Prestin OÜ hagiavaldus Aktsiaseltsi TREF Nord vastu ostuhinna, viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.10.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi TREF Nord apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
39 789,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Prestin OÜ (registrikood 14624000), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746), lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.10.2023 otsus muutmata.
2.Aktsiaseltsi TREF Nord apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Aktsiaseltsi TREF Nord kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Prestin OÜ (hageja) esitas 04.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi TREF Nord (kostja) vastu võla, viivise ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduses esiletoodu kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.06.2020 müügilepingu nr OML.S2020.001 (leping), mille kohaselt pidi hageja tellimuse alusel tarnima kostjale ehitusmaterjale ja kostja oli kohustatud hagejale tarnitud kauba eest tasuma. Lepingu valmistas ette kostja oma majandustegevuses. Lepingu tingimuste p 4.4 järgi oli ostjal õigus esitada pretensioone kauba koguse ja kvaliteedi kohta kauba üleandmisel. Lepingu tingimuste p 4.5 järgi oli ostjal varjatud puuduste korral õigus esitada tõendatud pretensioone kvaliteedi kohta 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest. Lepingu tingimuste p 4.6 sätestas poolte poolt majandustegevuses sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt p-des 4.4 ja 4.5 sätestatud tähtaegade ületamisel loevad pooled avastatud puudused tehingu tingimusteks tehingu tegemisest.
3.Hageja tarnis kostjale ajavahemikul 16.07.2020–30.07.2020 täiteliiva ja killustikku. Kostja ei esitanud lepingu tingimuste p-s 4.5 sätestatud tähtaja jooksul hagejale pretensioone tarnitud täiteliiva ja killustiku koguste ning kvaliteedi kohta. Hageja edastas 03.08.2020 e-kirja teel kostjale juuli 2020 kaubavedude kohta koondandmed, millele 04.08.2020 kostja vastas „Korras!“. Hageja esitas kostjale 31.07.2020 arve nr 201395 summas 19 676,80 eurot maksetähtajaga 26.08.2020. Arve tähtaegselt tasumata jätmise korral oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas. Kostja ei ole hagejale eelviidatud arvet tasunud.
4.Kostja edastas hagejale 28.09.2020 vastuskirja, milles selgitas, et ei tunnista hageja nõuet, taganeb hagejaga sõlmitud lepingust ning nõuab hagejalt kahju 13 039,12 euro ulatuses hüvitamist. Kostja ei teatanud kokkulepitud tähtaja jooksul tarnitud täiteliiva ja kruusa puudustest, mistõttu on väidetud puudused lepingu tingimuste p 4.6 kohaselt loetud tehingu tingimusteks.
5.Hageja tarnis lepingutingimustele vastava kauba. Lepingust tulenevalt ei pidanud tarnitav kaup vastama enne lepingu sõlmimist tehtud katseprotokolli tulemustele. Kauba kvaliteedi nõuded sätestasid lepingu tingimuste p-d 4.1 ja 4.2. Hagejal ei ole lepingust tulenevalt kohustus tuvastada ja iseseisvalt järele uurida, millistele standarditele tarnitav liiv täpselt vastama peab. Kostja peab tõendama, et tellimuses on teavitatud hagejat, millisele standardile liiv vastama peab. Kuivõrd kostja valmistas ise lepingu ette, pidas kostja ise mõistlikuks mistahes (sh varjatud) puuduste avastamist 5 päeva jooksul kauba üleandmisest. Asjaolu, et kostja pidi lepingu täitmise kontrollimiseks pöörduma laborisse, oli kostjale teada juba lepingu sõlmimisel ning lisaks on see nõue ka kostja enda ja Maanteeameti vahel sõlmitud hankelepingus – see ei saanud olla kostjale uudiseks. Kostja on esitanud tõendid, millest tulenevalt on ta venitanud laborisse proovide viimisega vähemalt 19 päeva, teades, et hageja ja kostja vahelisest lepingust tulenevalt on vastuväidete esitamiseks aega 5 päeva.
6.Poolte vahel oli sõlmitud kestvusleping. Kostjal puudus faktiline ja õiguslik alus lepingust taganemiseks. Kestvuslepingust taganemine ei ole õiguslikult võimalik. Kostjal puuduvad hageja vastu kahju hüvitamise nõuded.
