nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood XXX; aadress XXX, 10617, XXX) Hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post XXX) Kostja T.K. (isikukood XXX; aadress XXX XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt T.K.-lt (T.K.) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 3485,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 15.01.2025 – 27.08.2025 eest 234,05 eurot ning sissenõudmiskulu 35 eurot, kokku 3754,82 eurot.
3.Välja mõista kostjalt T.K.-lt hageja B2 Impact OÜ viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (3485,77 eurolt) alates 28.08.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 3485,77 eurot).
Jätta resolutsiooni punktides 2 ja 3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 73% ulatuses kostja T.K. ja 27% ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda.
6.Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista kostjalt T.K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 434,35 eurot.
8.Välja mõista kostjalt T.K.-lt hageja B2 Impact OÜ viivis menetluskuludelt (434,35 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 27. august 2025 T.K. (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista lepingust #7425739218 tuleneva põhivõlgnevuse 3677,59 eurot, intressid 523,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 279,89 eurot; VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt, so 3677,59 eurolt alates 29.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni; lepingust #227420715444 tuleneva põhivõlgnevuse 569,93 eurot, intressid 22,98 eurot, haldustasu 15,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 43,38 euro; VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt, so 569,93 eurolt alates 29.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni; sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-ga 22.12.2021 krediidikontolepingu nr #7425739218, mille alusel sai kostja krediiti 2000 eurot (dtl 14-35) ning 15.02.2024 täiendava lepingu, mille alusel suurendati krediidilimiiti 4000 euroni (dtl 36-41). Kostja kohustus maksma ka intressi 42% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja oli kohustatud teostama igakuiseid tagasimakseid 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Hageja väidete kohaselt on kostjale tehtud lepingu kehtivuse ajal väljamakseid kokku summas 5800 eurot ning kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 2774,11 eurot (dtl 7). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 2.12.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 17.12.2024 lepingu üles (dtl 62-64).
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-ga järelmaksulepingu (väikelaenuleping) nr #227420715444, mille alusel sai kostja soetada järelmaksuga kaupa väärtuses 646 eurot (dtl 66-72). Kostja kohustus tasuma ka intressi 11,9% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja kohustus maksma maksegraafiku alusel igakuiseid osamakseid summas 28,34 eurot. Hageja väidete kohaselt on kostja teinud tagasimakseid summas 170,32 eurot (dtl 9). Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 2.12.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles 17.12.2024 lepingu üles (dtl 89-91).
5.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et laenuandmisel täitis kostja laenutaotlused, kuhu märkis oma sissetulekute ning kohustuste suurused. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis hageja kostja maksevõimelisust avalike registrite ning kostja pangakonto väljavõtete alusel.
6.Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 4.09.2025 määrusega. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud KÄPO-s 21.10.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 12.11.2025 määrusega, millega määras kindlaks lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ning otsuse teatavaks tegemise aja. Kohtuotsuse põhjendused
7.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
8.Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 22.12.2021 ja 15.02.2024 ESTO AS (edaspidi ka krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingust nr #7425739218 (dtl 14-41) ning järelmaksulepingust nr #227420715444 (dtl 66-72).
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
11.Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.
12.Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 3(6)
sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
15.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
16.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud tõendada hagejal.
17.Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardsed laenutaotlused, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja suhtes teinud päringud riiklikest registrites ning analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtteid. Sealjuures on pangakonto väljavõtte alusel kontrollitud ka kohustuste suurust. Esitatud dokumentidest (dtl 48-53 ja dtl 77-80) nähtub aga, et nimetatud dokumendid on loodud alles 14.06.2025. Seega puudub kohtul kindel teadmine, et need andmed on ka tegelikkuses kogutud enne laenulepingute sõlmimist. Ühtlasi ei ole tegu korrektsete pangakonto väljavõtetega, mille puhul kohus saaks veenduda, et neid ei ole muudetud kolmandate isikute poolt. Sellest hoolimata analüüsib kohus esitatud tõendeid.
