RealFitness OÜ hagi Komorebi OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja: Realfitness OÜ, registrikood 12480695 esindajad Hageja lepinguline esindaja: M. K. Kostja: Komorebi OÜ, registrikood 14398590 Kostja lepinguline esindaja: advokaat J. K. Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Komorebi OÜ-lt RealFitness OÜ kasuks 2020. aasta juulis sõlmitud lepingu alusel: 2.1 põhivõlgnevus 5400 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 22.09.2023 seisuga summas 759,33 eurot; 2.2 viivis VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt 5400 eurot alates 23.09.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses Komorebi OÜ kanda.
4.Määrata RealFitness OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1465 eurot ja mõista see summa Komorebi OÜ-lt RealFitness OÜ kasuks välja. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja ja kostja leppisid XX.XX.XXXX kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kokku lepingus, mille kohaselt hageja aitas kostjal kaasautorina välja töötada 3 toodet. Lepingu kohaselt lubas hageja kostjal kasutada hageja esindajale E. O. le kuuluvat kaubamärki E. O. toodete pakenditel ja reklaamida ühistooteid oma kanalites (IG, FB, e-mail, toitumiskava). Poolte vahel sõlmitud leping sisaldab endas nii ühiselt loodud toodetele reklaami tegemist kui ka litsentsi üheskoos loodud retseptidele ja litsentsi kasutada kaubamärki E. O. . Pooled ei ole lepingus täpsustanud reklaamitegevuste tundide arvu ega ka iga eraldi võetava tegevuse või litsentsi hinda. Pooled leppisid kokku, et kõigi lepingus kokkulepitud õiguste ja kohustuste eest kokku tasub kostja hagejale 500 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Kostja asus lepingut täitma ja kuni vaidlusaluse arve esitamiseni täitis lepingut kokkuleppe kohaselt. Varasemalt lepingu alusel esitatud arved on kostja tasunud. Hageja on kõik endale lepinguga võetud kohustused täitnud. Hageja on enda reklaamikohustuse täitnud juba asjaoluga, et koos loodud tooted olid leitavad E. O. toitumiskavas, sh soovitati tooteid menüüdes kasutajatele. Hageja on tooteid reklaaminud toitumisnoustaja_erikorgu Instagramis. Ühiselt loodud toodetel on lisaks kaubamärgile ka E. O. pilt, mis on iseenesest juba reklaam, kuna tegemist on tuntud toitumisnõustajaga, kes sel viisil loob klientides usaldust toote suhtes. Kostja on lepingu täitmise käigus kasutanud hagejalt saadud litsentse ja on selle tõendamiseks ka hagejale esitanud müügiaruande, millest nähtub lepingus kokkulepitud õiguste (litsents retseptidele ja E. O. kaubamärgile) kasutamine igal kuul, mille kohta hageja on arve esitanud. Samast müügiaruandest nähtub ka see, et tooted on olnud müügil alates juunist 2021. Hageja esitas kostjale 14.03.2022 arve number 574 summas 4500 eurot + käibemaks summas 900 eurot, kokku 5400 eurot, maksetähtajaga 28.03.2022. Kostja ei tasunud arvet maksetähtajaks. Hageja edastas 02.05.2022 arve tasumata jätmise kohta meeldetuletuse ja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 09.05.2022 arve tasumiseks. Kostja ei ole käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga arvet tasunud. Arve kohaselt on viivis tasumata arvelt 0,07% päevas s.o 3,78 eurot päevas. Asjaolu, et lepingus on kokku lepitud, et hageja esitab arve iga kuu kümnendaks kuupäevaks, ei ole käesoleval juhul oluline. Poolte leping sisaldab kostja kohustust maksta ja hageja õigust maksmist nõuda. Pooled ei ole kokku leppinud, et kui hageja konkreetselt