7.Hageja pidi kostja poolt lepingurikkumise tõttu 18.09.2020 nõudekirja koostamisega ja edasises kohtueelselt kostjaga peetud kirjavahetuses tegema kulutusi professionaalsele
2-21-3448 õigusabile kokku 1420,17 eurot (käibemaksuta). Kostja võlgneb 04.03.2021 seisuga hagejale põhinõude 19 676,80 eurot, põhinõudelt arvestatud viivise 18 692,96 eurot ning kohtueelselt kantud õigusabikulud 1420,17 eurot (käibemaksuta).
8.Isegi, kui hageja oleks lepingut oluliselt rikkunud, on lepingust taganemine lubamatu. Lepingust tulenevalt oli kostja kohustatud pretensioonid kauba kohta esitama kauba üleandmisel, varjatud puuduste korral 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest. Kostja ei esitanud lepingust taganemise avaldust ega ülesütlemise avaldust hagejale mõistliku aja jooksul. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
10.Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel oli müügileping, mille raames oli hageja kohustuseks tarnida kostjale liiva ning kostja kohustuseks oli selle eest tasuda. Eesmärk oli liiva kasutada teetöödel dreenkihi ehitamiseks.
11.Hageja tarnis liiva 2020. a juuli teises pooles ja saatis enne liiva tarnimist kostjale tarnitava liiva katseprotokolli. Protokolli kohaselt vastas hageja tarnitava liiva filtratsioonimoodul väärtusele 4,1 meetrit ööpäevas. Kui kostja võttis hageja tarnitud liivast proovid, ilmnes laboris, et liiva filtratsioonimoodul on vahemikus 0,1–0,7 meetrit ööpäevas. Kostja käsitas seda kui lepingu olulist rikkumist, sest kostjal oli vaja kindla filtratsioonimooduliga liiva. Teede ehitusel kasutatavate materjalide filtratsioonidele on seatud miinimumstandard – ehitusseadustiku § 96 lg 3 alusel kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 11 lg 6 kohaselt peab dreenkihi ehitustöödel kasutatavate materjalide filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Hageja tarnitud liiva ei saanud kasutada, sest kolm protokolli neljast näitasid, et liiva filtratsioonimoodul on alla 0,5 meetri ööpäevas.
12.Kostja nõudis hageja tarnitud ebakvaliteetse liiva asendamist lepingutingimustele vastava liivaga olukorras, kus hageja on kostjale tarninud sellist liiva, mille kasutamine teede ehitamisel on seadusega keelatud. Hageja ei heastanud lepingurikkumist, mistõttu oli kostja sunnitud liiva konstruktsioonist eemaldama, utiliseerima ning selle uue liivaga asendama, kandes selle käigus kulutusi.
13.Ebakvaliteetse liiva eest tasu nõudmine on põhjendamatu, mistõttu saatis kostja hagejale 28.09.2020 kirjaliku avalduse lepingust taganemiseks. Hageja saatis kostjale katseprotokolli, mille kohaselt vastab liiv filtratsioonimoodulile 4,1 meetrit ööpäevas. Kostjal oli õigustatud ootus, et liiv, mille hageja kostjale tegelikkuses tarnib, vastab samale kvaliteedile (võlaõigusseadus (VÕS) § 226 lg 1). Kostja ei oleks hagejaga lepingut sõlminud, kui ta oleks teadnud, et hageja tarnitava liiva kvaliteet on alla seaduses sätestatud miinimumnõude. Kostjal oli õigus VÕS § 226 lg 1 teise lause alusel taganeda. Kostja on väljendanud tahet lepingust taganemiseks. Täidetud on ka VÕS § 226 lg-s 2 sätestatud eeldus, mille kohaselt võib lepingust taganeda üksnes juhul, kui kõrvalekalle näidisest või kirjeldusest on märkimisväärne.
14.Kostjal on õigus lepingust taganeda isegi siis, kui asjas ei kohaldu VÕS § 226. Hageja on tuginenud väitele, et kauba kvaliteedi nõuded sätestasid lepingu tingimuste p-d 4.1 ja 4.2. Lepingu tingimuste p 4.2 sätestab, et kui tellimuses ei ole kauba kvaliteeti määratud, peab see
2-21-3448 vastama riiklikult aktsepteeritud standarditele. Seega on hageja lepingut rikkunud isegi hageja enda tõlgenduse kohaselt.
