitas hagejat liivaproovide võtmisest, sest kostja arvates ei vastanud kaup kvaliteedinõuetele, kuid hageja ja kostja ei ole kokku leppinud, et hageja väidetava ebakvaliteetse pinnase ära veab ning uue materjali asemele transpordib (dtl-d 3-9). Kauba kvaliteedi nõuded olid sätestatud 30.06.2020 sõlmitud müügilepingus nr xxxx. Lepingust ei tulene, et kauba kvaliteet pidi vastama kostjale edastatud katseprotokolli tulemustele. Kui leping ei sätesta, et tarnitava liiva filtratsioonimoodul peab vastama väärtusele 4,1 m/ööp, ei saa tegemist olla lepingurikkumisega, rääkimata olulise lepingurikkumisega. Kostja tugineb sellele, et hageja on talle 13.07.2020 edastanud e-kirja ning see on kostja hinnangul muutunud „ilmselt“ lepingu osaks. Hageja sellega ei nõustu. Kui poolte vahel on kirjalik leping, siis tuleb ka sellised olulised lepingu muudatused samas vormis sõlmida. Viidatud e-kiri tõendab vaid hageja poolt 13.07.2020 kostjale edastatud e-kirja. Kostja ei ole siinkohal tõendanud, et lepingu alusel tarnitud liiva kvaliteet oleks 13.07.2020 edastanud e-kirjaga muudetud. Hagejal ei ole lepingust tulenevalt kohustus tuvastada ja iseseisvalt järele uurida, millistele standarditele tarnitav liiv täpselt vastama peab. See on kostja hoolsuskohustus tellida õige toode ning viidata, millised standardid kohalduvad, kuivõrd tellija saab üksnes määrata seda, millist liiva mille jaoks vaja on. Asjaolu, et liiva tarniti riigi objektile ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on riigitee ehitamiseks kasutatava liivaga. Liiva on võimalik kasutada väga mitmeks otstarbeks, sh ehitusplatsidel nt ajutiste rajatiste vms tarbeks. Kostja peab siinkohal tõendama, et tellimuses on teavitatud hagejale, millisele standardile liiv vastama peab. Seda kostja teinud ei ole, mistõttu ei saa kostja asuda väitma meelevaldselt, et hageja on lepingut sellest tulenevalt rikkunud. Kostja on jätnud täitmata enda tõendamiskoormise. Hagejal puudub isegi lepingust tulenevalt teadmine, mille jaoks täpselt tellitud liiva kasutati. See, et liiv tarniti riiklikule objektile, ei loo ka nimetatud kohustust. Pooled lähtuvad lepingust ja omavahelistest kokkulepetest ning kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud tõendeid selle kohta, millist 3 (16)

informatsiooni hagejale esitatud on liiva kvaliteedi nõuete kohta. Olemasoleva informatsiooni põhjal ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks lepingut rikkunud. Lepingu p 4.6 sätestas expressis verbis, et lepingu p-des 4.4 ja 4.5 sätestatud tähtaegade ületamisel loevad Pooled avastatud puudused tehingu tingimusteks tehingu tegemisest ehk isegi kui müüdud kaubal oli mingi puudus, on lepingu p-de 4.4-4.5 alusel müüdud kaup poolte kokkuleppel endiselt lepingutingimustele vastav, kuna kostja ei ole lepingu p-des 4.4-4.5 sätestatud tähtaegadel kaubal esinevastest puudustest hagejat informeerinud. Leping on sõlmitud poolte majandustegevuses ning kostja enda poolt välja töötatud ja hagejale allkirjastamiseks esitatud tüüptingimustel. Kostja ei ole teavitanud kokkulepitud tähtajal mitte ühestki müüdaval kaubal esinevast puudusest. Seega on hageja on lepingu p 4.6 alusel täitnud oma lepingulised kohustused 100% nõuetekohaselt. Kostjal oli kohustus puudustest teavitada lepingu p-s 4.5 märgitud ajal. Puudustest teavitada ei tulnud „mõistliku aja“ jooksul, vaid pooled olid kokku leppinud lepingu p-s 4.5, et varjatud puuduste korral on ostjal õigus esitada tõendatud pretensioone kvaliteedi kohta 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest. Mittevarjatud puudustest tuli koheselt teavitada müüjat ning varjatud puudustest tuli teavitada 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest. Pooled ei ole kokku leppinud teavitamiskohustuse täitmises „mõistliku aja“ jooksul. Seega kostja väited „mõistlikust asjast“ ei põhine poolte vahelisel lepingul. Proovide võtmise kuupäev on 29.07.2020. Seejärel on kostja ise viivitanud 19 päeva proovide laborisse viimisega, mis tähendab, et proovid viidi laborisse alles 17.08.2020. Proovide valmimiseks kulus ühe proovi puhul 4 päeva, st katseprotokoll nr 2020/1223 väljastati 21.08.2020. Teise proovi katseprotokoll nr 2020/1224 väljastati 24.08.2020. Kostja on ise kohtule tõendanud, et liiva filtratsiooniga seonduvad asjaolusid oli võimalik 5-päevase tähtaja sees välja selgitada. Järelikult sama 5-päevase ning lepingu p-s 4.5 kokkulepitud tähtaja raames oli võimalik ka teavitamiskohustust täita. Asjaolu, et kostja ei täida teavitamiskohustustust, on kostja enda probleem ja riisiko, arvestades muu