lepingus toodud tähtajal arvet ei esita, siis ta kaotab õiguse saada lepingus kokku lepitud tasu. Hageja esitas arved ka tagantjärele 9 kuu eest kokku, mis ei ületa kolme aastast nõude aegumistähtaega. Asjakohatud on kostja arvutused tunnitasu kohta. Pooled on kokku leppinud konkreetses kuutasus, sõltumata tundide arvust, millises ulatuses keegi mingeid tegevusi teeb. Fakt on, et mõlemad pooled on lepingus kokku lepitud tegevusi teinud, seega kuulub ka lepingus kokku lepitud tasu maksmisele. Asjaolu, et arvel on märgitud turundusteenus, ei oma antud juhul tähtsust, kuivõrd lepingu puhul ei ole oluline mitte see, kuidas lepingut nimetatakse, vaid selle sisu. Hageja mõistab turundusteenuse all poolte vahel sõlmitud lepingut. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 5400 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutund viivis põhinõudelt summas 929,88 eurot ja edasi protsendina 0,07% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Hagiavaldusest ei ole võimalik välja lugeda, millistele faktilistele asjaoludele hageja oma nõudes tugineb. Hagiavalduses viitab hageja esmalt kaubamärgi kasutamisele, millest võiks justkui järeldada, et hageja arvates on poolte vahel sõlmitud litsentsileping ja nõue esitatakse litsentsilepingu alusel. Samas on hageja hagiavaldusele lisanud väidetava nõude aluseks oleva 14. märtsi 2022. a arve nr 574, mille selgituseks on hoopis turundusteenus. Turundusteenuse osutamine aga ei ole kuidagi seotud litsentsilepinguga, mistõttu ei ole hagi aluseks olevad asjaolud hageja poolt esitatud selgelt. Hageja 15. juuli 2020. a kirjast kostjale nähtub, et pooled leppisid kokku selliselt, et hageja esitab kostjale arve osutatud teenuste eest iga kuu 10. kuupäevaks summas 500 eurot + km. Seega peab hageja esmalt tõendama seda, et ta on osutanud kostjale teenust ühes kuus summas 500 eurot + km. Samas on hageja ise 15. märtsi 2022. a kirjavahetuses kostjaga väitnud, et tal on kulunud aega (töötunde) 20 h ja tema tunni hind on 100 eurot + km. Seega saab hageja nõue kostja vastu olla maksimaalselt summas 2000 eurot + km, mitte 4500 eurot + km, ja sedagi siis, kui eeldada, et hageja poolt esitatud väide kulutatud ajale vastab tõele. Kostja poolt eelnevalt ühe arve tasumine ei tähenda seda, et kostja on nõustunud tasuma kõik hageja poolt ka tulevikus esitatavad arved. Kui hageja väidab, et ta osutas kostjale turundusteenust summas 4500 eurot + km (hageja tunni hinda silmas pidades on see 45 h turundusteenust), siis tuleb tal seda tõendada. Seadusest kõrgema viivisemäära rakendamine eeldab poolte vahel vastava kokkuleppe olemasolu. Selline kokkulepe aga poolte vahel puudub ja see on ka põhjuseks, miks hageja viitab 0,07% viivisemäära rakendamise alusena arvel märgitud viivisemäärale. Hageja jätab tähelepanuta olulise asjaolu – arve ei ole käsitletav lepinguna, sest vastasel korral saaks iga arve väljastaja märkida arvele viivisemääraks tema jaoks soodsama määra. Poolte vahel pole olnud ka varasemat praktikat, millest võiks järeldada, et pooled on kokku leppinud 0,07% suuruses viivisemääras. Hageja saab kostjalt nõuda võlgnetavalt summalt viiviseid üksnes seadusjärgse viivisemäära alusel ja alates nõude sissenõutavaks muutumisest, mistõttu on alusetu ka hageja viivisenõue summas 929,88 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja puhul on äriregistri andmetel tegemist osaühinguga, mille ainuosanik ja juhatuse liige on E. O. . Kostja tegeleb avalikult kättesaadavatel andmetel sushitoodete valmistamise ja müügiga. Vaidlus puudub selles, et E. O. le kuulub endanimeline kaubamärk, mida tal on õigus lubada tasu eest kasutada.
