Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

2-22-103452

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue

2-22-103452 käigukastis õliringluse. Pärast õliringluse lõppemist eemaldatakse voolikud ning ühendatakse õlitorud tagasi käigukasti korpuse külge. Kostja ametijuhendi kohaselt peab autoremondilukksepp teadma mh seadmete ja sõlmede kokkupaneku, parandamise ja reguleerimise tehnilisi tingimusi. Seega pidi kostja autolukksepana teadma, kuidas käigukasti õlivahetuse järel polt läbi õlitoru sõlme turbiinikoja õigesse keermesse keerata. Oma tööülesannet rikkus kostja siis, kui kinnitas õlitoru tagasi käigukasti külge. Õlitoru tagasi ühendamiseks käigukasti külge keeratakse polt läbi õlitoru sõlme. Õlitoru ühendamisel käigukastiga keeras kostja poldi valesse keermesse, mille tagajärjel tekkis käigukasti korpusesse mõra. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et mõra tekkis käigukasti õlitoru tagasi paigaldamisel, selle kinnituspoldi kinni keeramise käigus. Kostja on seejuures võtnud omaks fakti, et mõra tekkis tema tööülesannete täitmisel. 1.5 Kostja rikkus enda tööülesannet tahtlikult. Juhul, kui kohus sellega ei nõustu, on hageja seisukohal, et kostja rikkus enda tööülesannet vähemalt raske hooletuse tõttu. Käigukasti õlivahetus on auto remonditöökojas rutiinne tööülesanne, mida kostja oli varem korduvalt teinud. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. Kostjal on kõrgendatud hoolsuse määr, arvestades et tal oli tööülesande täitmiseks ettenähtud kutse ning töökogemus. Käigukasti õlivahetus on sõiduauto tavapärane hooldustöö. Enne kahjujuhtumi toimumist oli kostja hageja töökojas korduvalt käigukasti õlivahetust teinud: näiteks 25. mail 2020, 10. novembril 2020,