hulgas kostja tegutsemist majandustegevuses. Kostja ei tegutsenud lepingus kokkulepitud ajaraamis. Kostja väide, et ta sai teada lõplikult alles 24.08.2020 võimalikust probleemist tarnitud liivaga, ei käi kokku mõistliku teavitamisega, kuivõrd kostja ise on proovide viimisega laborisse 19 päeva viivitanud. Ühtlasi lükkab see ümber ka väite, nagu 5 päeva jooksul ei oleks võimalik vastuseid laborist saada. Selles osas esitab hageja ka täiendava tõendi, mille kohaselt on ka proovide tegija hinnangul proovideks kuluv aeg 5 päeva. Kuivõrd lepingu tingimused on pooltele siduvad, siis ei ole ühelgi juhul võimalik nentida, et kostja oleks pretensioonid esitanud õigeaegselt. Lepingu p 4.5 on kehtiv ja kohalduv ning kostja tunnistab sõnaselgelt, et kostja ei ole seda kohustust täitnud ega teavitanud hagejat 5 päeva jooksul. Tagajärjed selleks puhuks sätestab lepingu p 4.6. Hageja ei vastuta asjaolu eest, et kostja on raskelt hooletu oma väidetavate õiguste teostamisel. Kostja tegutses omakorda riigihanke lepingu alusel, millest tulenevad nõuded on avaldatud Maanteeameti poolt Riigihangete Registris viitenumbriga 220831. Näiteks on hankedokumentatsioonis oleva hankelepingu projekti1 punktis 4.4.7. selgitatud, et töövõtjal ehk kostjal on kohustus kasutada Töö tegemisel materjale ja tooteid, mille õigusaktidest ja Lepingust tulenevatele nõuetele vastavus on õigusaktides ja Lepingus sätestatud nõuete kohaselt tõendatud. Enne tööde algust esitatakse kõikide materjalide ja toodete dokumendid Insenerile kooskõlastamiseks ja teadmiseks Tellija Projektijuhile. Hageja vastava dokumentatsiooni kostjale edastas ning kostja poolt see ka aktsepteeriti. Eelviidatud hankelepingu projekti eritingimuste p-s 2.7 on pandud kostjale kohustus, et kostja ehitustööde ajal: Arvestab, et laboratoorsed katsetuste tulemused edastatakse Töövõtjale selliste päevade jooksul nagu see on sätestatud tabelis ja neid päevi ületades on Töövõtjal õigus nõuda täiendavat tähtaega üksnes juhul kui on tõestatud, et labori kontrollkatsete tulemuste viibimise tõttu ei saa Töövõtja tähtaegselt Tööd lõpetada ning et Töövõtja on teinud kõik endast sõltuva Töö tähtaegseks valmimiseks. Juhul kui Töid tahetakse jätkata kiiremini kui akrediteeritud katsetulemused on saabunud võib seda teha omal vastutusel tingimusel, et mittevastavuse ilmnemisel tuleb mittevastav Töö ümber teha või parandada Töövõtja kulul. Lisaks teostab kõik kontrolltoimingud ja vastuvõtukatsed vastavalt punktis 8 Juhendmaterjalid viidatud dokumendile „Teeehitustöödel kontroll- ja vastuvõtu toimingute loetelu“ tabelile. Töövõtja oma meeskonna ja seadmetega võtab Inseneri juuresolekul vastuvõtu proovid, mille Insener edastab väljavalitud laborisse. Tellija võib Lepingu lisas 3.1. toodud tähtaegu ja katse läbiviijaid ühepoolselt muuta, teavitades Töövõtjat 1 kuu ette. Hageja vedas liiva objektile kuni 30.07.2020, proovid võeti 29.07.2020 ning sel päeval alustati objektile ka killustiku veoga. Seega kostja jätkas töödega 4 (16)

hoolimata akrediteeritud katsetulemuste saabumisest, võttes sellega endale vastutuse ka Maanteeameti ees. Sama hankelepingu projekti eritingimuste p 2.8. täiendab eelpool viidatud lepingu punkti ning sellest tulenevalt: B-proovide katsetamise nõudmiseks peab Töövõtja vastava soovi kirjalikult esitama mitte hiljem, kui 7 tööpäeva jooksul A-proovi tulemustest teadasaamist. Vastava tähtaja möödumisel loetakse Töövõtja nõustunuks A-proovi tulemusega koos sellest tulenevate tagajärgedega. Kuivõrd kõik liiva proovid on võetud samal päeval, s.o 29.07.2020, siis on tegemist A-proovidega. Samal ajal veeti liivale peale ka killustik (29.07-31.07.2020), mistõttu olnuks B-proovi võtmine ka sisuliselt võimatu. Sellest tulenevalt nähtub, et kostja võttis proovidega viivitamisel teadliku riski nii hageja kui ka Maanteeameti ees, tegutsedes seejuures oma majandusja kutsetegevuses. Kostja ei ole täitnud enda lepingust tulenevat kohustust teavitada väidetavatest ja tõendamata puudustest 5 päeva jooksul. Lepingu p 4.6 sätestab, et lepingu p-des 4.4. ja 4.5. sätestatud tähtaegade ületamisel loevad pooled avastatud puudused tehingu tingimusteks tehingu tegemisest. Kõik kostja väited tarnitud liiva lepingutingimustele mittevastavuse kohta on täielikult sisutud, kostja on lepingu p 4.6 alusel saanud 100% lepingutingimustele vastava liiva. Lepingu p 4.5 on kehtiv ja kohaldatav käesoleval juhul. Poolte vahel sõlmitud leping eristas asja ülevaatamisel tuvastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Lepingu p 4.4 sätestab, et ostjal on õigus esitada