Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 17. aprill 2024
Tsiviilasja number
2-23-1144
Tsiviilasi
Jaroslav Tšekolovetsi hagi Tallinna linna vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. septembri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaroslav Tšekolovetsi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4350 eurot 45 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Jaroslav Tšekolovets (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Kostja (vastustaja) Tallinna linn Tallinna Mahtra Põhikooli kaudu, volitatud esindaja Jaan Lindsaar
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
32 senti, novembris 1284 eurot 63 senti ja detsembris 1350 eurot. Hageja keskmine töötasu on seega 1450 eurot 15 senti ja kolme kuu keskmine töötasu 4350 eurot 45 senti.
täitmise tagamiseks. Registri kandeid saab muuta ja parandada tööd võimaldava isiku poolt kolme kuu jooksul MKS § 256 lg 1 alusel. Registri kanne ei ole seega ülesütlemisavaldus ega poolte kokkulepe. Tegemist ei ole töötajale suunatud tahteavaldusega, mis oleks kätte toimetatud. Kostja tegevus ei ole osaliselt loogiline (nt kasutamata puhkuse hüvitise välja arvutamine ja tasumine detsembris 2022). Kostja tegevust ei saa käsitleda töölepingu lõpetamise kokkuleppena. Kostja 6. jaanuari 2023. a kiri saab olla 23. detsembri 2022. a ettepaneku selgitus, kuid mitte poolte kokkulepe. Tegemist ei saa olla töölepingu ülesütlemise avaldusega TLS § 86 alusel, kuna kirja tekstis on viited kokkuleppele, mitte ühepoolsele avaldusele. Pool peab esitama TLS § 105 lg 1 kohase hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks üksnes juhul, kui ta on saanud seaduses sätestatud vorminõuetele vastava ülesütlemisavalduse. Olukorras, kus töölepingu ülesütlemisavaldus on töötajale või tööandjale kätte toimetatud muus kui kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (suuliselt), ei pea töösuhte jätkumiseks töölepingu ülesütlemist TLS § 105 lg 1 kohaselt vaidlustama (RKTKo 11.06.2014, 3-2-1-52-14). Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles alles 1. veebruaril 2023. Kuna puudub tahteavaldus töösuhete ülesütlemiseks, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohtul ei ole alust lõpetada töösuhet TLS § 107 lg 2 alusel ega mõista TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks hüvitist välja.
Hageja esitatud tõendid kostja tööprotsessi ümberkorraldamise kohta ei tõenda töölepingu ülesütlemist enne 31. detsembrit 2022. Hagejaga sõlmitud tööleping öeldi üles alles
arvestanud hageja 6. märtsil 2023 kohtule esitatud tõenditega kooli tööprotsessi ümberkorraldamise kohta 2023. a jaanuarist (koostatud uued tunniplaanid, kus hageja õppetöös osalemist ei nähtu; dtl 74–81). Maakohus ei ole nende tõendite arvestamata jätmist otsuses ka põhjendanud. Maakohtu see minetus ei ole ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas siiski menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Kõnealuste tõendite arvestamata jätmine ei saanud mõjutada kohtu lõppjäreldusi. Sarnaselt maakohtu käsitletud TÖR-i kannetega ei saa kooli tunniplaanidest järeldada kostja tahteavaldusi töölepingu ülesütlemiseks. Ebaõige on apellatsioonkaebuses väidetu, et maakohus jättis arvestamata ka hageja esitatud TÖR-i väljavõtetega. Maakohus on neid tõendeid hinnanud (otsuse p-s 12) ning ringkonnakohus nõustub tõenditest tehtud maakohtu järeldustega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.