15.Kostja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul. Liiva filtratsioonimooduli kehvema taseme näol on selgelt tegemist varjatud puudusega. Kostja ei pidanud mõistlikult eeldama, et hageja tarnis talle lubatust kehvemat liiva ning viima iga liivakoorma selle saabudes katsetamiseks laborisse. VÕS § 106 lg 2 sätestab, et tühine on muuhulgas kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis ebamõistlikult välistab või piirab vastutust. Lepingu tingimuste p 4.5 võimaldab hagejal täita kohustus oluliselt erinevana kostja poolt mõistlikult eeldatust ning on seega VÕS § 106 lg 2 alusel tühine. Alternatiivselt leiab kostja, et lepingu tingimuste p 4.5 on tühine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks see jätta VÕS § 6 lg-st 2 tulenevalt kohaldamata.
16.Hageja on kostjat petnud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 mõistes, mistõttu on kostjal õigus tehing TsÜS § 94 lg 3 alusel tühistada. Kostja 28.09.2020 taganemisavaldus tuleb seega lugeda tehingu tühistamise avalduseks. Maakohtu otsus
17.Maakohus rahuldas 02.10.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 39 789,93 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
18.Vaidlus puudus, et pooled on sõlminud 30.06.2020 lepingu selles märgitud tingimustel. Maakohtu hinnangul ei sõlminud pooled 30.06.2020 müügilepingut, kuna lepingust ei nähtu VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud kohustustes kokku leppimine. Lepingust nähtub poolte tahe leppida kokku lepingu tingimustes, mis kohalduvad poolte vahel sõlmitavatele müügilepingutele. Seega oli poolte vahel 30.06.2020 sõlmitud leping, milles märgitud poolte õigused ja kohustused muutuvad poolte vahel tulevikus sõlmitavate ehitusmaterjalide müügilepingute osaks. Lepingu lisast 1 nähtus, et pooled leppisid kokku selles, millist liiki asjad müüb hageja kostjale ning milline on nende hind.
19.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja on kostjale üle andnud täiteliiva 3057,75 tonni ja killustikku 32-63mm 453,3 tonni (31.07.2020 arve nr 201395). Seega ei olnud poolte vahel vaidluse all lepingu tingimuste p-de 2.1 ja 2.2 järgi müügilepingute sõlmimine ja seetõttu ei pidanud hageja iga eraldiseisva müügilepingu sõlmimist tõendama.
20.Pooled vaidlesid selle üle, et kas hageja ja kostja on kokku leppinud tingimustes, millele liiv pidi vastama. Lepingu tingimuste p 4.1 kohaselt peab kauba hulk ja kvaliteet peab vastama tellimuses ja selle kinnituses sätestatud nõuetele. Tarnitava kauba kogus määratakse müüja autokaalu näidu järgi või tehase arvuti kaalu järgi.
21.Maakohtu hinnangul on katseprotokoll asja kirjelduseks VÕS § 226 lg 1 mõistes, kuid pooltevahelises lepingus ega selle lisas 1 ei sisaldu poolte kokkulepet asja müümiseks kirjelduse järgi. Kostja ei tõendanud, et ta on esitanud lepingu tingimuste p-de 4.1 ja 4.2 kohaselt tellimuse või tellimused täiteliiva müümiseks, mille filtratsioonimoodul vastab katseprotokollile nr 19-3764-2 K. Eeltoodut arvestades ei tõendanud kostja, et katseprotokollis märgitud liiva filtratsioonimoodul on muutunud VÕS § 226 lg 1 järgi lepingutingimuseks, millele täiteliiv pidi vastama. Katseprotokollis märgitud kirjeldus ei saa muutuda poolte kokkuleppe osaks olukorras, kus pooled on leppinud kokku kauba kvaliteedi määramise tingimustes.
