Tööõigus

Kostjal

hüvitatavad

menetluskulud

Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

1/5

2-23-1144 Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus ja hageja seisukohad

Hageja J T töötas töölepingu alusel matemaatika õpetajana alates 19.08.2022 Tallinna Mahtra Põhikoolis. Katseajaks oli määratud 4 kuud, so kuni 19.12.2022. Kostja otsustas 23.12.2022 töölepingu lõpetada. Töölepingu lõpetamise aluseks oli TLS § 79. Tööleping lõpetati 31.12.2022. 13.12.2022 toimus vestlus hageja katseaja kohta, mille raames arutati hageja töös esinenud probleemseid kohti. Töölepingu lõpetamist vestluse käigus ei arutatud. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingut ei lõpetatud poolte kokkuleppel, kuna hageja ei olnud töölepingu lõpetamisega nõus, puudub hageja allkiri ja nõusolek töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Töölepingu lõpetamine toimus pärast katseaja möödumist. Hageja palub mõista välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötasu septembris 2022 oli 1660,64 eurot; oktoobris 2022 1505,32 eurot; novembris 2022 1284,63 eurot; detsembris 2022 1350 eurot. Kokku: 5 800,59 eurot, keskmine töötasu on 1 450,15 eurot, hüvitise suurus kokku 4 350,45 eurot.

Orienteeruvalt 28.12.2022.a. hageja sai sõnumi EMTA töötamise registrist, et tema tööleping lõpetati TLS § 79 alusel. Seejärel hageja otsustas pöörduda kohtu poole töölepingu lõpetamise aluse vaidlustamiseks ning 30.01.2023 sai ta uue teatise, et töölepingu lõpetamise alus oli muudetud TLS § 88 lg 1 p-ks 1. Hageja leiab, et paralleelselt ei saanud eksisteerida mitu erinevat töölepingu lõpetamise alust. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule tõendid selle kohta, et lõplik palgaarvestus tehti juba 2022 lõpus ja 30.12.2022 sai hageja lõpparve. Hageja õpetas matemaatikat klassides 7b, 7c, 8b ja 8t ning alates jaanuarist 2023 oli juba kinnitatud uus õppeplaan, millest tulenevalt matemaatikat (lühend: MAT) hakkasid hageja asemel õpetama teised õpetajad (S, K, K). Õppeplaan hakkas kehtima alates 09.01.2023.

Kooli juhtkond ütles, et hageja töötab koolis kuni aasta lõpuni. Kõik asjaolud nagu lõpparve tasumine, töötamise registris kande tegemine räägivad selle kasuks, et kostja otsustas töötajast lahti saada. Alates jaanuari algusest hagejal polnud võimalust siseneda ekooli, sest kool ilmselt kustutas või piiras liigipääsu sinna.

Vastuseks kohtu järelepärimisele on hageja täpsustanud, et töölepingu lõpetamist kinnitab kostja esindaja A U kiri (06.02.2023), milles ta selgitab: „Tööleping nr 20 sõlmitud 19.08.2022.a. on lõpetatud töötaja huve silmas pidades. Töölepingu lõpetamise aluseks on töötaja katseajal (19.08- 19.12.2022) peetud katseaja lõpu vestlus 13.12.2022. Kokkulepe lahkumise kohta sõlmitud suuliselt 13.12.2022 katseaja lõpuvestluse järel. Vastuväiteid töölepingu lõpetamise kohta töötaja ei esitanud 13.12.2022 vestlusel." Sellest tulenevalt kostja teavitas hagejat sellest, et tööleping on lõpetatud ja teisel viisil sellist teavitust tõlgendada võimalik ei ole.

2/5

2-23-1144 Kostja seisukoht

Tallinna Mahtra Põhikool sõlmis hagejaga 26.08.2022 tähtajalise (kuni 22.06.2023) töölepingu nr 20 põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 7 alusel. Töölepingu kohaselt asus Jaroslav Tšekolovets tööle alates 19.08.2022 õpetajana. Lisaks lepiti kokku, et hageja suhtes kohaldatakse nelja kuulist katseaega ning töötasuks on 1200 eurot (bruto) kuus. Hageja ja kostja sõlmisid 27.10.2022 täiendava kokkuleppe töölepingu juurde, mille kohaselt hageja täidab perioodil 01.09 - 31.12.2022 täiendavaid tööülesandeid, mille eest makstakse täiendavat töötasu. Hagejaga viidi läbi 13.12.2022 katseaja lõpuvestlus, mille protokollis tõdeti, et hagejal puuduvad teoreetilised teadmised ja praktilised oskused klassiga koostöiseks õppekava omandamiseks, samme olukorra parandamiseks ei ole ette võetud ning hageja katseaega ei läbinud. Hoolimata eeltoodust edastas kool 23.12.2022 ekirjaga hagejale allkirjastamiseks omalt poolt allkirjastatud projekti töölepingu lõpetamisest poolte kokkuleppel selliselt, et töölepingu lõpetamise päevaks on 31.12.2022. Hagejal paluti see allkirjastatult tagasi saata. Kuna hageja kostja 23.12.2022 e-kirjale ei vastanud, saatis kool 30.12.2022 uue e-kirja paludes töölepingu lõpetamise allkirjastada. Hageja vastas kostja 30.12.2022 e-kirjale samal päeval e-kirjaga, milles teatas, et talle on saadetud allkirjastamiseks töölepingu lõpetamine kokkuleppel, kuid ta ei ole nõus sellele dokumendile alla kirjutama märkides seejuures „Seega ootan teie vallandamise korraldust koos konkreetse põhjusega, et saaksin selle otsuse edasi kaevata.“