4.Kohus tuvastas, et pooled on XXXX. aasta XXX sõlminud lepingu, millega lepitakse kokku poolte koostöö sisu ja tingimused. Leping tuleb kohtu hinnangul lugeda sõlmituks e-kirjavahetusega hageja ja kostja vahel ajavahemikul XX.–XX.XX.XXXX . Pooled on kokku leppinud kokkuvõtlikult järgmises: 1) pooled loovad koos retsepte ja tooteid, mida müüakse toidupoodides ja K. S. toidukohtades; 2) koos väljatöötatud retseptidele tekib intellektuaalne omand mõlemal poolel; 3) pooled panustavad koos toodete müüki ja turundusse; 4) hageja annab kostjale õiguse kasutada E. O. kaubamärki koostöö ajal; 5) hageja reklaamib ühistooteid oma kanalites (Instagram, Facebook, e-mail, toitumiskava); 6) hageja esitab kostjale arve osutatud teenuste eest iga kuu 10. kuupäevaks summas 500 eurot + käibemaks. See summa kehtib, kuni ühistoodete müügitulu seda ei ületa, kui ületab, siis läheb arvestus protsendivõi tükipõhiseks (0,25–0,30 eurot + käibemaks); 7) Kostja esitab hagejale müügiaruande iga kuu 7. kuupäevaks. Täiendavalt leppisid pooled kokku, et kostja hakkab lepingujärgseid summasid tasuma hagejale siis, kui tooted tegelikkuses müügile jõuavad.
5.Lepingust tulenevad hageja osutatavad teenused, mille eest kohustub kostja hagejale tasu maksma, on kohtu hinnangul järgmised: a) kostjale antud õigus E. O. kaubamärgi kasutamiseks ühiselt väljatöötatud toodetel; b) toodete reklaamimine hageja meediakanalites ning toitumiskavades. Pooled ei ole lepingus ega lepingu täitmise ajal eristanud, kuidas jaguneb kokkulepitud tasu 500 eurot kaubamärgi kasutamise ja reklaami vahel. Ka ei ole esitatud kohtule tõendeid, et pooled oleksid leppinud kokku konkreetse tundide arvu või teinud muu erikokkuleppe hageja poolt osutatava reklaami osas. Kohus järeldab lepingu dokumentidest, et kostja pidi tasuma hagejale igakuiselt 500 eurot + käibemaks kokku nii kaubamärgi kasutamise kui hageja tehtava reklaami eest ajani, mil ühistoodete müügitulu ületab märgitud summa. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et ühistoodete müügitulu oleks ületanud 500 eurot + käibemaks, seega tasu arvestus protsendi- või tükipõhiseks ei muutunud.
6.Vaidlusalusest arvest nr 574 nähtub, et arve on koostatud 14.03.2023 kuupäevaga ning selle sisuks on märgitud turundusteenus juuli 2021 – märts 2022. Poolte kohtueelsest kirjavahetusest järeldab kohus, et arve on esitatud juuli 2020 koostöölepingu alusel ning tegemist ei ole täiendavalt või eraldi kokku lepitud turundusteenusega. Hageja 15.03.2022 kirjas on mh hageja lause „Saadan turundusteenuse/koostöö eest arve“, mis viitab asjaolule, et hageja esitas arve hõlmab kõiki hageja osutatud teenusi. Kohtu hinnangul tuleb arve lugeda esitatuks kogumis nii E. O. kaubamärgi kasutamise kui hageja tehtava reklaami eest ühistoodetele.