pretensioone kauba koguse ja kvaliteedi kohta kauba üleandmisel. Punkt 4.4 sätestab tähtaja pretensioonide esitamiseks puuduste korral, mida on võimalik tuvastada välisel vaatlusel. Lepingu p 4.5 sätestab, et varjatud puuduste korral on Ostjal õigus esitada tõendatud pretensioone kvaliteedi kohta 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest. Seega lepingu p 4.5 andis kostjale pikema tähtaja, mille jooksul tuvastada kauba varjatud puudused ning esitada nende kohta pretensioonid. Kostja on enda poolt ettevalmistatud lepingus pidanud varjatud puuduste tuvastamisel mõistlikuks ajaks 5 päeva alates kauba üleandmisest. Seega on kostja pidanud ise võimalikuks, et 5 päeva jooksul kõik varjatud puudused ka tuvastatakse. Kostja on katseprotokolliga tõendanud, et liiva filtratsiooniga seonduvad asjaolud olid reaalselt 5 päeva jooksul välja selgitatavad. Hageja ja kostja pidid lähtuma üksnes omavahel kokkulepitust, mistõttu ei oma tähtsust kostja poolt 02.01.2023 menetlusdokumendi lisades 3 ja 4 esitatud juhised, kuivõrd need ei kohaldu hagejale. Asjaolu, et kostja pidi omalt poolt täitma kohustusi, ei anna alust poolte vahelises lepingus kokkulepitud tingimuste mittetäitmiseks. Kostja tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu peab ta oma lepingu tingimusi seades mõistlikult arvestama kõikide temal lasuvate kohustustega ning neid ei ole võimalik hagejale käesoleva menetluse raames üle kanda. Leping on kostja enda poolt välja töötatud ning sõlmitud kostja tüüptingimustel. Asjaolu, et kostja pidi lepingu täitmise kontrollimiseks pöörduma laborisse, oli kostjale teada juba lepingu sõlmimisel ning lisaks on see nõue ka kostja enda ja Maanteeameti vahel sõlmitud hankelepingus – see ei saanud olla kostjale uudiseks. Pretensioonide esitamise tähtajad olid fikseeritud poolte vahel sõlmitud lepingus, seejuures on leping sõlmitud kostja enda poolt eelnevalt välja töötatud ja hagejale välja pakutud tingimustel ning ühtlasi on leping sõlmitud poolte majandustegevuses. Kostja tähtaegselt pretensioone hagejale esitanud ei ole. Seega on käesoleval juhtumil tegemist olukorraga, kus hageja on lepingu p 4.6 alusel täitnud oma lepingulised kohustused 100% nõuetekohaselt. Tegemist on kahe majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtte vahelise lepinguga, mille tingimused seadis kostja ise tulenevalt oma kogemusest ja teadmisest. Hageja on tõendanud, et proovide võtmine ja laboritulemuste saamine on võimalik lepingu p-s 4.5 märgitud tähtaja jooksul, mistõttu ei saa juba sellest tulenevalt olla lepingu punkt ebamõistlikult kahjustav. Mitte ükski viidatud seisukoht ei sisalda endas kindlameelset viidet, et käesolev olukord on VÕS § 106 lõikega 2 vastuolus ning kostja ei ole seda seisukohta ka põhistanud. Lepingu p 4.5 sõnastustest tuleneb, et tegemist on ka varjatud puuduste tuvastamiseks määratud ajaraamiga. Lepingu p 4.5 on kehtiva õigusega kooskõlas ja kehtiv. Lepingus märgitud tähtaja on sätestanud kostja ise, olles kursis valdkonnas olema praktikaga proovide tegemise kiirusest, mis on kooskõlas ka hageja esitatud tõenditega. Puuduvad põhjused leidmaks, et lepingu p 4.5 on vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud ka hageja võimalikku tahtlust võimaliku lepingu rikkumise kontekstis, milline kohustus kostjal on. Õiguskirjanduses on leitud, et selline kokkulepe, nagu lepingu p-s 4.5 on tehtud, ei ole välistatud. Kuigi § 106 tekstis ei räägita sõnaselgelt õiguskaitsevahendite piiramist lubavatest kokkulepetest, tuleb ka selliseid kokkuleppeid lugeda vastutust piiravaiks. See tuleneb mh nii õiguskaitsevahendeid reguleerivate sätete põhimõttelisest dispositiivsusest kui ka § 106 lg 2 5 (16)

laiaulatuslikust sõnastusest. Seega võib § 106 lg 2 piires põhimõtteliselt kokku leppida, et kui müüja tarnib puudustega kauba, ei või ostja nt alandada hinda, lepingust taganeda või oma kohustuse täitmisest keelduda (st negatiivselt kokku leppida, milliseid õiguskaitsevahendeid ei või kasutada). Samuti võib kokkulepe olla sõnastatud selliselt, et ostja võib näiteks esitada üksnes kahju hüvitamise nõude (n-ö positiivne õiguskaitsevahendi kokkulepe). Lisaks võib kokku leppida ka piiranguid õiguskaitsevahendite kasutamise korra, vormi ja tähtaegade kohta .Lepingu p-s 4.5 ei ole kokku lepitud vastutuse piiramises, vaid teavitamiskohustuse täitmise tähtajas varjatud puuduste korral. Samuti ei ole lepingu p-s 4.6 kokku lepitud vastutuse piiramise kokkuleppes, vaid selles, et kui ostja ei esita pretensioone kauba kvaliteedi kohta kauba üleandmisel (p 4.4) või 5 päeva