Pankrotiõigus

Avalduse kohaselt tegutseb Plusprisma OÜ all Kohvik Komeet, mis omakorda tegutseb Solaris keskuselt üüritud rendipinnal. Maksejõuetuse põhjus seisneb võlgniku sõnul eelkõige Solaris keskuse juhtkonna kaudu inkassomenetlusse antud nõudes summas 57 661,79 eurot (sh sissenõudmiskulu summas 2783,29 eurot), mille maksetähtajaks oli 13.05.2023. 12.05.2023 esitas Solaris keskus Plusprisma OÜ-le avalduse üürilepingute erakorraliseks ülesütlemiseks ning teatise üürileandja pandiõiguse teostamise kohta. 22.05.2023 pidi Plusprisma OÜ tulenevalt üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest andma üüripinna üle üürileandjale. Käesolevalt puudub ettevõttel äripind, kus ettevõtlust jätkata, võlgnevused on nii tarnijate kui töötajate ees, mis tähendab, et äritegevuse jätkumine ei ole enam võimalik. Pankrotiavaldusest nähtuvalt on võlgnikul võlgnevusi summas 73 876,65 eurot, kuid isiklik põhivara puudub. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankroti. Harju Maakohtu 07.06.2023 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks halduriks Andres Tootsman. 28.06.2023 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt puudub käesoleva seisuga võlgnikul majandustegevus ja selle tarbeks vajalik käibevara. Aruande kohaselt nähtub finantsandmetest, et 2022. aasta kahjum muutis võlgniku omakapitali negatiivseks, mis 2023. aastal süvenes veelgi. Käesolevalt puuduvad andmed, et juhtorgani liikmed oleksid teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Aruandest nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja võlgniku pankrot vältimatu, kuivõrd kohustusi on võlgnikul rohkem kui 148 575 euro ulatuses. Võlgniku ainus reaalne vara on arvelduskontodel olev 1752 eurot. Aruande kohaselt puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, sest võlgniku majandustegevus on lõppenud, selle jätkamiseks puudub äripind, äriplaan ja raha ning töötajatele on koondamisteated juba esitatud. Halduri hinnangul viisid võlgniku maksejõuetuseni nõrk äriplaan ja varasem nõrk juhtimine. Lisaks eelnevale ka koroonakriisist põhjustatud käibe langus ning üürileandja keeldumine investeeringust kohvikuterrassi väljaehitamisse. Aruandest nähtuvalt kujunes maksejõuetus välja 2023. aasta alguses. Aruande kohaselt puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4500 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. 24.08.2023 määrusega tegi Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 4500 eurot hiljemalt 04.09.2023 ning avaldas 24.08.2023 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. 05.09.2023 kirjaga tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 15.09.2023 teavitas maksejõuetuse teenistus kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Plusprisma OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruandest nähtuvalt puudub käesoleva seisuga võlgnikul majandustegevus ja selle tarbeks vajalik käibevara. Aruande kohaselt nähtub finantsandmetest, et 2022. aasta kahjum muutis võlgniku omakapitali negatiivseks, mis 2023. aastal süvenes veelgi. Käesolevalt puuduvad andmed, et juhtorgani liikmed oleksid teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Aruandest nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja võlgniku pankrot vältimatu, kuivõrd kohustusi on võlgnikul rohkem kui 148 575 euro ulatuses. Võlgniku ainus reaalne vara on arvelduskontodel olev 1752 eurot. Aruande kohaselt puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks, sest võlgniku majandustegevus on lõppenud, selle jätkamiseks puudub äripind, äriplaan ja raha ning töötajatele on koondamisteated juba esitatud. Halduri hinnangul viisid võlgniku maksejõuetuseni nõrk äriplaan ja varasem nõrk juhtimine. Lisaks eelnevale ka koroonakriisist põhjustatud käibe langus ning üürileandja keeldumine investeeringust kohvikuterrassi väljaehitamisse. Aruandest nähtuvalt kujunes maksejõuetus välja 2023. aasta alguses. Aruande kohaselt puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4500 eurot. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725:5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 20 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 100 eurot, mis jääb alla halduri tasu ülemmäära. Ajutise halduri tasule vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2000 eurot (20 h x 100). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Kodukontor AT OÜ arveldusarvele nr xxxx. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad seega võlgniku juhatuse liikme R. M.a vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.