Kostja vastus hagiavaldusele

2-22-103452

2-22-103452 poolt teostatud tööde ja uue detaili soetamise hüvitamist. Tegemist pole mõistlike kuludega mittekohase täitmise heastamiseks, millega töötaja sai või pidi arvestama. Põhjus, miks klient lõpuks tellis parandustööd kolmandalt isikult, tulenesid hageja enda ebaausast käitumisest. Selline kahju tekkimine ei saanud olla kostjale ettenähtav. 2.5 Hageja väidab, et dünaamiline õlivahetus oli kostja töö tavapärane osa, mida kostja oli korduvalt varem teinud. Kostja sellega ei nõustu, sest dünaamiline õlivahetus ei ole hooldustöö, mida tehakse igapäevaselt. Ka hageja esitatud tõendid näitavad, et enne vaidlusalust tööd, oli kostja teinud vaid ühe dünaamilise õlivahetuse: 10. novembril 2020. Lisaks, isegi kui tehtav töö kuulub kostja kutsepädevuse hulka, tuleb arvestada, et pidevate uuenduste tõttu tuleb tagada järjepidev väljaõpe. Koolitamise kohustus on tööandjal, mida hageja ei ole täitnud. 2.6 Kostja vaidleb vastu kahju nõude ulatusele ja leiab, et hageja on jätnud avaldamata olulised nüansid. Hageja ei ole kohtule andnud tegelikku ülevaadet, miks klient kaotas hageja vastu usalduse. Kui mootori käigukasti korpusesse tekkis mõra, andis tööandja korralduse mõra liimida (selles osas puudub pooltel vaidlus). Tegemist ei olnud aga ilmselgelt adekvaatse viisiga tekkinud puuduse kõrvaldamiseks. Hageja andis liimitud korpusega sõiduki üle kliendile, jättes avaldamata, et käigukasti korpusele tekkis mõra ja seda liimiti. Selline parandustöö ei jäänud (ega saanudki jääda) pidama ja loetud kilomeetrite jooksul hakkas sõiduk lekkima, st klient tagastas sõiduki hagejale. Seejärel tehti keevitustööd ja poldi taas keermestamine (ka selles osas puudub pooltel vaidlus) ning taaskord anti sõiduk kliendile üle selliselt, et klienti ei teavitatud tegelikult tehtud töödest. Kuivõrd ka see parandus polnud piisav (tihend jäeti vahetamata) ja sõiduk hakkas uuesti lekkima (pooltel puudub vaidlus selle üle), tõi klient taaskord sõiduki hageja juurde. Seejärel hankis hageja kasutatud käigukasti ja vahetas kliendi autol käigukasti välja. Paraku lasi hageja (teisel töötajal) paigaldada sõidukile käigukasti, mille puhul oli ilmne, et see on puudustega. Käigukasti põhjas olid metallipuru ja see viitas asjaolule, et käigukast ei ole tegelikult nö kasutuskõlblik. Kuigi sellele juhiti hageja tähelepanu, ei soostunud hageja uut detaili hankima ja andis korralduse paigaldada puudustega asenduskäigukast. Paraku ei avaldanud hageja ka seekord kliendile, milliseid töid tema sõidukil tehti. Sõiduki veelkordsel rikke ilmnemisel pöördus klient juba Veho poole, kuivõrd oli usalduse hageja vastu kaotanud. Kolmas isik tuvastas tehase andmete pinnalt nüüd, et sõidukil on paigaldatud uus käigukast ja see tuli kliendile ebameeldiva üllatusena. Et välistada kliendi pahameel ja avalikkuse kaasamine, oligi hageja nõus tasuma kolmanda isiku tööde eest, olenemata tööde sisust ja maksumusest. Samas poleks sellist olukorda tekkinud, kui hageja oleks puuduse kõrvaldamisega koheselt tegelenud adekvaatsel viisil ja paigaldanud ilma puudusteta asendusdetaili koheselt nõuetekohasel viisil. Samas on kostja jätkuvalt ka seda meelt, et hageja jättis keevitustöödel vahetamata tihendi, mistõttu oleks olnud võimalik puudused asjakohasel viisil kõrvaldada ka keevitustöödega (paigaldades uus tihend). 2.7 Kostja pöördus päringutega Eesti Lammutusliidu koduleheküljel, milles kasutas spetsiifiliselt vaidlusaluse sõiduki andmeid. Tegemist on tavapärase viisiga kasutatud detaili asendamiseks. Kostja päringule vastas 8. märtsil 2023 MB Service OÜ, et kliendi sõidukile on pakkuda samaväärset käigukasti hinnaga 499 eurot; 08. veebruaril 2023 vastas Ardesia OÜ, mis pakkus samaväärset varuosa hinnaga 500 eurot; 9. märtsil 2023 vastas Timar Auto OÜ, milles pakkus samaväärset asendusdetaili hinnaga 600 eurot; 9. märtsil 2023 edastas hinnapakkumise 500 eurot ka OÜ Alvabore ning FenderNet OÜ pakkus hinnaga 1000 eurot. Seega oleks samaväärse käigukasti asendamise maksumus olnud 500 kuni 1000 eurot. Hageja esitatud nõue on ilmselgelt ülemäärane. Antud juhul oleks saanud tekkinud puudust parandada (st kahju likvideerida) oluliselt soodsamalt ja mõistlikumalt hageja enda poolt (kas või kostja tööde teostamise läbi). Paraku tõi hageja enda ebausaldusväärne ja ebaadekvaatne käitumine kaasa

2-22-103452 olukorra, kus puudus jäi mõistlikul viisil kõrvaldamata ning klient tellis lõpuks tööd kolmandalt isikult, kellele tuleb hüvitada tööde teostamise raha kui ka täiesti uue (mitte samaväärse) detaili soetamise kulu. Sellises olukorras (kus tööde tellimine kolmandalt isikult oli tingitud hageja enda ebaausast käitumisest kliendiga), tuleb 500 eurot ületav kahju nõue jätta hageja enda kanda. Kostja vastutus saab piirduda maksimaalselt 500 euroga, isegi kui kohus loeb kahju hüvitamise nõude alused täidetuks. Hageja seisukoht kostja vastusele