jooksul kauba üleandmisest, loetakse kaup poolte kokkuleppel lepingutingimustele vastavaks. Seega lepingu punktides 4.5 ega ka mitte 4.6 ei ole vastutuse piiramise kokkuleppeid sõlmitud. Hageja hinnangul on kostja tegutsenud teadlikult oma lepingu koostamisel enda teadmistest ja kogemustest, mis ta on majandus- ja kutsetegevuses tegutsemisel saanud ning kui kostja on võtnud teadliku riski töödega jätkata ilma koheseid proove võtmata ja kontrollimata, siis ei saa olla talle mõistlikult vastuvõetamatu olukord, kus ta peab hiljem kahju kandma. Ostja on oma majandustegevuses jätnud täitmata temale nii lepingust kui ka seadusest tuleneva asja ülevaatamiskohustuse (VÕS § 219 lg 1, lepingu p 4.3), teatamiskohustuse (VÕS § 220 lg 1, lepingu p 4.4 ja 4.5) ning ka kirjeldamiskohustuse (VÕS § 220 lg 2). Kostja kui kauba ostja poolt lepingust ja seadusest tulenevate kohustuste raskest hooletusest täitmata jätmine ei anna kindlasti alust hea usu põhimõtte kohaldamiseks. Arvestades kostja tegutsemist majandustegevuse raames, vaidlusaluse lepingu kui B2B (business-to-business) lepingu sõlmimist kostja enda poolt välja töötatud tüüptingimustel, siis on kostja väited hea usu põhimõttest täielikult ainetud. Kostja on esitanud tõendid, millest tulenevalt on ta venitanud laborisse proovide viimisega vähemalt 19 päeva teades, et hageja ja kostja vahelisest lepingust tulenevalt on vastuväidete esitamiseks aega 5 päeva. Seega on kostja ise põhjustanud endale teadlikult äririski realiseerumise juhul, kui lepingu käigus tarnitu ei vasta lepingu nõuetele. Kostja ei ole tõendanud, millised olid müügilepingu eseme kvaliteedinõuded, mida hageja oleks saanud rikkuda. Puudub vaidlus, et kostja ei ole lepingu p-des 4.4 ega 4.5 sätestatud tähtaegade jooksul hagejale pretensioone esitanud. Järelikult vastas üleantav liiv VÕS § 217 lg 1 tähenduses lepingutingimustele. Kostja vastupidised väited ei põhine kehtival õigusel ega poolte vahel sõlmitud lepingul. Hageja on täitnud lepingut lepingutingimustega kooskõlas. Lepingu p 4.6 sätestas expressis verbis, et lepingu p-des 4.4 ja 4.5 sätestatud tähtaegade ületamisel loevad pooled avastatud puudused tehingu tingimusteks tehingu tegemisest ehk isegi kui müüdud kaubal oli mingi puudus, on lepingu p-de 4.4-4.5 alusel müüdud kaup poolte kokkuleppel endiselt lepingutingimustele vastav, kuna kostja ei ole lepingu p-des 4.4-4.5 sätestatud tähtaegadel kaubal esinevastest puudustest hagejat informeerinud. Kui müüdud kaup on lepingutingimustele vastav, tuleb kauba eest nõuetekohaselt tasuda. Seega on hagi täies ulatuses põhjendatud. Kostja vastuväited tuginevad suuresti TsMS § 230 lg 1 mõttes tõendamata väidetel ning on suunatud üksnes oma täitmata kohustustest hoidumiseks. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping, mille tingimusi ei ole muudetud ning mis oli aluseks teostatud liiva veole. Pooled juhindusid sellest, kuniks kostja otsustas, et tema koostatud lepingu tingimused talle sobival hetkel ja kontekstis – vaidluse tekkimise järel – ei kehti. Leping on olemusel raamleping ning kuna see oli ühtlasi ka ainus poolte vaheline selgelt tuvastatav kokkulepe, siis tuleb sellest antud menetluses ka juhinduda. Kostja ei ole lepingut üles öelnud. VÕS § 221 kohaldamisel tuleb eristada tarbija ja majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute positsiooni õigussuhtes. Antud juhul on tegemist kahe majandusja kutsetegevuses tegutseva isikuga, kes on sõlminud B2B lepingu ostja enda poolt välja töötatud tingimustel. Raske hooletuse osas on pooled lepingus sätestatud regulatsiooniga otsustanud seaduses sätestatu üle kirjutada. See ei ole lepinguvabaduse põhimõtetest tulenevalt välistatud. Kostja ei ole tõendanud hageja rasket hooletust ega tahtlust VÕS § 221 lg 1 p 1 alusel. Kostja on väitnud, et liiva filtratsiooniga seonduvad asjaolud olid varjatud puudused, mida tavapärase ülevaatuse käigus silmaga ei olnud võimalik avastada, vaid mille tuvastamine eeldab proovide võtmist ja laborisse saatmist. Lepingus ei ole kokku lepitud hageja kohustust võtta enne liiva tarnimist liivast proove ja viia neid laborisse. Lepingu p 4.3 kohaselt oli kostjal koheselt kauba üle vaatamise kohustus, kuid kostja tegi seda hiljem, viies proovid laborisse koguni 19 päeva hiljem. Tüüptingimustel lepingu koostajaks kostja ise. See ei ole hageja enda poolt enda kasuks seatud 6 (16)

