Jaroslav Tšekolovetsi hagi Tallinna linna vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. septembri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaroslav Tšekolovetsi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4350 eurot 45 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Jaroslav Tšekolovets (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja (vastustaja) Tallinna linn Tallinna Mahtra Põhikooli kaudu, volitatud esindaja Jaan Lindsaar
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jaroslav Tšekolovetsi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
25.septembri 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Jaroslav Tšekolovetsi kanda. Tallinna linnal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jaroslav Tšekolovets (hageja) esitas 20. jaanuaril 2023 Viru Maakohtule Tallinna linna (Tallinna Mahtra Põhikooli kaudu) (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada tühiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu (nr 20) ülesütlemine 23. detsembril 2022 töölepinguseaduse (TLS) § 79 alusel, lõpetada tööleping TLS § 107 lõigete 1, 2 ja § 109 lg 1 järgi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 4350 eurot 45 senti. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 19. augustist 2022 töölepingu nr 20 (tööleping) alusel kostja juures matemaatika õpetajana. Hageja katseaeg oli neli kuud, s.o kuni
19.detsembrini 2022. Hageja katseajaga seonduvalt toimus 13. detsembril 2022 vestlus. Vestlusel arutati probleeme hageja töös. Töölepingu lõpetamist ei arutatud. Kostja otsustas
23.detsembril 2022 hagejaga töölepingu lõpetada. Töölepingu lõpetamise alus oli TLS § 79. Tööleping lõpetati 31. detsembril 2022. Hageja sai 28. detsembril 2022 sõnumi Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist (TÖR), mille kohaselt hageja tööleping lõpetati TLS § 79 alusel. Töölepingut ei lõpetatud poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Hageja ei olnud töölepingu lõpetamisega nõus. Kostja esindaja saatis 6. veebruaril 2023 hagejale kirja, milles kostja teavitas hagejat, et tööleping on lõpetatud. Hageja sai TÖR-ist 30. jaanuaril 2023 uue teatise, mille kohaselt tööleping lõpetati TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Tööleping lõpetati pärast katseaja möödumist ühepoolselt. Hageja lõplik palgaarvestus tehti 2022. aasta lõpus. Hageja sai 30. detsembril 2022 lõpparve. Hageja õpetas matemaatikat klassides 7b, 7c, 8b ja 8t. Alates 9. jaanuarist 2023 oli uus õppeplaan, mille kohaselt õpetasid hageja asemel matemaatikat teised õpetajad. Hagejal ei olnud alates jaanuarist võimalust e-kooli siseneda, sest kostja ilmselt piiras juurdepääsu. Kostja käitumisest ei saa järeldada, et töösuhe kestis 2023. aastal. Kostja väitel ütles ta töölepingu üles alles 1. veebruaril 2023. Kostja saatis hagejale
31.jaanuaril 2023 teate töölepingu rikkumise kohta, s.o pärast seda, kui ta sai teada, et hageja pöördus kohtusse. Kostja ei teavitanud eelnevalt enne seda, et hageja on töölepingut rikkunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja töötasu oli 2022. a septembris 1660 eurot 64 senti, oktoobris 1505 eurot
32 senti, novembris 1284 eurot 63 senti ja detsembris 1350 eurot. Hageja keskmine töötasu on seega 1450 eurot 15 senti ja kolme kuu keskmine töötasu 4350 eurot 45 senti.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus juhul, kui kohus peaks leidma, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetada tööleping TLS § 107 alusel alates 1. veebruarist 2023. Kostja sõlmis 26. augustil 2022 hagejaga põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 7 alusel tähtajalise töölepingu. Hageja asus alates 19. augustist 2022 õpetajana tööle. Hageja suhtes kohaldati katseaega kestusega neli kuud. Hageja töötasu oli 1200 eurot (bruto) kuus. Töölepingu tähtaeg oli 22. juuni 2023. Pooled sõlmisid 27. oktoobril 2022 kokkuleppe, mille kohaselt hageja täidab 1. septembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 täiendavaid tööülesandeid, mille eest talle makstakse lisatasu. Kostja ei öelnud hagejaga sõlmitud töölepingut katseajal üles. Hagejaga viidi
