Võlaõigus

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue O. A. (võlgnik/kostja) sõlmis 25.04.2024 Placet Group OÜ-ga (laenuandja/hageja) laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis Placet Group OÜ kostja kasutusse laenusumma 2000 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 100 eurot. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Kostja esitas 25.04.2024 Placet Group OÜ taotluse telefoni teel. Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele, mis on antud juhul toimunud 24.04.2024 Smart-ID vahendusel, registreeruma Placet Group OÜ kodulehel. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada Placet Group OÜ-le taotlus. www.smsraha.ee veebilehel registreerimise kuupäev: 24.04.2024 kell: 20:46. 24.04.2024 logis kostja sisse www.smsraha.ee veebilehele Smart-ID kaudu. Taotluse esitamisel süsteem küsib Smart-ID PIN1-te. Kõik laenulepingu XXX dokumendid olid edastatud kostja taotluses märgitud e-posti aadressile lepingu sõlmimisel 25.04.2024. Laenulepingu dokumentidega sai kostja tutvuda ka oma iseteeninduses. 4.Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 22 osamaksena osamakse suurusega 123,81 eurot. Vastavalt laenulepingu nr XXX Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule oli lepingu krediidi kulukuse aastamäär 51,99%, intressimäär aastas 35,57%, viivisemäär päevas 0,10% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 2 823,74 eurot. Laenulepingu XXX sõlmimisel 25.04.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 24.04.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puudusid nii varasemad kui ka kehtivad maksehäired. 25.04.2024 teostati päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. 25.04.2024 teostati päring Maksu- ja Tolliametile, mille tulemusena tuvastati kostja nelja kuu keskmine sissetulek. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse tuvastamaks kostja ülalpeetavad. Lisaks 2

teostati 25.04.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Võeti arvesse kostja laenu taotlusel märgitud andmed ning arvestati igakuisteks majapidamiskuludeks 340 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 548,99 eurot. XXX laenusumma 2 000 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 100 eurot. Laenulepingu nr XXX alusel teostas PLACET GROUP OÜ kostja pangakontole 25.04.2024 väljamakse summas 1 900 eurot. Kokku tasus kostja laenulepingu nr XXX alusel tagasimakseid summas 742,86 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 445,64 euro ulatuses põhiosa, 292,22 euro ulatuses intressid ja 5 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 2 000 – 445,64 = 1 554,36 eurot. Laenulepingu nr XXX alusel oli kostja viivituses oktoobri, novembri, detsembri, jaanuari ja veebruarikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. 10.12.2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 24.12.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 18.02.2025 üles. Hageja palub mõista kostjalt O. A. välja hageja Placet Group OÜ kasuks laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus põhiosas 1 554,36 eurot, intressid 188,10 eurot, 05.06.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 166,32 eurot (põhinõudelt 1 554,36 eurot) ning 5 eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 1 913,78 eurot; viiviseid alates 06.06.2025 põhinõude 1 554,36 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning menetluskuludena riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 04.10.25 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (51,99%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. 25.04.24 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 51,99%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (17,36*3=52,08%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hagiavalduses on välja toodud, et laenulepingu nr XXX sõlmimisel 25.04.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete 3

kohustuste kohta. Teostati päringud 24.04.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puudusid nii varasemad kui ka kehtivad maksehäired. 25.04.2024 teostati päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. 25.04.2024 teostati päring Maksu- ja Tolliametile, mille tulemusena tuvastati kostja nelja kuu keskmine sissetulek. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse tuvastamaks kostja ülalpeetavad. Lisaks teostati 25.04.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Võeti arvesse kostja laenu taotlusel märgitud andmed ning arvestati igakuisteks majapidamiskuludeks 340 eurot. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 548,99 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ning õigusabikulud 150 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot. Hageja on ühtlasi esitanud nõude õigusabikulude kostjalt välja mõistmiseks summas 150 eurot. Hageja menetluskuludeks on tõendite kogumine ja analüüs, hagi koostamine, O. A. vastu, XXX, kogus 1,23, tunnimäär 100 eur/h, summas 123 eurot+km 27,05 eurot, kokku 150,05 eurot. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab menetluskulude suuruse kindlaks määramisel, tsiviilasja keerukust, hagihinda, asjaolud, et käesolevas vaidluses on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu, istungeid ning hageja nõue ei ole õiguslikult keerukas (tarbijakrediidi lepingust tulenev võlanõue) ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid summas 150 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud 500 eurot (350+150), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.