5.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Gxxxx Axxxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 23.10.2017 määrusega välja Gxxxx Axxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Mitti. Tartu Maakohtu 22.01.2018. a määrusega lõpetati Gxxxx Axxxxxx pankrotimenetlus raugemisega, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks määrati võlgnik ise. Määrus jõustus 13.06.2018. a. Kohtumääruse kohaselt peab võlgnik usaldusisiku ülesannetes esitama aruandeid igal aastal 01.12 ja 01.06 ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta enne 01.06. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 21 283,03 eurot.
2.29.12.2021 esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. 20.01.2021 esitas võlgnik avalduse täienduse, mille kohaselt soovib kohustusest vabastamise menetluse lõpetamist, kuna ei näe lähiajal võimalust võlgnevuste likvideerimiseks. Kohus ei rahuldanud võlgniku taotlust ning jätkas menetlust 27.01.2022 määrusega.
3.Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 04.02.2019, 05.08.2019, 02.12.2020, 08.06.2021, 21.03.2022, 26.06.2022, 03.01.2023 ja 08.06.2023.
4.Kohtule esitatud andmete ja töötamise registri kohaselt on võlgnik alates menetluse algusest olnud püsivalt hõivatud tööga (MPK Teenused OÜ, RK – Wood OÜ, Tere AS, Saviukumaja OÜ, Bauhof Group AS, Ecosauna Project OÜ, Berrymush OÜ, Värska Originaal AS). Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta, kuid peaaegu iga kord on kohus seda kohustust pidanud meelde tuletama, mõnel korral on kohus saatnud ka ühe aruandlusperioodi osas mitmeid meeldetuletusi aruande esitamise kohta ja määranud täiendavaid tähtaegu. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul endal kohustus jälgida aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama kohtunõudeid aruande esitamiseks. Kohus tegi aruannete alusel kindlaks, et menetluse esimeses pooles oli võlgniku sissetulekud olnud väiksemad, kuid pooltel kuudel oli tema sissetulek nii suur, et ta oleks pidanud tegema eraldi võlausaldajatele. Alates novembrist 2021 tõusid võlgniku sissetulekud märgatavalt, ulatudes mõnel kuul lausa 2500-3000 euroni, keskmiselt oli võlgniku sissetulek ca 1300 eurot. Võlgnikul ülalpeetavaid pole. Kohus on võlgnikule saatnud korduvalt kirju, kus selgitas raha eraldamise ja väljamaksete kohustust ja sisu, kuid võlgnik pole sellest hoolimata eraldamise kohustust täitnud. 2/5
2-17-7515
Kohtule esitatud andmete alusel tegi kohus kindlaks, et võlgniku eraldamise kohustus mai 2023 seisuga oli 18 008,29 eurot (perioodil juuni 2018 – mai 2021 2121,20 eurot, perioodil juuni 2021 – mai 2023 15 887,09 eurot), millest ainult 193,93 eurot on oli võlgnik ka tegelikult eraldanud ja võlausaldajatele välja makstud. 11.06.2020 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et on tasunud täielikult Coop Finants AS-i nõude, rikkudes sellega võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet menetluses.
5.Oma viimases aruandes esitas võlgnik sisuliselt kohtule taotluse menetluse pikendamiseks, et täita oma kohustusi võlausaldajate ees.
6.Kohus kuulas võlgniku ära 10.08.2023 kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et on võlausaldajate nõuete rahuldamiseks viimasel paaril kuul eraldanud 1080 eurot, kui väljamakset pole teinud. selgitas, et eraldisi pole teinud, sest raha on kulunud korteri peale, kus võlgnik elab: võlgnik tegi seal uue ahju, uue remondi ja uue küttesüsteemi. Korter kuulub võlgniku õele. Võlgnik avaldas, et saab aru, et oleks pidanud maksma, kuid ka märkis, et kõik võlad pole tegelikkuses tema võetud, siis oli trots sees. Samuti avaldas võlgnik, et uuest aastast ei teeni enam nii palju raha nagu siiani on teeninud. Võlgnik avaldas veelkord soovi menetluse pikendamiseks kahe aasta võrra.
7.Kohus küsis 10.08.2023 kirjaga võlausaldajate seisukohta võlgniku taotluse osas.
7.1.Võlgniku taotlusega menetluse pikendamiseks ei nõustunud Credit.ee OÜ, Bigbank AS ja OK Incure OÜ.