2-22-103452

3.3 Lisaks kostja süü olemasolule ja selle vormile vaidlevad pooled kahju ulatuse üle. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hüvitamisele kuulub kõigest 500 eurot, sest kostja vastuse esitamise seisuga on lammutustöökojad vastava summa eest käigukaste pakkunud. Kostja esitatud varuosapäringud on asjassepuutumatud. Pakkumiste põhjal on võimalik tuvastada üksnes seda, et kostja teostas oma päringu ainult automaatkäigukasti tüübile ning käikude arvu ta lammutustöökodadele ei täpsustanud. Kuivõrd kostja esitatud hinnapakkumistest ei nähtu, millise arvu käikudega käigukasti kohta on lammutustöökodade pakkumised teinud, siis ei ole võimalik kostjal väita, et need käigukastid sobivad hageja kliendi sõidukile. Hinnapakkumiste põhjal ei ole seega võimalik kahju ulatust vähendada. Teiseks on kostja esitatud hinnapakkumised asjassepuutumatud ka seetõttu, et need on tehtud 2023. aasta märtsis, kui varuosade saadavuse olukord oli erinev, võrreldes 2022. aasta septembri seisuga. Kahjuhüvitise ulatuse määramisel tuleb arvestada ka käigukastide garantiitingimusi. Hageja klient on füüsiline isik, so tarbija. VÕS § 642 lg-t 2 arvesse võttes, vastutab hageja käigukasti paigaldamise ning selle paigaldamistööde puuduste eest tellija suhtes kahe aasta vältel. Seejuures kuue kuu jooksul ilmnenud puuduste eest vastutab hageja tellija ees vaikimisi. Veho müüdud ja paigaldatud käigukastile kohaldub kaheaastane garantii. Kostja ei ole arvesse võtnud käigukasti paigaldamistööde maksumust. Nende tööde kogumaksumus oli 370 eurot 72 senti, mida kostja kahjuhüvitise ulatuse hindamisel arvesse võtnud ei ole. Kostja ei ole ka põhjendanud, miks paigaldamistööde maksumus hüvitamisele ei kuulu. 3.4 Hageja püüdis leida erinevaid lahendusi, et kahju tekkimist ära hoida või vähendada. Hageja püüdis esmalt käigukasti liimida, kuid see ei osutunud jätkusuutlikuks lahenduseks. Seejärel tegi hageja käigukasti keevitamis- ja keermestamistööd, kuid ka need ei osutunud edukaks. Nagu ekspert on viidanud, tuli kestva lahenduse saavutamiseks automaatkäigukast vahetada. Järelikult toimis hageja õigesti, kui parandamistööde ebaõnnestumise järgselt käigukasti asendas. Ka kasutatud käigukasti paigaldamine ei toimunud. Vastupidiselt kostja väidetele ei olnud hageja otsitud lahenduste näol tegemist kahjuhüvitise vähendamise asjaoludega VÕS § 139 lg 1 tähenduses. Hageja rakendas erinevaid lahendusi, et kahju vähendada. Ükski nendest lahendustest ei toiminud, mistõttu tuli hagejal pöörduda Veho poole. Siinkohal ei oma tähtsust, milline oli hageja ja tema kliendi vahel toimunud kommunikatsioon, sest see ei mõjuta fakti, et hageja proovitud soodsamad lahendused ei toiminud. Kostja täiendav seisukoht

2-22-103452 mil vaidlusaluseid töid tehti, on sõiduki läbisõit olnud ca 298 177 km. Seega on tõenäosus, et sõiduki korpusel võis olla eelnev vigastus, vägagi suur ja ka see asjaolu võis teoreetiliselt põhjustada mõra tekkimise poldi keeramisel. 4.1 Kostja vaidleb vastu ka hageja väidetele, et poldi keeramisega kaasnevaid tagajärgi (purunemine) pole hageja töökojas varasemalt esinenud. Kostjale teadaolevalt on neid olukordi olnud korduvalt ja tegemist on pigem tavapärase asjaoluga. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et tegelikkuses on kõik hageja viidatud töökäsud dünaamilised õlivahetuse tööd. Kostja selgitab, et dünaamilist õlivahetust hageja töökojas tegelikult sisuliselt läbi viia ei saanudki, kuivõrd vastavat seadet ei saanud tihti üldse kinnitada (detailid ei sobinud). Ka vaidlusalusel sõidukil ei tehtud lõpuks dünaamilist õlivahetust, vaid tavapärast õlivahetust. Seega, olenemata millist infot hageja ise töökäskudele märgib, ei tähenda see, et dünaamiline õlivahetus oleks töö, mida tehakse regulaarselt või tihti. 4.2 Kostja jääb enda vastuväidete juurde ka kahju nõude ulatust puudutavas osas. Eluliselt ebausutavad ja tõendamata on hageja väited, et 2022. aasta septembris ei olnud võimalik hankida samaväärset kasutatud käigukasti. Nagu nähtub nt FenderNet vastusest kostjale, on võimalik kasutatud käigukasti saada ka tellimisel (Rootsi partnerilt). Siinkohal jätab aga hageja tähelepanuta kostja juba varasema vastuväite, et tegelikkuses oleks saanud puudust kõrvaldada veelgi soodsamalt. Nimelt teostati korpuse mõra parandamiseks keevitustööd ja lisaks keevitustöödele oli vajalik üksnes asendada tihend ning puudus oleks saanud kõrvaldatud. Hageja jättis tihendi kui uue varuosa õigeaegselt tellimata. Kuivõrd hageja ei soovinud kliendile selgitada, miks tuleb sõiduki tagastamisega viivitada, otsustas hageja anda sõiduki tagasi olukorras, kus parandustöö keevituse näol polnud adekvaatselt teostatud. Olukorras, kus puudus oleks kõrvaldatud keevitamise ja tihendi vahetamisega, oleks puudus kõrvaldatud 84 euro 17 sendiga. See, et keevitamise järgselt ei olnud korpus lootusetult rikutud (nagu hageja esmases hagis on väitnud), näitab mh (esmase) hagiavalduse lisana nr 3 esitatud Veho arve, millelt nähtub, et automaatkäigukasti korpus 667 eurot 23 senti on deponeeritud (märgitud arvel miinusega) ehk nö tagasi ostetud. Deponeerimine tähendab, et detail suunatakse uuesti kasutusse. Seega on uue samaväärse käigukasti maksumus (mille hind jääb ca 500 euro ulatusse) juba selgelt puuduse kõrvaldamise mõistlikku ja vajalikku kulu ületav. Uue käigukasti soetamise ja paigaldamise maksumus on aga ilmselgelt täiesti põhjendamatu ning sellise kulutuse on hageja teinud põhjendamatult. Kostja sellise nõude ulatuse eest vastutada ei saa. Kohtu menetlus