13.detsembril 2022 läbi katseaja lõpuvestlus, mille protokolli kohaselt puuduvad hagejal teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, olukorda ei ole parandatud, ning hageja ei läbinud katseaega. Töölepingut ei lõpetatud poolte kokkuleppel. Kostja saatis 23. detsembril 2022 hagejale töölepingu poolte kokkuleppel lõpetamiseks projekti. Töölepingu lõpetamise päevaks märgiti 31. detsember 2022. Hagejal paluti projekt allkirjastatult tagasi saata. Hageja kostjale ei vastanud. Kostja saatis 30. detsembril 2022 hagejale meeldetuletuse. Hageja vastas 30. detsembril 2022, et ta ei ole töölepingu kokkuleppel lõpetamisega nõus. Kostja ei öelnud töölepingut 23. detsembril 2022 üles. Kohus ei saa seega tunnistada töölepingu ülesütlemist tühiseks ega rahuldada hageja hüvitise nõuet. Kuna hageja ei nõustunud kostja ettepanekul töölepingut poolte kokkuleppel lõpetama ning kostja ei soovinud hagejaga sõlmitud töölepingut üles öelda, jätkus poolte vahel töösuhe. Hageja oli kohustatud pärast jõuluvaheaega tööd jätkama. Hageja ei ilmunud tööle ega teatanud ajutisest töövõimetusest. Kostja saatis 31. jaanuaril 2023 e-kirjaga hagejale hoiatuse, milles märkis, et hageja peab ilmuma 1. veebruaril 2023 tööle. Kui hageja tööle ei ilmu, öeldakse hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles. Hageja ei ilmunud tööle ega teatanud mõjuvast põhjusest. Kostja ütles töölepingu TLS § 88 lõike 1 alusel 1. veebruarist 2023 etteteatamistähtaega järgimata üles.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 25. septembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tööleping tuleb TLS § 95 lõigete 1–2 järgi üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega, ülesütlemist peab põhjendama. Töölepingu poolte kokkuleppel lõpetamisel (TLS § 79) ei ole oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse, kuid pooled peavad olema töölepingu lõppemisega nõus ja jõudnud kokkuleppele selle tingimustes. Pooled ei jõudnud töölepingu lõpetamise osas kokkuleppele. Hageja kinnitas, et ta ei ole nõus töölepingut kokkuleppel lõpetama. TÖR-i kanded ei too kaasa töölepingu ülesütlemist. TÖR-i sisestatud andmed on informatiivsed. Need on suunatud riigiasutustele. TÖR on maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 lg 1 kohaselt MKS § 17 lõikes 1 sätestatud registri alamregister, mida peetakse Maksuja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete
täitmise tagamiseks. Registri kandeid saab muuta ja parandada tööd võimaldava isiku poolt kolme kuu jooksul MKS § 256 lg 1 alusel. Registri kanne ei ole seega ülesütlemisavaldus ega poolte kokkulepe. Tegemist ei ole töötajale suunatud tahteavaldusega, mis oleks kätte toimetatud. Kostja tegevus ei ole osaliselt loogiline (nt kasutamata puhkuse hüvitise välja arvutamine ja tasumine detsembris 2022). Kostja tegevust ei saa käsitleda töölepingu lõpetamise kokkuleppena. Kostja 6. jaanuari 2023. a kiri saab olla 23. detsembri 2022. a ettepaneku selgitus, kuid mitte poolte kokkulepe. Tegemist ei saa olla töölepingu ülesütlemise avaldusega TLS § 86 alusel, kuna kirja tekstis on viited kokkuleppele, mitte ühepoolsele avaldusele. Pool peab esitama TLS § 105 lg 1 kohase hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks üksnes juhul, kui ta on saanud seaduses sätestatud vorminõuetele vastava ülesütlemisavalduse. Olukorras, kus töölepingu ülesütlemisavaldus on töötajale või tööandjale kätte toimetatud muus kui kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (suuliselt), ei pea töösuhte jätkumiseks töölepingu ülesütlemist TLS § 105 lg 1 kohaselt vaidlustama (RKTKo 11.06.2014, 3-2-1-52-14). Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles alles 1. veebruaril 2023. Kuna puudub tahteavaldus töösuhete ülesütlemiseks, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohtul ei ole alust lõpetada töösuhet TLS § 107 lg 2 alusel ega mõista TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks hüvitist välja.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus, teha uus otsus, millega hagi rahuldada, ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustu, et töölepingu lõpetamist ei toimunud. Kostja soovis töölepingu lõpetada. Kostja esindaja saatis 6. veebruaril 2023 hagejale kirja, milles kostja teavitas hagejat, et tööleping on lõpetatud. Kostja tööprotsess oli pärast töölepingu lõpetamist ümberkorraldatud. Maakohus ei arvestanud selle kinnituseks esitatud tõenditega. Kohus jättis kaudse tõendina arvestamata TÖR-i väljavõtted. Neist nähtub, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel. Töölepingu ülesütlemine on tühine.