7.Kostja vastuväite kohaselt on hageja 15.03.2022 kirjavahetuses väitnud, et tal on kulunud 20 töötundi hinnaga 100 eurot tund + käibemaks. Sellist tõendit kostja kohtule esitanud ei ole, kuigi kohus juhtis tõendi puudumisele kostja tähelepanu. Kostja esitatud sama kuupäevaga E. O. e-kirjast kostja väidetut ei nähtu. Ka ei tõenda kostja esitatud kirjavahetus, et pooled oleksid kokku leppinud tasumises üksnes turundusteenuse eest.
8.Hageja on esitanud tõendina oma kohustuste täitmise kohta Exceli tabeli, milles on loetletud K. S. tooteid. Kohus ei saa sellest tõendist siiski teha hageja soovitud järeldust, nagu oleks hageja kostja tooteid kasutanud oma toitumiskavades. Küll loeb kohus
asjakohaseks tõendiks Instagrami ekraanipildid, millest kohus järeldab, et ajavahemikul 26.08.2021–15.02.2022 on erinevates poodides pildistatud müüdavaid hageja toodetud sushitooteid, mille pakendil on E. O. nimi, pilt ja lause „E. O. soovitab“. Ka on asjakohane tõend kostja müügiaruanne 05.04.2022 seisuga, millest nähtub, et kostja on müünud ajavahemikul 01.06.2021–05.04.2022 kolme toodet, mille juures on eksponeeritud E. O. nime. Kohus loeb esitatud tõendid piisavaks ning järeldab, et hageja on oma lepingulised kohustused arvel märgitud ajavahemikul juuli 2021 – märts 2022 täitnud. Seega on kostjal tekkinud kohustus tasuda hagejale kokkulepitud summa 500 eurot kuus + käibemaks.
9.Vaidlust pole selles, et juuli 2021 – märts 2022 hageja osutatud teenuse (s.o kaubamärgi kasutamise õiguse andmine ja turundus hageja meediakanalites) eest esitatud arve on kostja kätte saanud ning pole seda tasunud, seda ka pärast kostjale antud täiendavat tähtaega. Kohus rahuldab hagi põhinõude osas täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5400 eurot.
10.Hageja nõuab ka hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist määras 0,07% päevas põhinõudelt summas 929,88 eurot, seda ajavahemiku 29.03.2022– 29.11.2022 eest ning jooksva viivise väljamõistmist samas määras TsMS § 367 järgi. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ei ole tõendanud pooltevahelist kokkulepet seadusest kõrgema viivisemäära kohaldamise kohta. Asjaolu, et 0,07% viivisemäär on toodud hageja arvel, kokkulepet ei tõenda, samuti asjaolu, et kostja on eelnevalt arveid tasunud. Ka pole tõendatud poolte võimalik varasem praktika sellises määras viivise kohaldamiseks. Kohus ei rahulda nõuet viivise väljanõudmiseks hageja nõutud määras ning mõistab viivise välja seadusjärgses määras. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tulenevalt arvel märgitud tähtajal 28.03.2022, seega tuleb viivist arvestada alates 29.03.2022. Ajavahemikus 29.03.2022–22.09.2023 (otsuse tegemise aeg) on 543 päeva ning viivis selle ajavahemiku eest põhinõudelt 5400 eurot seadusjärgses määras on 759,33 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse tegemise aja 22.09.2023 seisuga summas 759,33 eurot ning viivise TsMS § 367 alusel alates 23.09.2023 kuni põhinõude tasumiseni. V Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
12.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise mahtu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust.
14.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulu 1100 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi on osutatud 10 tundi, tunnitasuga 100 eurot tund. Tunnitasu suurust peab kohus mõistlikuks. Arvestades vaidluse sisu ja asjas esitatud dokumentide mahtu loeb kohus mõistlikuks õigusabikulu mahuks 8 tundi. Kohus on tuvastanud asja toimikust, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 665 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1465 eurot, sh õigusabikulud 800 eurot ja riigilõiv 665 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks selle summa välja.
15.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.