2-22-103452 tekkesuunaga seest väljapoole. Arvestades, et vigastatud koha lähistel ja läbivoolupoldi pinnal puuduvad vigastused, mis viitaksid käigukastile mõjunud välistele jõududele, on purunemine toimunud käigukasti dünaamilisel õlivahetusel õlitoru läbivoolupoldi kinni keeramisel kas liigse pingutamise või hooletu pesasse paigaldamise tagajärjel. 6.1 Vale on kostja väide, et ta kontrollis enne tööle asumist, millise jõuga tuleb tal polt turbiinikoja sisse keerata ehk millist njuutonite arvu tuleb tal rakendada dünamovõtmel, millega ta poldi kinni keeras. Kostja kinnitas 27. juuni 2023 istungil kohtule, et vaidlusaluse sõiduki kohta on Autodata programmis antud töö jaoks ettenähtud njuutonite arv, milleni dünamovõtit pingestada tuleb ning mille ta enne tööle asumist üle kontrollis: „jah Autodatas vaatasin järgi, seal spetsiifilised andmed“ . Samuti kinnitas kostja, et „krõps käis“ ehk mõra tekkis enne, kui ta jõudis rakendada dünamovõtmega manuaalis ettenähtud njuutonite arvu. Autodata programmis vastavat njuutonite arvu ei ole. Järelduvalt ei vasta tõele kostja väide, et ta njuutonite arvu eelnevalt kontrollis ning et mõra tekkis enne, kui ta jõudis rakendada Autodata programmis ettenähtud njuutonite arvu. Eelneva tõendamiseks esitab hageja tõendi vastuvõtmise taotluse. 6.2 Fakti, et kostja keeras poldi valesse keermesse, kinnitab ka poldi pesa keerme taastamise vajadus. Nagu Kevvai Autoteeninduse arvelt nähtub, püüdis Kevvai Autoteenindus turbiinikoja keermet taastada, sest polt oli keeratud pesas valesse keermesse. Keerme taastamise vajadus saab tekkida vaid juhul, kui poldiga on pesa keermet vigastatud ehk keere on oma algse kujuga võrreldes moondunud. Tõendid kinnitavad seega, et kostja keeras poldi valesse keermesse ning rakendas seejuures liigset jõudu. Hoolika tegutsemise korral oleks kostja polti keeranud õige nurga alt nii, et see ei lähe pesas valesse keermesse, rakendama sealjuures vähest jõudu ning lõpetama poldi keeramise viivitamatult, kui tekkis takistus. Kuivõrd kostja nii ei talitanud, on ta tegutsenud kahju tekitamisel tahtlikult või olnud vähemalt raskelt hooletu. Ka ekspert on tuvastanud, et mõra teket oleks saanud vältida, kui kostja oleks õlitoru tagasi paigaldamisel olnud hoolikas ja mitte rakendanud liigset jõudu. 6.3 Kostja on enda vastutuse ulatuse vähendamiseks tuginenud kahele asjaolule: poldi pesal võis olla eelnev vigastus ning pesa, millesse kostja poldi keermestas, ei olnud kostja jaoks visuaalselt nähtav. Väide turbiinikoja eelnevast vigastusest on üksnes kostja oletus, mis on vastuolus kostja muude väidete ning Elari Kaljapulga ütlustega. Ka riiklikult tunnustatud ekspert ei ole eksperdiarvamuses mõra tekkepõhjusena tuvastanud eelnevat vigastust. Vastupidi, ekspert on kinnitanud, et puuduvad vigastused, mis viitaksid käigukastile mõjunud välistele jõududele ning mõra on tekitatud dünaamilise õlivahetuse tegemise käigus. Kostja oletust vigastuse olemasolust ei tõenda ka tema väide, et mõra tekkimise tõenäosus on seotud sõiduki läbisõiduga. Elari Kaljapulga ning kostja ütlustega on tõendatud, et kostja ei veendunud, kas poldi pesal võis olla eelnev vigastus. Elari Kaljapulk vastas küsimusele, kas lisapinge tekkimist on võimalik tuvastada enne poldi keermestamist: „on võimalik seda tuvastada“. 6.4 Kostjal oli võimalik enne poldi pesasse keermestamist võimalik kontrollida, kas pesal eelneb mingeid vigastusi, kuid ta ei teinud seda. Põhjendamatu on ka kostja vastuväide, et mõra teke võis olla tingitud tema piiratud vaateväljast. Kostja on seejuures kinnitanud, et tegelikult ta nägi turbiinikoda, kuhu ta poldi valesti keermestas. Isegi juhul, kui kostja ei pidanud vaatevälja piisavalt heaks, et tööülesanne hoolikalt täita, oli tal võimalik kasutada vaatevälja parendamiseks abivahendeid nagu peegel või kaamera. Kostja ei kasutanud nägemiseks abivahendeid üksnes seetõttu, et need olnud tema kapi peal: mul ei olnud kapi peal peeglit, et seda kiiresti võtta. Seetõttu näib, et kostja jättis poldi pesa kontrollimata laiskuse tõttu. Selline