7.2.Võlgniku taotlusega menetluse pikendamiseks nõustusid IPF Digital AS, Placet Group OÜ, Aktiva Finance Group OÜ ja Inbank AS.
7.3.Bondora AS nõustus menetluse lõpetamise ja täitmata jäänud kohustuste vabastamisega.
7.4.AS-il Finora Group puudub taotluse osas seisukoht ja palub kohtul otsustada menetluse pikendamine kohtu äranägemisel.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
9.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
12.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Gxxxx Axxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
13.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 3/5
2-17-7515
13.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga (MPK Teenused OÜ, RK – Wood OÜ, Tere AS, Saviukumaja OÜ, Bauhof Group AS, Ecosauna Project OÜ, Berrymush OÜ, Värska Originaal AS). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
13.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta, kuid peaaegu iga kord on kohus seda kohustust pidanud meelde tuletama, vahest on kohus saatnud ka ühe aruandlusperioodi osas mitmeid meeldetuletusi aruande esitamise kohta ja määranud täiendavaid tähtaegu. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul endal kohustus jälgida aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama kohtunõudeid, sh korduvalt, aruande esitamiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Aruannete kohaselt on menetluse esimeses pooles võlgniku sissetulekud olnud väiksemad, kuid pooltel kuudel on siiski tekkinud eraldamiskohustus. Alates novembrist 2021 tõusid võlgniku sissetulekud märgatavalt, ulatudes mõnel kuul lausa 2500-3000 euroni, keskmiselt oli võlgniku sissetulek ca 1300 eurot. Võlgnikul ülalpeetavaid pole. Seega oleks võlgnik pidanud tegema eraldisi, kuid ta ei teinud neid. Kohus on võlgnikule saatnud korduvalt kirju seoses raha eraldamise ja väljamaksetega, kuid võlgnik pole sellest hoolimata eraldamise kohustust täitnud. 10.08.2023 istungil väitis võlgnik, et nüüdseks oli võlgnik eraldanud võlausaldajate nõuete katteks 1080 eurot, kuid väljamakset tehtud polnud. Võlgniku eraldamise kohustus mai 2023 seisuga oli 18 008,29 eurot, millest 193,93 eurot oli võlausaldajatele välja makstud. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.
13.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
13.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 2-5 tulenevaid kohustusi. 4/5
2-17-7515
Kohus on võlgnikule tema kohustusi selgitanud korduvalt nii kirjade teel kui ka ärakuulamistel.
15.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et antud juhul ei ole õigustatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgnik on pikema aja jooksul, hoolimata kohtu korduvatest tähelepanu juhtimistest, rikkunud oma peamist kohustust kohustustest vabastamise menetluses: eraldada oma sissetulekust raha võlgade katteks ja maksta see ka võlausaldajatele välja. Sisuliselt on võlgnik jäänud võlgu juba teistkordselt. Võlausaldajatel on õigustatud ootus, et kui võlgnikul on piisav sissetulek, siis mingis ulatuses kohustused ka täidetakse. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi objektiivset vabandust kohustuste rikkumise kohta- võlgnik on pidanud parmaks majandada kogu oma sissetulekuga ainult enda huvides. Kohtu hinnangul on võlgniku käitumine menetluse kestel olnud vastutustundetu. Võlgniku rikkumine on olnud pikaajaline ja süstemaatiline. Viimasel ärakuulamisel avaldas võlgnik, et uuest aastast tema sissetulek langeb. Samas on võlgnik esitanud taotluse menetluse pikendamisees. Kohus leiab, et on ebatõenäoline ning eluliselt ebausutav, et teenides senisest vähem tulu, suudab võlgnik likvideerida menetluses tekkinud eraldise võlgnevuse 17 814,36 eurot täiendava kahe aasta vältel ning lisaks teha jooksvaid eraldisi. Menetluse käigus on kohus korduvalt hoiatanud võlgnikku, et kui ta ei maksa menetluse lõpuks võlausaldajatele puuduvat summat välja, ei saa kohus teda kohustustest vabastada, kohtu hoiatused on olnud tulemuseta. Kohtu hinnangul ei anna võlgniku senine käitumine kuidagi laust arvata, et pikendatud perioodi jooksul ta nõuetekohaselt oma kohustusi täidab.
16.Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Gxxxx Axxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Gxxxx Axxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Gxxxx Axxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Gxxxx Axxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Gxxxx Axxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Gxxxx Axxxxxxkohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.