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei lõpetanud töölepingut pärast katseaja möödumist 31. detsembril 2022. Kostja ei esitanud hagejale töölepingu ülesütlemise avaldust, millest nähtuks töölepingu lõpetamine hiljemalt 31. detsembril 2022. Ülesütlemisavaldusena ei saa käsitleda A. Urmi
6.jaanuari 2023. a kirja. A. Urmi selgitus, et tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel, oli ekslik. Pooled jõudsid katseaja lõpuvestluse järgselt arusaamisele, et töösuhe ei saa jätkuda ja hageja huve silmas pidades on talle soodsam, kui tööleping lõpetatakse poolte kokkuleppel. Hageja oli töölepingu lõpetamisega suuliselt nõus. Pooled pidasid lepingueelseid läbirääkimisi võlaõigusseaduse § 14 mõttes, et saavutada üksmeel töölepingu poolte kokkuleppel lõpetamiseks. Kostja soovis töölepingu poolte kokkuleppel lõpetada, vormistas selleks kokkuleppe ja edastas selle 23. detsembril 2022 hagejale. Hageja ei olnud töölepingu kokkuleppel lõpetamisega nõus. A. Urmi 6. jaanuari 2023. a kiri oli osa läbirääkimistest, mille eesmärk oli lõpetada töösuhe poolte kokkuleppel.
Hageja esitatud tõendid kostja tööprotsessi ümberkorraldamise kohta ei tõenda töölepingu ülesütlemist enne 31. detsembrit 2022. Hagejaga sõlmitud tööleping öeldi üles alles
1.veebruaril 2023. Hageja ei vaidlustanud 1. veebruari 2023. a ülesütlemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks mõjutada otsust. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna ringkonnakohtu arvates alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või jõuda tuvastatud asjaolude põhjal teistsugustele õiguslikele järeldustele. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
7.1.TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on palunud tuvastada poolte vahel 19. augustil 2022 sõlmitud töölepingu 23. detsembril 2022 toimunud ülesütlemise tühisuse (hageja sõnastuse järgi "tunnistada tühiseks") ning sellest lähtuvalt palunud lõpetada tööleping TLS § 107 lgte 1 ja 2 ning § 109 lg 1 järgi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 4350 eurot 45 senti. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemisele
23.detsembril 2022 kui asjaolule on tuginenud hageja. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta töölepingut sellel kuupäeval üles öelnud. Kostja vastuväidetest lähtudes ütles ta töölepingu hagejaga ütles 1. veebruaril 2023. Kostja on esitanud koos 16. veebruari 2023. a hagivastusega selle kohta ka tõendeid. Samas ei ole hageja 1. veebruaril 2023 toimunud ülesütlemist hagis vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja ei ole töölepingu ülesütlemist
23.detsembril 2022 tõendanud. Ülesütlemist tuvastamata ei ole kohtul võimalik selle tühisust hinnata. Kuna hageja TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 kohaste nõuete (töölepingu lõpetamine ning hüvitise saamine) rahuldamise eelduseks on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine, jättis maakohus hagi õigesti tervikuna rahuldamata.
7.2.Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et kostja soov töölepingu lõpetamiseks nähtub Tallinna Mahtra Põhikooli juhiabi A. Urmi poolt 6. jaanuaril 2023 hagejale saadetud ekirjast (dtl 9–11). Ringkonnakohtu hinnangul võib sellest e-kirjast järeldada küll kostja soovi töölepingu lõpetamiseks, kuid jutt on üksnes töölepingu lõpetamisest poolte kokkuleppel. Kirja ei saa pidada töölepingu ülesütlemise avalduseks TLS § 86 alusel, nagu on õigesti leidnud ka maakohus. Kirjast ei nähtu kostja soovi tööleping ühepoolselt üles öelda. Ringkonnakohus rõhutab eespool märgitut, et TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 kohaseid nõudeid saab töötaja esitada üksnes töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel, need ei seondu töölepingu lõpetamise muude alustega. Hageja viidatud TLS § 79 ei reguleeri töölepingu ülesütlemist, vaid lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel.
7.3.Kohus peab TsMS § 442 lg 8 kolmanda ja neljanda lause järgi otsuses kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole otsuse tegemisel
arvestanud hageja 6. märtsil 2023 kohtule esitatud tõenditega kooli tööprotsessi ümberkorraldamise kohta 2023. a jaanuarist (koostatud uued tunniplaanid, kus hageja õppetöös osalemist ei nähtu; dtl 74–81). Maakohus ei ole nende tõendite arvestamata jätmist otsuses ka põhjendanud. Maakohtu see minetus ei ole ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas siiski menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Kõnealuste tõendite arvestamata jätmine ei saanud mõjutada kohtu lõppjäreldusi. Sarnaselt maakohtu käsitletud TÖR-i kannetega ei saa kooli tunniplaanidest järeldada kostja tahteavaldusi töölepingu ülesütlemiseks. Ebaõige on apellatsioonkaebuses väidetu, et maakohus jättis arvestamata ka hageja esitatud TÖR-i väljavõtetega. Maakohus on neid tõendeid hinnanud (otsuse p-s 12) ning ringkonnakohus nõustub tõenditest tehtud maakohtu järeldustega.
8.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (kaebuse esitaja) kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning menetluskulude tekkimine kostjal ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Kostjal puuduvad seega hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.