2-22-103452 teguviis viitab tahtlikule tööülesande rikkumisele, kuivõrd abivahendid olid hageja töökojas olemas. Järelikult on tõendatud, et kostja ei pidanud oma vaatevälja piiratuks ning isegi kui pidas, on hageja taganud kostjale vaatevälja tagamiseks vajalikud abivahendid. Kostja lihtsalt ei kasutanud neid, rikkudes seeläbi enda tööülesannet tahtlikult. 6.5 Kostja oli kahju tekitamise ajal töötanud hageja juures juba 1,5 aastat ning tal oli ka eelnev erialane töökogemus. Kuigi oma menetlusdokumentides kostja eitas, et on varasemalt dünaamilist õlivahetust teinud, siis istungil avaldas ta vastupidise väite, kinnitades, et on siiski varem dünaamilist õlivahetust teinud. Seejuures on dünaamiline õlivahetus tavapärane hooldustöö, milleks on kõik kvalifitseeritud autoremondilukksepad võimelised. Asjakohase kutse omistanud kostja pidi järelikult teadma, kuidas polti keerata ning et pesa, kuhu ta poldi keeras, on alumiiniumist, mis ei ole paindlik metall ning mis võib liigse jõu rakendamisel puruneda. Kostja kutset ja eelnevat töökogemust arvestades, vastutab ta kogu tekkinud kahju eest. 6.6 Kahjuhüvitis koosneb uue käigukasti ja selle paigaldamistööde maksumusest ning poldi pesa keerme taastamise teenuse maksumusest. Kokku tasus hageja uue käigukasti ja selle paigalduse eest 5338 eurot 60 senti. Kahjusumma vähendamiseks puudub alus, kuivõrd uue käigukasti paigaldamine oli 2021. aasta suve lõpus ainus võimalik lahendus. 6.7 Kostja taotlusel ülekuulatud eksperttunnistajana üle kuulatud Elari Kaljapulk ei ole erapooletu asjatundja ning erapooletus mõjutas tema ütluste sisu. Elari Kaljapulk teatas istungil, et töötab autotehnikuna Cordobo OÜ-s, kuid see on ühing, millel puudub käive. Majandustegevuse puudumise ei saa järeldada, et Elari Kaljapulk aktiivselt autotehnikuna töötab. Hageja hinnangul ei saa mootorsõidukite parandamise ja toimimise tehnilisi eriteadmisi omistada isikule, kes praktikas selle valdkonnaga tihedalt kokku ei puutu. Kostja oleks saanud taotleda eksperdi ülekuulamist, et lükata ümber hageja esitatud eksperdiarvamuses toodud järeldused. Istungil avaldas kostja väite justkui ta ei esitanud eksperdiarvamust ajanappuse tõttu. See väide on põhjendamatu. On ilmne, et kostja eelistas objektiivsele ning riiklikult tunnustatud eksperdile enda sõpra, kes oli valmis andma kostja suhtes erapooletuid ütluseid. Elari Kaljapulk on ka erapooletu tunnistaja. 27. juuni 2023 istungil kinnitas ta, et ta on kostja sõber. 6.8 Kostja vastuväited on tõendamata ega haaku eluliste asjaoludega, mistõttu puudub alus kahjuhüvitist vähendada. Turbiinikoda ei saanud eelnevalt vigastatud olla, sest kostja on kinnitanud, et tööd alustades tuli polt turbiinikojast ilusti välja. See viitab, et eelnev keermestamise viga puudus – vastasel juhul ei oleks polt ilusti välja tulnud. Kostja on seejuures kinnitanud, et ta ei kontrollinud eelneva vigastuse olemasolu. Riiklikult tunnistatud eksperdi arvamusega on tõendatud, et mõra tekkis just dünaamilise õlivahetuse järel. Kui kostja jaoks oli tema vaateväli piiratud, siis oleks ta pidanud kasutama nägemiseks abivahendeid, mis hageja töökojas saadaval olid. Kostja kinnitas, et ta ei kasutanud abivahendeid. Tulenevalt eelnevast on kostja põhjustanud hagejale tööülesande täitmisel kahju vähemalt raskest hooletusest. 6.9 21. augustil 2023 esitas hageja uued tõendid. Hageja esitas kuvatõmmised vaidlusaluse sõiduki hooldus- ja parandustööde manuaalist Autodata programmis. Kohtuistungil väitis kostja, et ta kontrollis dünamovõtme rakendamiseks ettenähtud jõu njuutonite arvu, enne kui ta tööle asus. See väide on vale. Oma vastuväidet tõendab hageja esitatud ekraanitõmmistega sõiduki tehase manuaalist. Manuaalist nähtuvalt ei sisalda see poldi keermestamiseks njuutonite arvu, mistõttu ei saanud kostja seda kontrollida. Sellest järelduvalt ei saanud mõra tekkida enne, kui kostja jõudis dünamovõtit rakendada njuutonite arvuni, mis on ettenähtud Autodata