2-21-3448
22.Lepingu tingimuste p 4.2 kohaselt, kui tellimuses ei ole kauba kvaliteeti määratud peab see vastama riiklikult aktsepteeritud standarditele. Maakohus asus seisukohale, et lepingu tingimuste p 4.2 tuleb kohaldada koos VÕS § 217 lg 2 p-ga 2, sest riiklikult aktsepteeritud standardist lähtumine eeldab, et teada on otstarve, milleks ostetud asja soovitakse kasutada. Lepingu tingimuste p-st 1.1 nähtuvalt pidi hagejale olema teada, et tema müüdav liiv on ehitusmaterjaliks. Lisast 1 nähtuvalt oli hagejale teada, et täiteliiva kasutatakse objektil, milleks oli Riigiteel 22251 Põvvatu–Luunja km 1,966 asuv Vanamõisa sild, Luunja vallas, Tartumaal. Maakohus jõudis poolte allkirjastatud lepingudokumentides sisalduvaid kokkuleppeid arvestades arvamusele, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna pidi hagejale olema arusaadav, et tema müüdavat liiva kasutatakse tee-ehitusel. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ajavahemikus 11.04.2016–22.11.2020 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 6 sätestab, et dreenkihi ehitustöödel kasutatavate materjalide filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 90120. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Nõuetele mittevastava materjali peab konstruktsioonist eemaldama. Seega lepingu tingimuste p 4.2 ja VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt pidi hageja müüdud liiva filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Kuna pooled ei tõendanud pooltevahelist eraldi sõlmitud kokkulepet täiteliiva kvaliteedinõuete kohta, kohaldus lepingu tingimuste p 4.2. Seega on lepingu tingimused, millele täiteliiv vastama pidi, selgelt määratletavad ning hageja müüjana pidi andma kostjale üle lepingutingimustele vastava asja.
23.Kostja poolt tõenditena esitatud 12.08.2020, 13.08.2020, 21.08.2020 ja 24.08.2020 allkirjastatud katseprotokollide ja tunnistaja Rasmus Sotniku ütluste põhjal järeldas maakohus, et hageja üleantud liivast võeti objektil proove filtratsioonimooduli väljaselgitamiseks, laborist tuli vastus filtratsioonimooduli mittevastavuse kohta ning Maanteeamet teatas, et liiv tuleb välja kaevata. Maakohus arvestas, et kolmel katsel neljast on tuvastatud hageja müüdud liiva madalam filtratsioonimoodul kui 0,5 meetrit ööpäevas. Seega müüs hageja kostjale asja, mis ei vastanud lepingutingimustele.
24.Lepingu tingimuste p 4.4 järgi on ostjal õigus esitada pretensioone kauba koguse ja kvaliteedi kohta kauba üleandmisel ning lepingu tingimuste p 4.5 järgi on ostjal õigus varjatud puuduste korral esitada tõendatud pretensioone kvaliteedi kohta 5 päeva jooksul alates kauba üleandmisest.
25.Maakohus asus seisukohale, et täiteliiva vastuvõtmisel ei ole võimalik koheselt hinnata selle filtratsioonimoodulit. Täiteliiva filtratsioonimoodul, mis erineb kokkulepitust, on lepingu tingimuste p 4.5 mõistes varjatud puudus, ning sellest teatamisele rakendub poolte kokkulepitud tähtaeg viis päeva alates kauba üleandmisest.
26.Maakohus luges tõendatuks, et täiteliiva kõigi koguste kostjale üleandmise kõige hilisemaks ajaks tuleb lugeda 31.07.2020. Lepingu tingimuste p 4.4 kohaselt pidi kostja teatama hagejale täiteliiva puudustest hiljemalt 05.08.2020. Maakohtu hinnangul nähtus tunnistaja Rasmus Sotniku ütlustest, et ta teavitas hagejat liiva väljavahetamise vajadusest 24.08.2020. Seega teavitas kostja hagejat müüdud liiva lepingutingimustele mittevastavusest 19 päeva pärast lepingutingimuste p-s 4.4 märgitud tähtaja möödumist.
27.Pooled on leppinud p-des 4.5 ja 4.6 koosmõjus kokku õigust lõpetavas tähtajas – kui asja üleandmisest möödub viis päeva ja ostja ei ole selle aja jooksul teatanud asja puudustest, lõpeb ostja õigus tugineda asja lepingutingimustele vastavusele sõltumata sellest, kas asja lepingutingimustele mittevastavus on tingitud tahtlikust lepingurikkumisest või mitte.