Kostja on seisukohal, et vaidlusalune tööleping ei ole lõppenud kummalgi hageja poolt välja toodud alusel. Vaidlust ei saa olla selles, et kostja pidas 13.12.2022 hagejaga katseaja lõppvestluse ja selle vestluse protokollist nähtub, et on jõutud järeldusele, et hageja katseaega ei läbinud. Samas ei nähtu lõppvestluse protokollist, et kostja oleks hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud. Lõppvestlus ega selle käiku kajastav protokoll ei ole võrdsustatav töölepingu ülesütlemise avaldusega TLS § 86 lg 1 mõistes. Samuti ei ole vormistatud ühtegi eraldi dokumenti, millest nähtuks hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu. Asjaolusid arvestades ei lugenud ka hageja ise temaga sõlmitud töölepingut lõppenuks katseaja lõpuvestluse, katseaja lõppemise või muu vestluse käigus, sest hageja jätkas koolis töötamist kuni 21.12.2022. See tähendab, et hageja jätkas koolis töötamist pärast katseaja lõpuvestluse läbiviimist ja ka pärast katseaja lõpu tähtpäeva saabumist (19.12.2022).

Vaidlust ei ole selles, et hageja kooli edastatud faili „töölepingu lõpetamine“ ei allkirjastanud, mis tähendab, et töölepingut ei lõpetatud poolte kokkuleppel ning töölepingu sõlmimisega kokkulepitud tööalased õigussuhted jäid kestma. Seega tuleb 23.12.2022 ekirja koos lisatud failiga käsitleda üksnes ettepanekuna töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Juhul kui hageja oleks talle edastatud töölepingu lõpetamise ettepaneku allkirjastanud, siis oleks tegemist töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel. Olukorras kui hageja sellega ei nõustunud, siis ei saa pidada töölepingut lõppenuks poolte kokkuleppele ega muul alusel ning töölepingu sõlmimisega kokkulepitud tööalased õigussuhted jäid kestma. Seega töölepingut ei öeldud üles 23.12.2022. Kuivõrd töölepingut ei öeldud üles 23.12.2022, siis ei ole ka kohtul võimalik tunnistata seda töölepingu ülesütlemist tühiseks nagu taotleb hageja hagiavalduse resolutsiooni punktis 1, ega rahuldada hageja TLS 109 lg 1 alusel esitatud hüvitise nõuet. Kostja saatis 31.01.2023 hagejale hoiatuse ja teatas, et tööleping kehtib ja hageja pole haigestunud, seega peab ta 1.02.2023 tööle ilmuma või vastasel korral ütleb kostja temaga sõlmitud lepingu üles. 3/5

2-23-1144 Hageja tööle ei ilmunud ja kostja ütles etteteatamistähtaega järgimata 1.02.2023 üles.

lepingu

erakorraliselt

ning

ilma

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et: a. 26.08.2022 on poolte vahel sõlmitud tööleping (dtl 42 jj). b. 13.12.2022 toimus hagejaga katseaja lõpuvestlus. c. 23.12.2022 on tööandja esindaja edastanud hagejale e-kirja (dtl 54), mille manuses on tööandja poolt allkirjastatud töölepingu lõpetamise kokkulepe (dtl 7 – 8), korduv kiri on saadetud 30.12.2022 (dtl 55, dtl 5 jj).

2-23-1144 saadetud dokumentidega, siis saab parimal juhul olla tegemist 23.12.2022 edastatud kostja ettepaneku (dtl 54, dtl 5) selgitusega, kuid mitte poolte kokkuleppega. Samuti ei saa olla tegemist töölepingu ülesütlemise avaldusega TLS § 86 alusel, kuna kirja tekstis on selged viited kokkuleppe kohta, mitte aga tööandja ühepoolse avalduse kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.