2-22-103452 programmis. Kostja on kohtuistungil andnud valeütlusi. Kuigi eelmenetlus on lõppenud, esineb põhjendatud alus tõendi vastuvõtmiseks. Antud juhul seisneb mõjuv põhjus selles, et kostja esitas väite njuutonite kontrollimisest alles 27. juuni 2023 kohtuistungil. Enne istungit ei ole kostja kordagi väitnud, et ta kontrollis enne tööle asumist dünamovõtme rakendamiseks ning poldi keermestamiseks ettenähtud njuutonite arvu. Kõnealuse poldi keermestamiseks ei ole aga tehase manuaalis ettenähtud njuutonite arvu, millest tulenevalt pidi kostja rakendama käibes tavapärast hoolt. Kostja viimased seisukohad

2-22-103452 kahtlust, et polt oleks liigse jõuga kinni keeratud, et peaks kasutama ülemäärast jõudu, et seda lahti keerata, siis tavapäraselt ei kontrollita keerme osa käigukasti korpuse sees eraldi üle.“). Kohus küsis asjatundjalt eraldiseisvalt üle, kas kontroll sõltub sellest, kas raske on polti lahti keerata, millele asjatundja vastas „jah“. Kostja selgitas vande all antud ütlustes lepingulise esindaja küsimusele, miks kostja ei kontrollinud turbiinikoda: “Sest kui keerasin poldi välja, polt tuli ilusti välja, siis ajakulu mõttes ma ei näinud selleks vajadust. Kui oleks tulnud polt raskelt välja, siis juba teine asi, siis teed kontrolli.“ Seega ei ole kostja jätnud rakendamata tavapärast hoolt ega käitunud süüliselt tööülesannet täites. Antud juhul ei saanud kostjalt oodata turbiinikoja kontrollimist ja selle kontrollimata jätmine olukorras, kus kostjal polnud tekkinud kahtlust, et seal võiks vigastus olla, pole hooletus. 7.3 Tekkinud mõra käigukasti korpuses võib pidada tööandja majandustegevuses ilmnenud riskiks. Olukorras, kus tööandja tegeleb kasutatud sõidukite parandustöödega, ei saa välistada riski, et mõne detaili varasem vigastus avaldub nüüd teostatavate tööde raames. Sellise tekkinud kahju eest ei saa vastutada töötaja ning selline risk jääb tööandja kanda. Seega tuleb hageja nõue jätta terves ulatuses rahuldamata. 7.4 Kostja on läbivalt tuginenud sellele, et hageja nõue uue käigukasti hüvitamise osas ei ole põhjendatud ja tekkinud puuduse oleks saanud kõrvaldada oluliselt väiksemate kuludega. Asjatundja Elari Kaljapulk on tõendanud kostja vastuväidet, et tekkinud puuduse oleks saanud kõrvaldada keevitustöödega ja hageja lihtsalt ei oodanud ära uut tihendit, mis oleks taganud parandustööde nõuetekohase teostamise. Hageja lepinguline esindaja on asjatundjalt küsinud, kas mõra oleks saanud alaliselt parandada ka muul moel peale käigukasti väljavahetamise: „Jah, keevitades. Alumiiniumkeevitus, kus vastava seadmega sulatatakse üles metall, lisatakse täitematerjal, mis tagab struktuuri tugevuse ja paneb kinni tekkinud prao“. Kostja esindaja küsimusele „Kas teile teadaolevalt uue tihendi paigaldamisega oleks saanud selle puuduse kõrvaldada“ vastas tunnistaja „jah“. Tunnistaja selgitas, et probleem tekkis sellest, et kliendile oli auto vaja enne kätte anda, kui oleks tihend tellimisel kätte saadud. Isegi kui eeldada, et keevitamise ja uue tihendi paigaldamisega poleks saanud antud juhul puudust kõrvaldada, on kostja ühemõtteliselt tõendanud, et samaväärse käigukasti oleks saanud ca 500 euroga, koos garantiiga, oleks hind ca 1000 eurot. 