18.Hageja esitatud pangakonto väljavõtete alusel tuvastas kohus, et enne 22.12.2021 krediidilepingu sõlmimist on krediidiandja analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet perioodi 1.08.2021 – 22.12.2021 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 780,10 eurot kuus, nimetatud asjaolule toetub ka hageja (dtl 3). Kostjal oli varasemalt üks laenukohustus, mille kuumakse oli summas 144 eurot. Krediidiandja on lähtunud aga kostja enda esitatud andmetest finantskohustuste kohta ehk 130 eurot kuus, mis on tegelikkusest kohustusest väiksem. Lisaks on kostja kinnitanud, et tema igakuised majapidamiskulud on 600 eurot kuus. Kui kostja igakuisest keskmisest sissetulekust maha arvestada juba olemasolevad finantskohustused ning igakuised majapidamiskulud (780,10 – 144 – 600 = 36,10 eurot), oleks pidanud krediidiandja arusaama, et kostja ei ole võimeline võetud kohustust tagasi maksma. Krediidilimiidi suurendamisel 15.02.2024 ei ole krediidiandja üldse kontrollinud kostja sissetulekuid ega ka igakuiseid kohustusi. Kohtule esitatud arvete (dtl 58-61) kohaselt oli kostja igakuine tagasimakse suurus ligi 200 eurot, mille maksmiseks ei olnud kostja ilmselgelt võimeline.
19.Kostjaga teise lepingu sõlmimisel (16.02.2024 järelmaksuleping) on krediidiandja väidetavalt kontrollinud kostja kontoväljavõtet perioodi 1.10.2023-15.02.2024 kohta. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud dokument kajastada korrektselt kostja kõiki kohustusi. Nimetatud perioodil pidi kostja tegema ka eelmises punktis kajastatud krediidilepingu tagasimakseid igakuiselt, mida antud konto väljavõttest aga üldse ei nähtu. Isegi kui eeldada, et kostja nimetatud perioodil mingil põhjusel tagasimakseid krediidiandjale ei teinud, siis oleks pidanud krediidiandja sellisel juhul arusaama, et kostjal on oma kohustuste täitmisega probleeme. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et nimetatud tõendi alusel ei saa veenvalt asuda seisukohale, et kostja puhul oli tegemist krediidivõimelise isikuga.
20.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema 42% ja 11,9% aastas (vt dtl 36 ja 66). Seadusjärgne intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0% ja hilisemate lepingute puhul 4,5% aastas. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (4. septembri 2025 kohtumäärus). Hageja nõuetele vastavat ümberarvestust ei esitanud. Eelneva tõttu 4(6)
jätab kohus intressinõude (seadusjärgse) ümber arvestamata ning kostjalt välja mõistmata. Kohus ei pea tegema arvestusi hageja eest ning osas, milles hageja ei ole oma nõuet usaldusväärse ümberarvestusega (s.h seadusjärgse intressi osas) põhistanud, tuleb nõue jätta rahuldamata. Vajalike ümberarvestuste esitamata jätmise riski kannab hageja. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
21.Olukorras, kus on toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
22.Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti lepingu nr #7425739218 alusel summas 5784,20 eurot (dtl 42-47). Kostja kohustus maksma ka intressi 42% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja pidi krediiti tagamise maksmiseks teostama igakuiseid makseid, mis on vähemalt 1/60 kasutusele võetud krediidist, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 2774,11 eurot (dtl 7).
23.Krediidiandja on võimaldanud kostjale järelmaksu lepingu nr #227420715444 alusel summas 646 eurot (dtl 66-72). Kostja kohustus maksma ka intressi 11,9% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja pidi järelmaksu tasuma vastavalt maksegraafikule igakuiste maksetena 28,34 eurot kuus. Hageja on kinnitanud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 170,32 eurot (dtl 9).
24.Kuna krediidiandja on lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud piisava hoolsusega, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale vaid põhivõlgnevus. Põhivõla suuruseks on seega 3485,77 eurot (6 430,2 (s.o 5784,20 + 646) - 2 944,43 (s.o 2774,11 + 170,32) = 3 485,77 eurot). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
25.Hageja on esitanud ka viiviste nõude, mille kohaselt soovib viiviste väljamõistmist alates lepingute ülesütlemisest 15.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.08.2025 ning sealt edasi kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul tuleb hageja taotlus rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 15.01.2025 – 27.08.2025 eest kokku summas 234,05 eurot ning alates 28.08.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 3485,77 eurot).
26.Kohtu hinnangul on põhjendatud ka seadusest tulenev sissenõudmiskulu summas 35 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
27.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
29.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 73% ulatuses kostja ja 27% ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 5(6)
TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
32.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 595 * 73% = 434,35 eurot.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (434,35 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.