2-21-3448
28.Maakohus tuvastas, et lepingu koostas kostja ning kostja on lepingut koostades pidanud ostja õiguste teostamise mõistlikuks ajaks viit päeva alates asjas üleandmisest. Seega on pooled lepingu sõlmimisel pidanud varjatud puudustest teatamise aega mõistlikuks. Kohtu hinnangul on kokkulepitud tähtaeg küll lühike, kuid nähtuvalt 21.08.2021 katseprotokollist nr 2020/1223 on võimalik laborist katsetulemused saada nelja päeva jooksul proovide laborile üleandmisest. Seega on ostjal ka tegelikult võimalik järgida kokkulepitud puudustest teatamise tähtaega. Kostja ei tõendanud, et hageja on rikkunud lepingut tahtlikult. Maakohtu hinnangul ei ole müüja vastutust poolte kokkuleppel ebamõistlikult piiratud, mistõttu lepingutingimuste p-des 4.5 ja 4.6 sisalduvad kokkulepped ei ole tühised. Kuivõrd kostja teatas hagejale üleantud asja puudustest pärast kokkulepitud tähtaja möödumist, on kostja kaotanud lepingutingimuste p 4.6 kohaselt õiguse tugineda üleantud täiteliiva lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis täiteliiva lepingutingimustele mittevastavusest. Seetõttu ei kohaldu asjas VÕS 221 lg 2.
29.Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et kostja kaotas õiguse tugineda üleantud täiteliiva lepingutingimustele mittevastavusele, mistõttu puudus kostjal õigus kasutada õiguskaitsevahendina lepingust taganemist. Kostja ei tõendanud ka lepingu tühistamise eeldusi TsÜS § 94 lg 1 järgi, milleks on hageja teadlikkus täiteliiva lepingutingimustele mittevastavusest ning kostjale tahtlikult ebaõigete andmete avaldamine või konkreetsest asjaoludest teavitamata jätmine. Seetõttu ei ole lepingu tühistamisel õiguslikke tagajärgi ning see ei toonud kaasa lepingu tühisust. Maakohtu hinnangul ei ole kostja kirjeldanud lisaks hageja lepingurikkumisele muud hageja tegevust, mis annaks alust lugeda hageja tegevuse hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv ning samuti on kehtivad selle alusel hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist.
30.Pooled ei vaielnud hageja poolt kostjale üle antud asjade mahu ja ostuhinna üle, hageja nõudearvestuse ja viivisekokkuleppe üle ega ka õigusabikulude hüvitise 1420,17 eurot aluseks olevate asjaolude üle. Apellatsioonkaebus
31.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
32.Maakohus tuvastas, et kuigi hageja andis kostjale üle asja, mis ei vastanud lepingutingimustele, on kostjal kohustus selle eest tasuda, kuna kostja teavitas hagejat müüdud liiva lepingu tingimustele mittevastavusest 19 päeva pärast lepingu tingimuste p-s 4.5 märgitud tähtaja möödumist.
33.Maakohtu otsus on materiaalõigusega vastuolus, sest viiepäevane teatamistähtaeg on varjatud puuduse avastamiseks ebamõistlikult lühike. Seda kinnitab asjaolu, et kostja viis hageja tarnitud liivast võetud proovid laborisse 29.07.2020 ning esimesed tulemused laekusid 12.08.2023. Kostjal ei olnud võimalik puudust avastada viie päeva jooksul alates asja üleandmisest. Maakohus oleks pidanud lugema vastava kokkuleppe VÕS § 106 lg 2 alusel tühiseks. Maakohtu seisukoht ei ole Riigikohtu praktikaga kooskõlas.
34.Maakohus leidis, et kostja oleks pidanud puudustest teavitama hiljemalt 05.08.2020. Maakohus ei ole arvestanud, et kostjal esines võimalus puudustest teada saada kõige varasemalt 12.08.2020, sest puuduse tuvastamine eeldas laboratoorset katsetust, seejuures
2-21-3448 valmis neljast tehtud katseproovist ainult üks vähem kui 5 päeva jooksul. Ülejäänud kolme proovi puhul võttis tulemuse saamine aega kauem kui 5 päeva, millest järeldub, et üldjuhul ei ole võimalik taoliseid puuduseid 5 päeva jooksul avastada.
35.Maakohtu otsuses toodud seisukohad on vastuolus. Maakohus asus seisukohale, et kui ühe proovi kohaselt neljast vastab kaup lepingule ning kolme proovi kohaselt ei vasta kaup lepingule, siis tuleb asuda seisukohale, et kaup ei vasta lepingule. Proovide valmimisaja puhul on maakohus lähtunud aga vastupidisest seisukohast. Hageja tarnitud liivast võetud proovid viidi varjatud puuduste kontrollimiseks laborisse ning kolme proovi puhul neljast kulus tulemuse saamiseks rohkem kui 5 päeva. Sellest järeldub, et kostjal ei olnud võimalik puuduseid viie päeva puhul avastada, kuid siinkohal asus maakohus seisukohale, et kui ühe proovi puhul neljast saabub tulemus kiiremini kui 5 päeva jooksul, siis on 5-päevane teavitustähtaeg mõistlik.