7.5 Põhjus, miks puuduse kõrvaldamine lõppes lõpuks täiesti uue käigukasti alla panekuga esinduses (VEHO AS-s) ehk ilmselgelt kõige kallimal ja ebamõistlikumal viisil (mis ei arvestanud asja väärtuse vähenemist), seisnes selles, et hageja asus kliendi eest varjama puuduse tekkimist. Hageja nõutud ulatuses on tekkinud kahju üksnes seetõttu, et hageja üritas kliendi eest varjata parandustöid (mistõttu ei oodanud hageja ära uut tihendit ega hankinud korralikku kasutatud käigukasti), sellise kahju tekkimise eest ei vastuta kostja ja kostja ei pea hüvitama uue käigukasti soetamise ja paigaldamise maksumuse. Selline kahju ei saanud kostjale olla ühelgi juhul ettenähtav. 7.6 Kostja vaidles 28. augusti 2023. menetlusdokumendis vastu hageja taotlusele võtta asja juurde 21. augustil 2023 esitatud uued tõendid. Olukorras, kus kohus on lõpetanud tõendite uurimise ja pooled on (kirjalikes) kohtuvaidlustes, ei saa hageja asuda esitama uusi tõendeid ja seisukohti. Kohus ei ole ennistanud eelmenetlust ja vastavat taotlust pole hageja sisuliselt kuu aja jooksul (st kohtuistungist 27. juunist 2023-21. augustini 2023) ka esitanud. Kostja ütleb üksnes lühidalt kommentaariks, et hageja poolt esitatud väljavõte Autodata programmist on esitatud sõiduki mootori jm, mitte käigukasti kohta! Seega on tegemist nagunii asjakohatu tõendiga ja esitatud ilmselt lihtsalt sooviga kohut eksitada. Hageja on esitanud väljavõtte valikuliselt ja jätnud kajastamata programmis kajastatud käigukasti andmed. Jääb

2-22-103452 arusaamatuks, mida peaks Corbodo OÜ käibeandmed antud juhul tõendama. See, et tunnistaja töötas hageja enda juures autoremondilukksepana, ei ole olnud kordagi vaidluse all. Samuti pole vaidluse all olnud tunnistaja haridus jmt, seega on tegemist ilmselgelt asjatundjaga, kes omab nii praktilist kogemust kui ka vastavat haridust. 7.7 Kostja osundab ka sellele, et Raul Põdersalu kirjalik seisukoht on asjatundja arvamus, mida saab käsitleda dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 tähenduses, aga mitte eksperdiarvamusega TsMS § 301 lg 1 mõttes. Arvestada tuleb, et Elari Kaljapulka on saanud mõlemad menetlusosalised üle kuulata ja asjatundja on vande all andnud vastused mõlema poole küsimustele. Raul Põdersalu on seevastu andnud kirjaliku arvamuse hageja tellimusel ning olukorras, kus asjatundja ei ole isiklikult tutvunud ei purunenud detaili ega konkreetse sõidukiga.