nõue. See tõendab poolte soovi ja huvi VÕS § 221 lg 1 raske hooletuse osas üle kirjutada. Kostja ei ole tõendanud, et hageja müüjana oleks teadnud või pidanud teadma liival väidetavalt esinevatest kvaliteedi probleemidest VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel. Käesoleval juhtumil ei esine VÕS § 221 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. Kõik asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaks oma valdkonna professionaali on oma majandustegevuses sõlminud lepingu, mille on ette valmistanud kostja enda tingimustel enda poolt kauba ostmiseks ning rakendanud seda hageja suhtes. VÕS § 221 lg 1 kohaldamine majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul on dispositiivne, võimaldades pooltel oma lepinguvabadust kasutada ja luua erisusi mh raske hooletuse osas. Säte on imperatiivne tahtluse osas, mida toetab ka VÕS § 106 lg 2. Kostja ei ole tõendanud, et võetud proovid on hageja tarnitud liivast võetud proovid. Kostja ei saa nentida, et tema enda loodud võimalikud tüüptingimused ei ole talle endale siduvad. Tüüptingimuste kasutaja ei saa ise tugineda tüüptingimuse tühisusele VÕS § 42 alusel (dtl-d 171-182).

on hageja oma nõude rajanud eelkõige sellele, et kostja teavitas teda puudusest liiga hilja. Hageja on väitnud, et kostjal ei olnud õigustatud ootust sellele, et tegelikult tarnitava liiva kvaliteet vastab hageja poolt enne liiva tarnimist saadetud katseprotokolli kvaliteedile ning et kostjal puudus õigus lepingust taganemiseks. Kostja ei nõustu neist seisukohtadest ühegagi. Hageja saatis enne kostjale liiva tarnimist kostjale katseprotokolli, mille kohaselt vastab hageja tarnitav liiv filtratsioonimoodulile 4,1 meetrit ööpäevas. Kostjal oli õigustatud ootus, et liiv, mille hageja kostjale tegelikkuses tarnib, vastab samale kvaliteedile. Taolist olukorda reguleerib VÕS § 226 lg 1. Hageja väide, et lepingus endas ei ole expressis verbis kirjas, et kaup peab vastama hageja saadetud protokollides toodud kvaliteedile, on põhjendamatu. VÕS §-st 226 ei nähtu taolist nõuet. Eluliselt on mõistetav, et kui isik ostab näiteks poes näidisena kasutatava kauba alusel mõne toote, siis ei sõlmi ta müüjaga eraldi kirjalikku lepingut, kus on välja toodud, et kaup osteti just näidise järgi. Asjaolu, et hageja on kostjale saatnud toote kirjelduse enne kauba tarnimist, muudabki selle kirjelduse juba lepingu osaks. Kostjal oli ilmselgelt õigustatud ootus, et talle tarnitav kaup vastab hageja saadetud protokollis toodud omadustele. Asjakohatu on hageja väide, et katseprotokollid ei ole näidised. Hageja saadetud katseprotokoll sisaldab kirjeldust tema tarnitava liiva omaduste ja kvaliteedi suhtes. Tegemist on seega tarnitava liiva kirjeldusega, mistõttu kohaldub asjas VÕS §

oleks kostja kinnitanud varjatud puuduste mitte esinemist. Laboratoorsed protokollid on tõendiks, et hageja on oma kohustust rikkunud ning kostja ühesõnaline ja hoopis teises kontekstis edastatud ekiri ei muuda seda olematuks. Kostja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul. Liiva filtratsioonimooduli kehvema taseme näol on selgelt tegemist varjatud puudusega. See ei ole asjaolu, mida oleks võimalik liiva tavapäraselt üle vaadates silmaga tuvastada, vaid selle tuvastamiseks on vajalik viia läbi laboratoorne ekspertiis. Kostja ei pidanud mõistlikult eeldama, et hageja tarnis talle lubatust kehvemat liiva ning viima iga liivakoorma selle saabudes katsetamiseks laborisse. VÕS § 106 lg 2 sätestab, et tühine on muuhulgas kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis ebamõistlikult välistab või piirab vastutust. Praegusel juhul on hageja kostjale kasutamatut liiva tarnides lepingut rikkunud ning kostjale kahju tekitanud, kuid sellegipoolest soovib hageja, et kostja omapoolset kohustust täidaks ning hagejale raha maksaks. Kostjal ei olnud kohustust teostada igale hageja toodud liivakoormale laboratoorset kontrolli ning taolise kontrolli teostamine ei oleks viie päeva jooksul isegi võimalik olnud. Suve keskpaik on teede ehitamise kõrghooaeg, mil kõikides laborites on ekspertiiside teostamiseks pikad järjekorrad. Isegi juhul, kui kostja oleks iga liivakoorma saabudes sealt koheselt proovi võtnud ning selle laborisse viinud (mis on iseenesest juba selgelt ebamõistlik kohustus), siis ei oleks võimalik garanteerida, et laborist viie päeva jooksul vastus saabub. Hagejal oli seega võimalik tarnida kostjale ükskõik millise kvaliteediga liiva teades, et kostjal pole võimalik sellele 5 päeva jooksul laboratoorset kontrolli teostada. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et lepingu p 4.5 võimaldab hagejal täita kohustus oluliselt erinevana kostja poolt mõistlikult eeldatust ning on seega VÕS § 106 lg 2 alusel tühine. Alternatiivselt leiab kostja, et lepingu p 4.5 on tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks see jätta VÕS § 6 lg-st 2 tulenevalt kohaldamata. Taoline kokkulepe on hea usu põhimõttega vastuolus, mis võimaldab lepingu osapoolel isegi pärast kohustuse rikkumist ja lepingu teisele poolele kahju tekitamist tasu nõuda ning ei jäta kahjustatud poolele mitte mingit realiseeritavat võimalust oma õiguste kaitsmiseks. Kuigi lepingu p 4.5 on tühine, siis pidi kostja sellegipoolest teavitama hagejat seaduses sätestatud mõistliku aja jooksul sellest, et ta soovib lepingust taganeda. Kostja leiab, et ta on selle nõude täitnud. Hageja tarnis kostjale liiva juuli teises pooles. Kostja sai hageja rikkumisest teada augusti lõpus. Kostja teavitas hagejat tema rikkumisest esimest korda 25.08.2020 telefoni teel vahetult pärast seda, kui kostja oli ise rikkumisest teada saanud. 28.09.2020 esitas kostja hagejale kirjaliku taganemisavalduse pärast seda, kui hageja oli talle 18.09.2020 nõudekirja edastanud ning asjas oli ilmne, et hageja ei soovi oma kohustust kohaselt täita. Kostja on seisukohal, et ta on hagejat lepingust taganemisest teavitanud mõistliku aja jooksul (dtl-d 67-73). Hageja edastas katseprotokolli, mille kohaselt vastas hageja tarnitava liiva filtratsioonimoodul väärtusele 4,1 m/ööp (meetrit ööpäevas), kostjale 13.07.2020 ning hageja 16.06.2021 dokumendi punkti 1.8 kohaselt toimus täitematerjali tarnimine 16.07.2020 kuni 30.07.2020. Hageja edastas katseprotokolli seega vahetult enne materjali tarnimist. Seetõttu on ilmne, et see katseprotokoll pidi tõendama tarnitava materjali kvaliteeti. Hageja tarnitud materjal pidi seega vastama edastatud katseprotokollis toodud kvaliteedile. Asjas puudub muu mõistlik põhjus, miks hageja oleks selle katseprotokolli pidanud kostjale edastama. Kuna hageja poolt tarnitud liiv ei vastanud hageja edastatud katseprotokollis toodud kvaliteedile, siis järeldub, et hageja on oma lepingulist kohustust rikkunud. Isegi kui hageja tarnitav kaup ei pidanud vastama hageja edastatud katseprotokollis toodud kvaliteedile, siis pidi see lepingu punkti 4.2 kohaselt vastama vähemalt riiklikult aktsepteeritud standarditele. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisas 1 on toodud, et materjali on tellitud objektile „Riigiteel 22251 Põvvatu – Luunja km 1,966 asuv Vanamõisa sild, Luunja vallas, Tartumaal“. Hageja pidi seega teadlik olema, et liiva tarnitakse riigiteel asuvale objektile. Tollel ajal kehtinud Maanteeameti põhimääruse (RT I, 19.10.2018, 3) § 7 p 2 sätestas, et Maanteeameti üheks põhiülesandeks on riigiteede planeerimine ja korrashoid. Ühtlasi võib kostja hinnangul ka üldteada asjaoluks lugeda, et riigiteid haldab Maanteeamet (nüüdseks Transpordiamet). Avalikest andmetest nähtub ühtlasi, et Vanamõisa sild oli ehitustöödeks suletud 02.06.2020 kuni 31.08.2020. Avalikest andmetest nähtuv silla sulgemisperiood kattub poolte vahel sõlmitud lepingu ajaga, mistõttu on ilmne, et materjali veeti just sellele objektile ning hageja oli sellest teadlik. Lepingu punkti 4.2 sätestab, et „kui tellimuses ei ole kauba kvaliteeti määratud peab see vastama riiklikult 9 (16)

aktsepteeritud standarditele“. Hageja tarnitud liiv ei vastanud riikliku standardina kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 11 lg-s 6 sätestatud nõuetele. Hageja kui isik, kes müüb ehitusobjektidele liiva oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on sellest asjaolust eelduslikult teadlik. Hageja on igal juhul lepingut rikkunud ning tarninud kostjale ebakvaliteetset materjali. Seda isegi juhul, kui lähtuda eeldusest, et liiva kvaliteet ei pidanud vastama hageja poolt kostjale 13.07.2020 edastatud katseprotokollis toodule. Kostja on puudusest teavitanud mõistliku aja jooksul. Pooled ei vaidle, et kostja teavitas hagejat puudustest pärast enam kui 5 päeva möödumist. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole vaidluse asjaolusid arvestades võimalik lepingu punktidele 4.5 ja 4.6 tugineda. Kostja on tõenditena esitanud neli katseprotokolli, millest nähtub, et hageja tarnitud liiva kvaliteet on oluliselt madalam kui hageja poolt edastatud katseprotokollis. Neist kõige varasem katseprotokoll on koostatud 12.08.2020 ning kõige hilisemad 21.08.2020 ja 24.08.2020. Kostjal sai seega lõplik kindlus selle osas, et hageja tarnitud materjal ei vasta kokkulepitule, tekkida alles 24.08.2020. Arvestades, et kostja on hagejat puudustest teavitanud 25.08.2020, on kostja seisukohal, et ta on hagejat teavitanud mõistliku aja jooksul. Lepingu punkt 4.5 ei ole siinse vaidluse asjaolusid arvestades kohaldatav. Hageja tarnitud materjali ebapiisav kvaliteet seisneb selles, et liiva filtratsioon ei vastanud nõuetele. Tegemist on asjaoluga, mida ei ole võimalik tavapärase ülevaatuse korras avastada. Objektiks, kuhu kostja materjali tarnis, oli riigitee, mille korrashoidu korraldab Transpordiamet (varasemalt Maanteeamet). Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0002 kinnitatud „geotehniliste pinnaseuuringute juhendi“ punkt 1.4 sätestab, et kõik pinnaseproovid peavad olema katsetatud akredeteeritud katselaboris. Eelviidatud juhendi punkti 1.5 kohaselt tuleb materjalidest filtratsioon määrata standardi EVS 901-20 järgselt. Samasugused nõuded tulenevad ka hetkel kehtiva „Geotehniliste uuringute juhise“1 punktidest 1.5 ja 1.6. Nii hageja poolt edastatud katseprotokollis kui ka kostja tellitud katseprotokollides on toodud, et täitematerjali filtratsioonimoodul on määratud vastavalt standardile EVS 901-20. Hageja tarnitud kaubal esines varjatud puudus, mille avastamine vajas eriteadmisi ja -vahendeid ning oli võimalik üksnes laboratoorsete katsetuste käigus. Hagejal ei ole sellises olukorras võimalik tugineda lepingu punktile 4.5. Poolte kokkulepe, mis lepingu rikkumise korral välistab ostjal osa õiguskaitsevahendite kasutamise või piirab nende kasutamise lühikese ajavahemikuga, sõltumata rikkumise iseloomust, võib olla vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2. Poolte kokkulepe, mis välistab täielikult ostja õigused puuduste ilmnemise korral, kui neist ei teavitata müüjat lühikese aja jooksul pärast kauba vastuvastuvõtmist, sõltumata puuduste iseloomust, võib olla vastuolus VÕS § 106 lgga 2 ja seega tühine. Praegusel juhul tugineb hageja väitele, et kuna kostja ei teavitanud teda varjatud puudusest, mis oli avastatav üksnes laboratoorsete katsetustega, viie päeva jooksul alates kauba kättesaamisest, siis ei ole kostjal võimalik ühtegi õiguskaitsevahendit kasutada. Lepingu punkt 4.5 välistab ebamõistlikult hageja vastutuse toime pandud lepingurikkumise eest ning võimaldab hagejal täita kohustuse oluliselt erinevana kostja poolt mõistlikult eeldatust. Lepingu punkt 4.5 on VÕS § 106 lg 2 kohaselt tühine ning asjas tuleks lähtuda sellest, kas kostja on hagejat puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul alates puudustest teadasaamisest. Alternatiivselt palub kostja, et kohus jätaks siinse menetluse asjaolusid arvestades lepingu punkti 4.5 VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Hageja on oma kohustust rikkunud ning kostja on teda sellest teavitanud mõistliku aja jooksul. Kostja oli sunnitud hageja tarnitud ebakvaliteetse liiva välja kaevama ning uuega asendama. Kostja hinnangul oleks see ülekohtune ning hea usu põhimõttega vastuolus, kui hagejal oleks sellest hoolimata õigus kostjalt tasu nõuda. Kostja palub seetõttu, et juhul, kui lepingu punkt 4.5 ei ole kohtu hinnangul VÕS § 106 lg 2 alusel tühine, siis jätaks kohus selle punkti siiski VÕS § 6 lg 2 alusel praeguse vaidluse asjaolusid arvestades kohaldamata (dtl-d 135-139). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

parandamise taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Vajaduse korral korraldab kohus taotluse lahendamiseks kohtuistungi. Menetlusosalise istungilt puudumine ei takista taotluse lahendamist. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus allkirjastas 29.08.2023 kohtuistungi protokolli 19.09.2023 (dtl 217). Kostja esitas 22.09.2023 taotluse protokolli parandamiseks, milles palus protokolli täiendada ja lisada kostja esindaja sõnavõtt järgmiselt: „Kostja jääb oma seisukoha juurde, et ainuüksi ajaline seostus - 13 juuli saadeti e-kiri, 16 juuli alustati vedudega - see nähtub ajalisest seostusest. Isegi kui me jätame kõrvale selle e-kirja ja selles toodud protokolli, siis lepingu punktis 4.2 on siiski toodud, et kui tellimuses ei ole kaubakvaliteeti määratud, peab see vastama riiklikult aktsepteeritud standarditele. Kostja on varasemalt välja toonud, et see ei vastanud ka riiklikult kehtestatud standarditele. Hageja on igal juhul oma kohustusi rikkunud, isegi juhul kui eeldada, et hageja saatis täiesti juhuslikult 3 päeva enne vedude teostamist e-kirja liiva kvaliteedi kohta“ (dtl 239). Hageja vaidles taotlusele vastu (dtl-d 246-247). Kohus on seisukohal, et kohus ei ole jätnud protokollimata TsMS § 50 lg 1 p-des 1-13 nimetatud andmeid ning on protokollis kajastanud istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus jätab seetõttu rahuldamata kostja taotluse protokolli parandamiseks ja täiendamiseks.