36.Lisaks ei arvestanud maakohus, et see katseproov, mis valmis nelja päeva jooksul, sai valmis 21.08.2020 ehk pärast 05.08.2020. Kuna kaks esimest proovi tuvastasid, et hageja tarnitud liiv ei vasta nõuetele, siis tehti asjas täiendavad proovid. Täiendavate proovide tulemuse pinnalt ei olnud aga võimalik enam 5-päevast teavitamistähtaega järgida.
37.Kuna lepingu p-s 4.5 toodud kokkulepe 5-päevase teavitamistähtaja kohta on tühine, siis tuleb asjas kohaldada seaduses sätestatut. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja võis kaubal esinevatest puudustest teada saada kõige varasemalt 12.08.2020, mil valmis esimene katseprotokoll. Asjas on tunnistaja Rasmus Sotniku ütlustega tõendatud, et kostja teavitas hagejat puudustest 24.08.2020. Kostja on seega teavitanud hagejat mõistliku aja jooksul, mistõttu ei ole kostja kaotanud võimalust hageja lepingurikkumisele tugineda.
38.Maakohus on tuvastanud, et kostja rikkus lepingut ning andis hagejale üle kauba, mis ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus rahuldas hagi ainult seetõttu, et maakohus luges kehtivaks lepingu p-s 4.5 toodud kokkuleppe, mille kohaselt oleks kostja pidanud hagejat varjatud puudusest teavitama 5 päeva jooksul. Kuna lepingu p 4.5 on tühine, siis ei ole kostja kaotanud õigust sellele rikkumisele tugineda.
39.Eelnevast tulenevalt oli kostjal õigus lepingust taganeda. Kuna kostja on lepingust kehtivalt taganenud, siis ei ole hagejal õigus kostjalt tasu nõuda. Lisaks ei ole hageja oma lepingulist kohustust täitnud, mistõttu on kostjal VÕS § 111 lg 1 kohaselt õigus keelduda hagejale tasu maksmisest isegi juhul kui eeldada, et kostja ei ole lepingust taganenud. Kuna hageja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud, siis ei ole tal õigust kostjalt tasu nõuda. Vastustaja seisukoht
40.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
2-21-3448
42.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud 10.11.2022 eelistungil (tl 75–79) pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Samuti on maakohus õigesti TsMS § 232 lg 1 järgi hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid TsMS § 654 lg 6 järgi käesolevas otsuses ei korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitlenud.
43.Kostja vaidlustas maakohtu järelduse, milles maakohus leidis, et lepingu p 4.5 ei ole tühine. Pooled ei vaielnud selle üle, et 28.06.2020 leping oli raamleping, milles lepiti kokku järgnevalt sõlmitavate müügilepingute tingimused. Samuti pole vaidlust selle üle, et leping oli ette valmistatud kostja poolt ja sõlmitud kostja tüüptingimustel. Kostja leiab, et p-s 4.5 kokkulepitud 5-päevane varjatud puudustest teatamise tähtaeg on puuduse avastamiseks liiga lühike. Kostja viitas p 4.5 tühisuse alusena VÕS § 106 lg-le 2, mis sätestab, et tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Kostja väitel välistab ebamõistlikult hageja vastutuse p-s 4.5 toodud lühike puudusest teatamise tähtaeg. Kostja on apellatsioonkaebuses viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt poolte kokkulepe, mis lepingu rikkumise korral välistab ostjal sõltumata rikkumise iseloomust osa õiguskaitsevahendite kasutamise või piirab nende kasutamise lühikese ajavahemikuga, võib olla vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2 (RKTKo 12.06.2006, 3-2-150-06, p 19).
44.VÕS § 222 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, ja lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 222 lg 1 on dispositiivne norm ja lepingu pooled võivad kokku leppida tähtajas, millise aja jooksul asja lepingutingimustele mittevastavusest teatada. Pooled on lepingu p-s 4.5 kokku leppinud, et varjatud puudusest saab teatada 5 päeva jooksul pärast müüdud kauba üleandmist.