KOHTU SEISUKOHT

2-22-103452

2-22-103452 on töötaja kohustatud tegema TLS § 1 lg 1 ja § 15 lg 2 p 1 järgi eelkõige kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Lisaks on töötajal üldjuhul ka TLS § 15 lg 2 p 5 järgi kohustus hoiduda tegudest, mis kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja TLS § 72 kohaselt kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg d 1 ja 2).

2-22-103452

2-22-103452

2-22-103452 on alumiiniumisegust, mis pehme materjal. Polt on terasest, mille tugevus suurem ja sinna ei teki nii suurt vigastust, mis vaatlusel oleks kohe märgatav.“ Küsimusele, kas see mõra, mis oli tekkinud, kas selline olukord võib tekkida ka juhul, kui turbiinikoda (keermestamise koht) on varasema vigastusega, vastas Elari Kaljapulk: „jah. Turbiinikojal on 2 kohta, kuhu sisse lähevad poldid“. Küsimusele, kas juhul kui turbiinikojal on varasemad vigastused ja kui polti hakatakse uuesti peale panema, kas on võimalik, et mõra tekib ka siis, kui ei rakendata liigset jõudu, vastas ekspert-tunnistaja jaatavalt. Küsimustele, kas detaili mõranemise toob kaasa varasem vigastus ja kas mõra võis tekkida ka tavapärase pingestamise tulemusena, vastas Elari Kaljapulk jaatavalt (dtl 274). Küsimusele, mis peaks olema poldil või turbiinikojal viga, et keermestamise tulemusena käigukasti korpus puruneks? Kas on poldi või turbiinikoja vigastus?, vastas Elari Kaljapulk: „pigem turbiinikoja vigastus. Võib olla olukord, et juba varem on valesse keermesse polt sisse keeratud ja ei ole tekkinud mõra, aga kuna korpus on juba vigastatud, siis lahti võtmisel ja uuesti pingutamisel tekib sisse lisapinge, mis päädib sellega, et võib tekkida sinna mõra.“ Elari Kaljapulga selgitustest nähtub ka see, et üldjuhul, kui ei teki kahtlust, et polt oleks liigse jõuga kinni keeratud, et peaks kasutama ülemäärast jõudu, et seda lahti keerata, siis tavapäraselt ei kontrollita keerme osa käigukasti korpuse sees eraldi üle ja see sõltub sellest, kui raske on polti lahti keerata (dtl 275).

2-22-103452 vaatan järgi alati. /..../ dünamovõtmel on näidik, kust näha pingutusastmed. jah Autodatast vaatasin järgi, seal spetsiifilised andmed.“ Kostja kinnitas ka vande all, et selle sõiduki kohta olid andmed Autodatas ja ta sai Autodata programmiga tutvuda töökojas olevast arvutist enne kui ta polti pingutama hakkas (dtl 282). Kohtul ei ole põhjust kahelda kostja vande all antud ütluste usaldusvääruses, kostja selgitas tööde käiku üksikasjalikult ja seda, et tal ei olnud alust kahelda selles, et poldi tagasi keeramisel võib tekkida probleem.

2-22-103452 27.06.2023 03.07.2023 04.07.2023 21.08.2023 21.08.2023 28.08.2023

Osalemine kohtuistungil. Protokolliga tutvumine ja suhtlus kliendiga. Kohtule taotluse edastamine protokolli parandamiseks. Lõplike seisukohtade koostamine. Menetluskulude nimekirja koostamine. Repliigi koostamine, 21.08.2023 ja 24.08.2023 menetlusdokumentidega tutvumine. Kokku

2 h 51 min 45 min 15 min 4 h 30 min 15 min 3 h 48 min 26 15 min

2-22-103452 kohtuistungil osalemiseks kohtuistungi protokollis märgitud kestusest pikemana. Põhjendatud ajakulu kostja lepingulise esindaja toimingutele on seega 25 tundi 59 minutit. Põhjendatud õigusabikulu suurus on 5144 eurot 70 senti (25 tundi 59 minutit * 165 + km).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.