hinnangul on lepingudokumendi lisast 1 nähtuvalt pooled kokku leppinud selles, millist liiki asjad müüb hageja kostjale ning milline on nende hind. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja müüjana ja kostja ostjana sõlmisid müügilepingu, mille alusel pidi hageja kostjale üle andma täiteliiva ja killustiku ning kostja tasuma selle eest ostuhinna. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et tal on kostja vastu ostuhinna tasumise nõue 19 676,80 eurot. Hageja 31.07.2020 arvest nr 201395 nähtuvalt on hageja üle andnud kostjale täiteliiva 3057,75 tonni ja killustikku 32-63mm 453,3 tonni. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et hageja on kostjale täiteliiva ja killustikku üle andnud. Seetõttu ei ole poolte vahel vaidluse all lepingutingimuste punkti 2.1 ja 2.2 järgi müügilepingute sõlmimine. Kuivõrd pooled ei vaidle müügilepingute sõlmimise üle, ei pea hageja iga eraldiseisva müügilepingu sõlmimist tõendama.

saada, et tema müüdavat liiva kasutatakse tee-ehitusel. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ajavahemikus 11.04.2016 kuni 22.11.2020 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 6 sätestab, et dreenkihi ehitustöödel kasutatavate materjalide filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama. Kohus on seisukohal, et lepingutingimuste punkti 4.2 ja VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt pidi hageja müüdud liiva filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Pooltevahelisel lepingul ei põhine hageja väide, et hageja kohustus ei olnud tuvastada ja iseseisvalt järele uurida, millistele standarditele tarnitav liiv täpselt vastama peab. Pooled ei ole tõendanud pooltevahelist eraldi sõlmitud kokkulepet täiteliiva kvaliteedinõuete kohta. Seetõttu kohaldub lepingutingimuste p 4.2. Seega on lepingutingimused, millele täiteliiv vastama pidi, selgelt määratletavad ning hageja müüjana pidi andma kostjale üle lepingutingimustele vastava asja.

usaldusväärsed. Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja ütlustest see, et hageja üleantud liivast võeti objektil proove filtratsioonimooduli väljaselgitamiseks. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et laborist tuli vastus filtratsioonimooduli mittevastavuse kohta ning Maanteeamet teatas, et liiv tuleb välja kaevata. Kostja ja tunnistaja vahel on töösuhe. Kohtu hinnangul ei ole pelgalt töösuhe kostjaga asjaoluks, mis annab alust lugeda tunnistaja ütlused ebausaldusväärseteks. Tunnistaja ütlused on sisuliste vastuoludeta. Samuti ei ole tunnistaja ütlused vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, sealhulgas 12.08.2020, 13.08.2020, 21.08.2020 ja 24.08.2020 allkirjastatud katseprotokollidega. 12.08.2020 katseprotokolli kohaselt on kohast tähistusega PK 0+50 võetud proovis sisalduva liiva filtratsioonimoodul 0,4 meetrit ööpäevas. 24.08.2020 katseprotokolli kohaselt on kohast tähistusega PK 0+50 võetud proovis sisalduva liiva filtratsioonimoodul 0,7 meetrit ööpäevas. Pooled ei ole põhjendanud oma väiteid sellega, et hageja andis kostjale üle erinevatest kohtadest ning erinevate omadustega liiva. Kohus arvestab sellega, et kolmel katsel neljast on tuvastatud hageja müüdud liiva madalam filtratsioonimoodul kui 0,5 meetrit ööpäevas. Kostja oli kohustatud liiva kooskõlas tee ehitamise kvaliteedi nõuete § 11 lg-s 6 sätestatuga täiteliiv konstruktsioonis eemaldama ja asendama. Seetõttu ei tõenda 24.08.2020 katseprotokollis märgitud katse tulemus hageja müüdud liiva lepingutingimustele vastavust. Kohtu hinnangul nähtub 12.08.2020, 13.08.2020 ja 21.08.2020 allkirjastatud katseprotokollidest ja tunnistaja ütlustest, et hageja müüdud täiteliiva filtratsioonimoodul ei olnud vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Kohus leiab, et kostja on tõendanud hageja müüdud täiteliiva madalama filtratsioonimooduli kui 0,5 meetrit ööpäevas. Seega müüs hageja kostjale asja, mis ei vastanud lepingutingimustele.

jätmine. Seetõttu ei ole lepingu tühistamisel õiguslikke tagajärgi ning see ei toonud kaasa lepingu tühisust. Kohtu hinnangul ei ole kostja kirjeldanud lisaks hageja lepingurikkumisele muud hageja tegevust, mis annaks alust lugeda hageja tegevuse hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kohtu hinnangul on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping pealkirjaga „OSTU-MÜÜGILEPING nr xxxx“ kehtiv ning samuti on kehtivad selle alusel hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist.

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.