45.Ringkonnkohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et lepingu p 4.5 on kehtiv. Maakohus on õigesti p 4.5 kehtivuse üle otsustamisel lähtunud lepingu sõlmimise asjaoludest, sh sellest, et tegemist on kostja poolt ettevalmistatud lepinguga, kus kostjal oli võimalik lepingu tingimuse sisustamisel arvestada sellega, et ta saaks hageja poolt müüdud kauba (liiv ja killustik) varjatud puuduse korral sellest hagejat õigeaegselt teavitada. Ringkonnakohus märgib, et liiva koostise ja omaduste, sh filtratsioonimooduli, määramiseks tehtavateks katseteks kuluv aeg pidi olema kostjale enne lepingu sõlmimist teada, kuna hageja esitas talle eelnevalt OÜ Inseneribüroo Steiger katseprotokolli Aardlapalu karjääri liiva omaduste kohta. Katseprotokollist nähtub, et proovid võeti vastu 20.05.2019, proovidega alustati 31.05.2019 ja katseprotokoll on allkirjastatud 06.08.2019 (tl 51-53). Seega kulus liiva kvaliteedi määramiseks üle viie päeva. Samas on maakohus õigesti tuvastanud, et liiva omadused oli võimalik laboratoorselt määrata ka lepingus kokkulepitud 5-päevast tähtaega arvestades. Eeltoodu tuleneb AS TREV-2 Grupp 21.08.2020 katseprotollist nr 2020/1223, mis on esitatud
2-21-3448 laborisse 17.08.2020 ja vastus kannab 21.08.2020 kuupäeva (tl 54–55), kusjuures ajavahemikku, millal labor liiva kvaliteeti kontrollis, langeb ka riiklik püha 20.08.2020. Kostja rõhutas apellatsioonkaebuses, et eelviidatud proov valmis alles 21.08.2020, mistõttu see ei saanud mõjutada lepingu p 4.5 järgimist. Ringkonnakohus leiab, et see, millal nelja päevaga tehtud proov tehti, ei ole vaidluse lahendamisel määrava tähendusega, oluline oli see, et nelja päevaga on võimalik liiva kvaliteet määrata. Ringkonnakohus märgib, et 17.08.2020 proovi materjal, mille omadusi sooviti määrata, on laborile esitatud 17 päeva pärast viimase liivakoorma kostjale üleandmist. Eeltoodu tõttu ei nõustu ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väitega, et varjatud puudustest teatamine oli viiepäevase tähtaja jooksul ilmselgelt võimatu. Kostja, kes lepingu tingimusi välja töötades on määranud varjatud puudustest teatamise tähtajaks 5 päeva, pidi arvestama, et ta peab suutma tagada proovide käitlemise selle ajaga.
46.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohtu otsus on vastuoluline. See, et maakohus tuvastas selle, et müüdud liiv ei vastanud lepingule neljast võetud proovist kolme põhjal, kuid proovide tegemiseks kulunud aja osas leidis, et kui ühe proovi tegemine mahtus viie päeva sisse, siis oli võimalik proovid teha viie päevaga, ei muuda otsust vastuoluliseks. Vaidluse lahendamisel oli oluline küsimus see, kas lepingu p 4.5 on kehtiv või mitte.
47.Kuna lepingu p 4.5 järgi tuli varjatud puudusest teatada 5 päeva jooksul, milline tähtaeg saabus 05.08.2020, siis kostja poolt 24.08.2020 teatamine oli toimunud pärast p-s 4.5 kokkulepitud tähtaega ja p 4.6 järgi loeti sellisel juhul müügilepingu täitmiseks üleantud liiv lepingu tingimustele vastavaks.
48.Kuna müüdud liiv loeti p 4.6 järgi lepingule vastavaks, siis on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja poolt lepingust taganemise eeldused (hageja lepingu rikkumine jne) ei olnud täidetud ja taganemine oli toimetu. Lisaks märgib ringkonnakohus, et VÕS § 188 lg 2 teise lause järgi ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
49.Ebaõige on kostja väide, et tal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 järgi. Arvestades lepingu p-s 4.6 sätestatut on hageja oma kohustuse täitnud ja kostjal tuleb müügilepingu täitmiseks kostjale üleantud liiva eest tasuda.
50.Arvestades eeltoodut, on maakohus hageja nõude müügilepingu järgi tasumisele kuuluva 19 676,80 euro ja kahju hüvitise (kohtueelselt kantud õigusabikulud) 1420,17 euro väljamõistmiseks õigesti rahuldanud. Samuti on õige viivise väljamõistmine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.Maakohus on seoses hagi rahuldamisega õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud menetluskulud kostja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
52.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4 teine lause). Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
53.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-21-3448
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.